III-3/1-14/94 · Riigikohus

III-3/1-14/94

M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartu, 16. detsember 1994. a.

Aktsiaseltsi Kermon kassatsioonkaebuse läbivaatamine halduskohtu pädevuse piiritlemise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Harri Salmann vaatas

15. detsembril 1994. a. läbi aktsiaseltsi Kermon kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu

halduskolleegiumi 13. septembri 1994. a. otsusele haldusasjas nr. II-3-99/94.

Asjaosalistena võtsid istungist osa aktsiaseltsi Kermon esindajad vandeadvokaat Kaido Ehasoo ning

advokaadibüroo Ehasoo & Benevolenskaja jurist Martin Teder. Juures oli halduskohtukolleegiumi

sekretär Tiiu Varend.

Esitatud materjalidest

n ä h t u b :

Tallinna Ida Rajoonivalitsus ja AS Kermon sõlmisid 30. novembril 1992. a. mitteeluruumi

rendilepingu, mille kohaselt AS Kermon võttis määramata ajaks rendile Tallinnas Koidula t. 18

asuvad ruumid üldpindalaga 242,6 m2.

Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Tallinna linnakomisjoni (edaspidi

Tallinna linnakomisjon) 31. jaanuari 1994. a. otsusega nr. 1520 loeti Koidula t. 18 endisel kinnistul

nr. 381 asuvad hooned ja krunt omandireformi objektiks ning tunnistati R. Pullat selle vara suhtes

omandireformi õigustatud subjektiks. Tallinna Linnavalitsuse 23. märtsi 1994. a. korraldusega

nr. 415-k tagastati Koidula t. 18 asuvad hooned R. Pullatile.

R. Pullat teatas aktsiaseltsile Kermon, et määramata ajaks sõlmitud rendileping lõpeb kolme kuu

pärast.

2. mail 1994. a. esitas AS Kermon Tallinna Linnavalitsusele kaebuse Tallinna linnakomisjoni

31. jaanuari 1994. a. otsuse nr. 1520 peale ja taotles nimetatud otsuse tühistamist, kuna Koidula t. 18

asuvad hooned tagastati R. Pullatile ebaseaduslikult. Tallinna Linnavalitsuse 3. juuni 1994. a.

korraldusega nr. 1042-k jäeti AS Kermon kaebus rahuldamata.

AS Kermon esitas 23. mail 1994. a. Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Tallinna

linnakomisjoni 31. jaanuari 1994. a. otsuse nr. 1520 ja selle alusel tehtud Tallinna Linnavalitsuse

23. märtsi 1994. a. korralduse nr. 415-k seadusevastaseks tunnistamist ning kuni kohtuotsuse

tegemiseni linnavalitsuse korralduse täitmise peatamist. Kaebuses leiti, et hooned on R. Pullatile

tagastatud seadusevastaselt. Kaebaja väitis, et Tallinna linnakomisjoni 31. jaanuari 1994. a. otsus

rikub otseselt tema seaduslikke huve ja õigusi.

Tallinna Halduskohtu 13. juuni 1994. a. otsusega haldusasjas nr. 3-189/94 tunnisti Tallinna

linnakomisjoni 31. jaanuari 1994. a. otsus nr. 1520 ja Tallinna Linnavalitsuse 23. märtsi 1994. a.

korraldus nr. 415-k täielikult seadusevastaseks, kuna Koidula t. 18 asuvad hooned tagastati

R. Pullatile ebaseaduslikult. Tallinna Halduskohus leidis, et halduskohtusse pöördumise piisavaks

aluseks on AS Kermon hinnang selle kohta, et Tallinna linnakomisjoni otsusega ja Tallinna

Linnavalitsuse korraldusega on rikutud kaebaja õigusi ja piiratud tema vabadusi.

Tallinna Linnavarade Amet esitas 22. juunil 1994. a. apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule

ja palus tühistada halduskohtu otsuse. Kaebuses leiti, et komisjon lähtus otsuse tegemisel Tallinna

Linnakohtu 9. detsembri 1991. a. otsusest, millega R. Pullat tunnistati Koidula t. 18 asuva

majavalduse pärijaks. Halduskohus võttis menetlusse avalduse, mis ei kuulu läbivaatamisele

halduskohtupidamise korras. Sisult on tegemist tsiviilvaidlusega, mis peab kuuluma läbivaatamisele

linnakohtus.

Kohtuistungil leidis apellandi esindaja, et asi ei kuulu halduskohtu pädevusse, sest vaidlus on seotud

omandiga ja et R. Pullat on tunnistatud Koidula t. 18 asuva majavalduse pärijaks. Halduskohtu otsus

on tehtud R. Pullati kohalolekuta. AS Kermoni huve pole rikutud.

Tallinna Ringkonnakohtu 13. septembri 1994. a. otsusega haldusasjas nr. II-3-99/94 tühistati Tallinna

Halduskohtu 13. juuni 1994. a. otsus. Ringkonnakohus leidis, et tegu on rendiseadusest tuleneva

vaidlusega ja seetõttu tuleb see vaidlus lahendada tsiviilkohtupidamise korras. AS Kermon pole HKS

§ 5 lg 1 mõttes isik, kelle seaduslikke õigusi on rikutud Tallinna linnakomisjoni 31. jaanuari 1994. a.

otsusega nr. 1520 ja Tallinna Linnavalitsuse 23. märtsi 1994. a. korraldusega nr. 415-k.

AS Kermon esitas 10. oktoobril 1994. a. kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 13. septembri

1994. a. otsuse peale ja palus see kohtuotsus tühistada ning saata asi uueks läbivaatamiseks samale

ringkonnakohtule teises koosseisus. Kassaator leiab, et tema õigusi on rikutud Tallinna

linnakomisjoni ja Tallinna Linnavalitsuse ebaseaduslike aktidega, mis annavad kõrvalisele isikule

võimaluse olla AS Kermon suhtes rendileandja ilma igasuguse seadusliku aluseta. Vaidlustatud

haldusaktid loovad aluse AS Kermon õiguste rikkumiseks.

Tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära asjaosalised, Riigikohtu halduskolleegium

l e i d i s :

Halduskohtumenetluse seadustiku §-dest 3, 4, 5, 7, 8, 9 lg 1 ja 10 lg 3 tuleneb, et halduskohus peab

lahendama igaühe kaebuse individuaalse iseloomuga haldusakti peale, kui kaebus vastab sama

seadusega kaebusele esitatavatele nõuetele, välja arvatud kui kaebus kuulub lahendamisele maa- või

linnakohtus.

Käesolevas kassatsioonimenetluses vaidlevad protsessiosalised selle üle, kas halduskohus on pädev

lahendama rentniku kaebust õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise haldusakti peale, kui rentnik

leiab, et rendilepingu objektiks olev vara tagastati ebaseaduslikult. Halduskohus on pädev lahendama

selliseid kaebusi, sest rendilepingu objektiks oleva õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise

haldusakt muudab halduskorras rendilepingu ühte poolt - rendileandjat - ning võib rikkuda sellega

rentniku õigusi seetõttu, et rentnikule pannakse kohustused vale subjekti ees ja õigused rentniku

suhtes antakse valele subjektile. Tsiviilkohtumenetluse korras ei ole rentnikul antud juhul oma õigusi

võimalik efektiivselt kaitsta.

Tallinna Halduskohus tunnistas täielikult seadusevastaseks haldusaktid, millega R. Pullatile tagastati

õigusvastaselt võõrandatud hooned. R. Pullatit protsessi ei kaasatud. Samas oli Tallinna Halduskohtu

13. juuni 1994. a. otsus vahetult suunatud R. Pullati õigustele, kuna selle otsusega tunnistati täielikult

seadusevastaseks haldusaktid, millega talle tagastati õigusvastaselt võõrandatud vara. Riigikohtu

halduskolleegiumi 25. novembri 1994. a. määruses haldusasjas nr. III-3/1-11/94 märgitakse, et

"Põhiseadusliku kaebeõiguse tagamiseks peab esimese astme halduskohus asja läbivaatamisele

täiendavalt kaasama isiku, kelle kaasamata jätmine võiks kaasa tuua kohtuotsuse tühistamise HKS

§ 36 lg 1 p. 2 alusel analoogiliselt TKS §-s 318 lg 1 p. 3 märgitud protsessiõiguse normide rikkumise

tagajärjele." Kolmandaid isikuid saab protsessi kaasata ainult esimese astme kohus.

Halduskohtumenetluse seadustiku § 58 ei anna Riigikohtule õigust saata asja uueks läbivaatamiseks

esimese astme kohtule. Seda saab HKS § 37 lg 1 p. 2 kohaselt teha ainult ringkonnakohus.

Juhindudes HKS §-dest 43 lg 2, 36 lg 1 p. 2, 50, 57 p. 2, 58 lg 2 ja 68 lg 3, Riigikohtu

halduskolleegium

o t s u s t a s :

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 13. septembri 1994. a. otsus haldusasjas

nr. II-3-99/94 ja saata asi uueks läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule teises koosseisus.

Tagastada aktsiaseltsile Kermon kassatsioonikautsjon 225 (kakssada kakskümmend viis)

krooni.

Määrus jõustub teatavaks tegemisest 22. detsembril 1994. a.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann