III-2/1-55/94 · Riigikohus

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

13. detsember 1994

Tsiviilasi nr. III-2/1-55/94

EV Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus:

eesistuja J. Odar

liikmed: T. Vernik ja H. Jõks

hageja RAS Silikaat esindaja v. adv. E. Palumetsa osavõtul

vaatas avalikul kohtuistungil Tartus 05. detsembril 1994.a. läbi

RAS Silikaat kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 23.09.1994.a.

otsusele RAS Silikaat hagis RE Eesti Raudtee vastu trahvi nõudes.

Kohtuotsuse kohaselt olid hagejale kuuluvad 2 vagunit 1993.a. kokku 284 päeva kostja kasutuses.

Hageja nõudis RE Eesti Raudtee 18.09.1992.a. käskkirja alusel kostjalt trahvi 68160 kr. lähtudes

trahvimäärast 10 kr. tund. Tallinna Ringkonnakohus jättis rahuldamata hageja apellatsioonkaebuse ja

muutmata Tallinna Linnakohtu otsuse, millega kostjalt nõuti sisse hageja kasuks trahv 1420 kr.

Trahvisumma aluseks võeti kostja poolt tunnistatud Raudteede määrustiku § -s 163 kehtestatud

trahvimäär 50 rbl. vaguni ja 25 rbl. konteineri eest ööpäevas. Ringkonnakohus leidis, et hagi on

esitatud trahvi väljamõistmiseks vagunite omavolilise kasutamise eest. Hagiavaldusest ei nähtu, et

oleks esitatud nõue vagunite omavolilise kasutamisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Seega pole

asjakohane apellatsioonkaebuse viide TsK § -le 222 ja 230. TsK § 191 lg. 1 kohaselt loetakse trahviks

seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasummat, mille võlgnik on kohustatud tasuma

kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise

korral. Lepiguga pooled trahvis kokku leppinud ei ole. TsK § 378 lg. 3 kohaselt määratakse poolte

vastutus vedude eest kindlaks üksikute transpordiliikide määrustikega. Linnakohus on seega õigesti

juhindunud trahvisumma määramisel Raudteede määrustiku § -st 163.

Kassatsioonkaebuses palutakse tühistada Tallinna Linnakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu otsused

osas, millega jäeti rahuldamata kahjunõue summas 66740 kr. ja riigilõiv summas 7898 kr. 20 s. ning

teha uus otsus, millega hagi täies ulatuses rahuldada. Kassaator väidab, et Tallinna Ringkonnakohtu

tsiviilkolleegium eksis Põhiseaduse rakendamise seaduse § 2 vastu - RE Eesti Raudtee on oma

korraldusega kehtestanud teistsuguse trahvi vagunite omavolilise kasutamise eest kui see oli

kehtestatud endise NSVL Raudteede määrustikuga. Vastuolu puhul tuli kohaldada Eesti akti. Samuti

läks ringkonnakohus mööda hagi alusest. TsK § 222 alusel on hagejal õigus nõuda kohustise

mittenõuetekohase täitmisega tekitatud kahju hüvitamist. Seda hageja tegigi. Ringkonnakohus haaras

kinni sõnast "trahv", märkamata, et hagi aluseks oli kahju nõudmine vagunite omavolilise kasutamise

eest. Kostja ise on kehtestanud kahju ulatuse kindlaksmääramiseks trahvi.

Vastustaja peab Tallinna Ringkonnakohtu otsust õigeks.

Kolleegium leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Tallinna Linnakohtule esitatud hagiavaldustes nõudis hageja EV Põhiseaduse § -le 15 tuginedes

kostjalt vagunite omavolilise kasutamise eest trahvi lähtudes RE Eesti Raudtee poolt 18.09.1992.a.

kehtestatud tariifist 10 kr. tund. Hagiavaldustes ei nõutud vagunite omavolilise kasutamisega

tekitatud kahju hüvitamist ja kohtule ei esitatud tõendeid tekitatud kahju suuruse kohta. Kohtuistungil

jäi hageja oma nõude juurde trahvisummas 68160 kr. Eelistungil paluti hagi rahuldada vastavalt TsK

§ -le 222. Seega Tallinna Linnakohtus nõudis hageja trahvi vagunite omavolilise kasutamise eest

vastavalt TsK § -le 222 ja RE Eesti Raudtee 18.09.1992.a. korraldusele. Trahvi kui kohustise täitmise

tagamise ühe liigi (TsK § -d 190 ja 191) ning kohustise mittenõuetekohase täitmisega tekitatud kahju

nõue (TsK § 222) on eraldi iseseisvad nõuded. Linnakohus tegi otsuse hagi esemeks oleva

trahvinõude kohta. Kohus ei võinudki teha otsust kahju hüvitamise osas, kuna seda ei nõutud ( TKS §

230 lg. 1 p. 2).

Apellatsioonkaebuses paluti haginõue täies ulatuses rahuldada TsK § 224 ja 230 alusel.

Apellatsioonkaebuses ei nõutud ja TKS § 301 lg. 2 kohaselt ei võinudki nõuda vagunite omavolilise

kasutamisega tekitatud kahju hüvitamist. Seega on põhjendatud Ringkonnakohtu seisukoht, et viide

trahvinõude alusena TsK § -le 222 ja 230 ei ole asjakohane.

Kaebuse väide, et ringkonnakohus eksis EV Põhiseaduse rakendamise seaduse § 2 vastu on alusetu.

Nimetatud paragrahvi kohaselt käesoleval ajal Eesti Vabariigis toimivad õigusaktid kehtivad pärast

põhiseaduse jõustumist niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus põhiseaduse või põhiseaduse

rakendamise seadusega ja seni, kuni need kas tühistatakse või viiakse põhiseadusega täielikku

vastavusse. TKS § 9 kohaselt lahendab kohus asja Eesti seaduste alusel. Kohus rakendab samuti

teiste riigi täitevvõimuorganite õigusakte, kui need on kooskõlas seadusega. TsK § 378 lg. 3 järgi

veoste veo tingimused ja poolte vastutus nende vedude eest määratakse kindlaks üksikute

transpordiliikide määrustikega. Eesti Vabariigi Transpordi- ja Sideministeeriumi 30.09.1991.a.

määruse nr. 16 kohaselt on "NSV Liidu Raudteede määrustik" Eesti Vabariigi territooriumil

kohaldatav niivõrd, kuivõrd raudteeveondusega seotud küsimused ei ole reglementeeritud Eesti

Vabariigi vastavate seadusandlike aktidega.

Eesti Vabariigi riigiettevõtte põhimäärusest ei tulene RE Eesti Raudtee direktori õigus muuta või

kehtestada seadusest tulenevaid trahve. Seega oli kohtul võimalik kohaldada ainult TsK § -st 378 lg. 3

tulenevaid trahvimäärasid.

Kassaatori väide, et TsK § 378 lg. 3 reguleerib vastutust veoste puhul, mitte aga vastutust seoses

veeremiga, ei ole põhjendatud. Veoste veo tingimused hõlmavad ka veeremi kasutamist veoste veol.

Raudteel veetakse veost veeremiga.

Seega on ringkonnakohus TsK § 191 lg. 1 alusel õigesti leidnud, et kuna lepinguga pooled trahvis

kokku leppinud ei ole, tuleb TsK § -st 378 lg. 3 tulenevalt kohaldada Raudteede määrustiku p. -s 163

toodud trahvimäärasid. Kohus on arvestanud trahvisumma määramisel EV 18.06.1992.a. seadust

"Rahaühiku muutmise kohta seadustes ja muudes normatiivaktides".

Hageja võib nõuda vagunite omavolilise kasutamisega tekitatud kahju hüvitamist uues hagis.

Juhindudes TKS § -st 346 p. 1 kolleegium

o t s u s t a s:

Tallinna Ringkonnakohtu 23.09.1994.a. otsus jätta muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.

Eesistuja J. Odar

Liikmed T. Vernik, H. Jõks