III-3/1-14/94 · Riigikohus
Legislator summary
AI generateddetsembril 1994. a. läbi aktsiaseltsi Kermon kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 13. septembri 1994. a. otsusele haldusasjas nr. II-3-99/94.
Legislator headnote
AI generatedIII-3/1-14/94 · Riigikohus: detsembril 1994. a. läbi aktsiaseltsi Kermon kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 13. septembri 1994. a. otsusele haldusasjas nr. II-3-99/94.
Full text
III-3/1-14/94
M Ä Ä R U S
Eesti Vabariigi nimel
Tartu, 16. detsember 1994. a.
Aktsiaseltsi Kermon kassatsioonkaebuse läbivaatamine halduskohtu pädevuse piiritlemise asjas
Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Harri Salmann vaatas
15. detsembril 1994. a. läbi aktsiaseltsi Kermon kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu
halduskolleegiumi 13. septembri 1994. a. otsusele haldusasjas nr. II-3-99/94.
Asjaosalistena võtsid istungist osa aktsiaseltsi Kermon esindajad vandeadvokaat Kaido Ehasoo ning
advokaadibüroo Ehasoo & Benevolenskaja jurist Martin Teder. Juures oli halduskohtukolleegiumi
sekretär Tiiu Varend.
Esitatud materjalidest
n ä h t u b :
Tallinna Ida Rajoonivalitsus ja AS Kermon sõlmisid 30. novembril 1992. a. mitteeluruumi
rendilepingu, mille kohaselt AS Kermon võttis määramata ajaks rendile Tallinnas Koidula t. 18
asuvad ruumid üldpindalaga 242,6 m2.
Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Tallinna linnakomisjoni (edaspidi
Tallinna linnakomisjon) 31. jaanuari 1994. a. otsusega nr. 1520 loeti Koidula t. 18 endisel kinnistul
nr. 381 asuvad hooned ja krunt omandireformi objektiks ning tunnistati R. Pullat selle vara suhtes
omandireformi õigustatud subjektiks. Tallinna Linnavalitsuse 23. märtsi 1994. a. korraldusega
nr. 415-k tagastati Koidula t. 18 asuvad hooned R. Pullatile.
R. Pullat teatas aktsiaseltsile Kermon, et määramata ajaks sõlmitud rendileping lõpeb kolme kuu
pärast.
2. mail 1994. a. esitas AS Kermon Tallinna Linnavalitsusele kaebuse Tallinna linnakomisjoni
31. jaanuari 1994. a. otsuse nr. 1520 peale ja taotles nimetatud otsuse tühistamist, kuna Koidula t. 18
asuvad hooned tagastati R. Pullatile ebaseaduslikult. Tallinna Linnavalitsuse 3. juuni 1994. a.
korraldusega nr. 1042-k jäeti AS Kermon kaebus rahuldamata.
AS Kermon esitas 23. mail 1994. a. Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Tallinna
linnakomisjoni 31. jaanuari 1994. a. otsuse nr. 1520 ja selle alusel tehtud Tallinna Linnavalitsuse
23. märtsi 1994. a. korralduse nr. 415-k seadusevastaseks tunnistamist ning kuni kohtuotsuse
tegemiseni linnavalitsuse korralduse täitmise peatamist. Kaebuses leiti, et hooned on R. Pullatile
tagastatud seadusevastaselt. Kaebaja väitis, et Tallinna linnakomisjoni 31. jaanuari 1994. a. otsus
rikub otseselt tema seaduslikke huve ja õigusi.
Tallinna Halduskohtu 13. juuni 1994. a. otsusega haldusasjas nr. 3-189/94 tunnisti Tallinna
linnakomisjoni 31. jaanuari 1994. a. otsus nr. 1520 ja Tallinna Linnavalitsuse 23. märtsi 1994. a.
korraldus nr. 415-k täielikult seadusevastaseks, kuna Koidula t. 18 asuvad hooned tagastati
R. Pullatile ebaseaduslikult. Tallinna Halduskohus leidis, et halduskohtusse pöördumise piisavaks
aluseks on AS Kermon hinnang selle kohta, et Tallinna linnakomisjoni otsusega ja Tallinna
Linnavalitsuse korraldusega on rikutud kaebaja õigusi ja piiratud tema vabadusi.
Tallinna Linnavarade Amet esitas 22. juunil 1994. a. apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule
ja palus tühistada halduskohtu otsuse. Kaebuses leiti, et komisjon lähtus otsuse tegemisel Tallinna
Linnakohtu 9. detsembri 1991. a. otsusest, millega R. Pullat tunnistati Koidula t. 18 asuva
majavalduse pärijaks. Halduskohus võttis menetlusse avalduse, mis ei kuulu läbivaatamisele
halduskohtupidamise korras. Sisult on tegemist tsiviilvaidlusega, mis peab kuuluma läbivaatamisele
linnakohtus.
Kohtuistungil leidis apellandi esindaja, et asi ei kuulu halduskohtu pädevusse, sest vaidlus on seotud
omandiga ja et R. Pullat on tunnistatud Koidula t. 18 asuva majavalduse pärijaks. Halduskohtu otsus
on tehtud R. Pullati kohalolekuta. AS Kermoni huve pole rikutud.
Tallinna Ringkonnakohtu 13. septembri 1994. a. otsusega haldusasjas nr. II-3-99/94 tühistati Tallinna
Halduskohtu 13. juuni 1994. a. otsus. Ringkonnakohus leidis, et tegu on rendiseadusest tuleneva
vaidlusega ja seetõttu tuleb see vaidlus lahendada tsiviilkohtupidamise korras. AS Kermon pole HKS
§ 5 lg 1 mõttes isik, kelle seaduslikke õigusi on rikutud Tallinna linnakomisjoni 31. jaanuari 1994. a.
otsusega nr. 1520 ja Tallinna Linnavalitsuse 23. märtsi 1994. a. korraldusega nr. 415-k.
AS Kermon esitas 10. oktoobril 1994. a. kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 13. septembri
1994. a. otsuse peale ja palus see kohtuotsus tühistada ning saata asi uueks läbivaatamiseks samale
ringkonnakohtule teises koosseisus. Kassaator leiab, et tema õigusi on rikutud Tallinna
linnakomisjoni ja Tallinna Linnavalitsuse ebaseaduslike aktidega, mis annavad kõrvalisele isikule
võimaluse olla AS Kermon suhtes rendileandja ilma igasuguse seadusliku aluseta. Vaidlustatud
haldusaktid loovad aluse AS Kermon õiguste rikkumiseks.
Tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära asjaosalised, Riigikohtu halduskolleegium
l e i d i s :
Halduskohtumenetluse seadustiku §-dest 3, 4, 5, 7, 8, 9 lg 1 ja 10 lg 3 tuleneb, et halduskohus peab
lahendama igaühe kaebuse individuaalse iseloomuga haldusakti peale, kui kaebus vastab sama
seadusega kaebusele esitatavatele nõuetele, välja arvatud kui kaebus kuulub lahendamisele maa- või
linnakohtus.
Käesolevas kassatsioonimenetluses vaidlevad protsessiosalised selle üle, kas halduskohus on pädev
lahendama rentniku kaebust õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise haldusakti peale, kui rentnik
leiab, et rendilepingu objektiks olev vara tagastati ebaseaduslikult. Halduskohus on pädev lahendama
selliseid kaebusi, sest rendilepingu objektiks oleva õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise
haldusakt muudab halduskorras rendilepingu ühte poolt - rendileandjat - ning võib rikkuda sellega
rentniku õigusi seetõttu, et rentnikule pannakse kohustused vale subjekti ees ja õigused rentniku
suhtes antakse valele subjektile. Tsiviilkohtumenetluse korras ei ole rentnikul antud juhul oma õigusi
võimalik efektiivselt kaitsta.
Tallinna Halduskohus tunnistas täielikult seadusevastaseks haldusaktid, millega R. Pullatile tagastati
õigusvastaselt võõrandatud hooned. R. Pullatit protsessi ei kaasatud. Samas oli Tallinna Halduskohtu
13. juuni 1994. a. otsus vahetult suunatud R. Pullati õigustele, kuna selle otsusega tunnistati täielikult
seadusevastaseks haldusaktid, millega talle tagastati õigusvastaselt võõrandatud vara. Riigikohtu
halduskolleegiumi 25. novembri 1994. a. määruses haldusasjas nr. III-3/1-11/94 märgitakse, et
"Põhiseadusliku kaebeõiguse tagamiseks peab esimese astme halduskohus asja läbivaatamisele
täiendavalt kaasama isiku, kelle kaasamata jätmine võiks kaasa tuua kohtuotsuse tühistamise HKS
§ 36 lg 1 p. 2 alusel analoogiliselt TKS §-s 318 lg 1 p. 3 märgitud protsessiõiguse normide rikkumise
tagajärjele." Kolmandaid isikuid saab protsessi kaasata ainult esimese astme kohus.
Halduskohtumenetluse seadustiku § 58 ei anna Riigikohtule õigust saata asja uueks läbivaatamiseks
esimese astme kohtule. Seda saab HKS § 37 lg 1 p. 2 kohaselt teha ainult ringkonnakohus.
Juhindudes HKS §-dest 43 lg 2, 36 lg 1 p. 2, 50, 57 p. 2, 58 lg 2 ja 68 lg 3, Riigikohtu
halduskolleegium
o t s u s t a s :
Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 13. septembri 1994. a. otsus haldusasjas
nr. II-3-99/94 ja saata asi uueks läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule teises koosseisus.
Tagastada aktsiaseltsile Kermon kassatsioonikautsjon 225 (kakssada kakskümmend viis)
krooni.
Määrus jõustub teatavaks tegemisest 22. detsembril 1994. a.
Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann