III-4/1-9/94 · Riigikohus

III-4/A-9/94

O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 7. detsembril 1994.a.

Õiguskantsleri taotluse tunnistada kehtetuks Tulumaksuseaduse rakendamise juhendi punkti

1.5 kolmas lõik läbivaatamine

Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium koosseisus eesistuja Rait Maruste, liikmed Tõnu Anton,

Lea Kalm, Jaano Odar ja Jüri Põld, vaatas

23. novembri 1994.a. kohtuistungil

õiguskantsleri asetäitja-nõuniku Aare Reenumäe ja rahandusministri esindaja Kalev Järvelille

osavõtul ning kolleegiumi sekretäri Kerdi Raua juuresolekul läbi õiguskantsleri 6. oktoobri 1994.a.

taotluse tunnistada kehtetuks Tulumaksuseaduse rakendamise juhendi punkti 1.5 kolmas lõik.

Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumile esitatud materjalidest

n ä h t u b :

Õiguskantsler tegi 20. aprillil 1994.a. rahandusministrile ettepaneku viia Põhiseadusega ja seadustega

kooskõlla rahandusministri 21. jaanuari 1994.a. määrusega nr. 20 kinnitatud Tulumaksuseaduse

rakendamise juhend. Rahandusminister rahuldas 30. mail 1994.a. õiguskantsleri ettepaneku osaliselt.

Õiguskantsleri arvates jäi nimetatud juhendi punkti 1.5 kolmas lõik vastuollu Põhiseaduse ja

seadustega.

Tulumaksuseaduse rakendamise juhendi punkt 1.5kolmas lõik sätestab, et sama punkti teises lõigus

kehtestatud kord tulumaksu kandmisel 48 % ulatuses riigieelarvesse ja 52 % ulatuses valdade ja

linnade eelarvetesse "kehtib residendist füüsiliste isikute tulumaksu kohta, mis pärast 1. jaanuari

1994.a. on kantud Maksuameti riigitulude kontole ja valdade-linnade eelarvetesse, sõltumata sellest,

millise perioodi eest on eelarvetesse kantud tulumaks arvestatud".

Õiguskantsler osundab Riigikohtule esitatud taotluses, et kuni 31. detsembrini 1993.a. kehtinud Eesti

Vabariigi üksikisiku tulumaksu seaduse § 2 lg 1 alusel laekus üksikisiku tulumaks kogu ulatuses

esmatasandi kohaliku omavalitsusüksuse eelarvesse. Seega üksikisiku tulumaksuseaduse alusel ei

pidanud see maks laekuma riigieelarvesse, vaid kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Õiguskantsleri

arvates on Tulumaksuseaduse rakendamise juhendi punkti 1.5 kolmanda lõiguga korraldatud ümber

1993.aasta tulude alusel tasutud ja 1994. aastal laekunud üksikisiku tulumaksu jaotamine, vähendades

omavalitsuse maksutulusid riigitulude kasuks.

Õiguskantsler leiab, et Tulumaksuseaduse rakendamise juhendi punkti 1.5 kolmas lõik on vastuolus

Põhiseaduse §-ga 113, Tulumaksuseaduse §-dega 38 lg 4, 6 lg 1 ja 8 lg 1 ning Maksukorralduse

seaduse põhimõtetega ja teeb Riigikohtule ettepaneku tunnistada Põhiseaduse § 152 lg 2 alusel

nimetatud juhendi punkti 1.5 kolmas lõik kehtetuks.

Tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud õiguskantsleri ja rahandusministri esindaja

selgitused, põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium

l e i d i s :

1. jaanuarist 1994.a. muutus maksusüsteem. Üksikisiku tulumaks ja ettevõtte tulumaks asendus nii

üksikisikuid kui ka ettevõtteid hõlmava uue maksuga, mille nimetus on "tulumaks". See riiklik maks

on kehtestatud ja sätestatud 1. jaanuaril 1994. aastal jõustunud Tulumaksuseadusega.

Tulumaksuseaduse rakendamise juhend on kinnitatud rahandusministri 21. jaanuari 1994.a.

määrusega nr. 20, mis avaldati Riigi Teataja Lisas nr. 6 1. veebruaril 1994.a. Selle määruse punkti 3

alusel rakendatakse nimetatud juhendit 1. jaanuarist 1994.a., s.o. tagasiulatuvalt.

Tulumaksuseaduse rakendamise juhendi kohaselt on juhend "välja antud Eesti Vabariigi

tulumaksuseaduse alusel tulumaksu arvutamise ja eelarvesse maksmise korra kohta". Seega on

juhendiga määratud konkreetse maksu - tulumaksu - arvutamise ja maksmise kord.

Kuigi Tulumaksuseaduse rakendamise juhendi punkti 1.5 kolmandas lõigus kasutatakse termineid

"residendist füüsilise isiku tulumaks" ja "tulumaks", mitte aga "üksikisiku tulumaks", tuleneb juhendi

selle punkti mõttest ja rahandusministri 21. novembri 1994.a. kirjast Riigikohtu põhiseaduslikkuse

järelevalve kolleegiumile, et juhendi punkti 1.5 kolmas lõik laieneb ka üksikisiku tulumaksule, mida

makstakse 1993. aasta tulude alusel ja mis laekub 1994. aastal. Nimetatud kirjas väidab

rahandusminister, et juhendi punkti 1.5 alusel üksikisiku tulumaksu kandmine osaliselt riigieelarvesse

tugineb Riigieelarve seaduse §-le 35, mille kohaselt riigieelarves ettenähtud tulud, mis ei laekunud

eelarveaastal, loetakse selle eelarveaasta tuludeks, millal need laekuvad.

Üksikisiku tulumaksu seaduse § 2 lg 1 alusel laekus üksikisiku tulumaks 1993. aastal kogu ulatuses

esmatasandi kohaliku omavalitsusüksuse eelarvesse, mitte aga riigieelarvesse. Seetõttu ei ole

Riigieelarve seaduse § 35 õiguslikuks aluseks 1994. aastal laekuva üksikisiku tulumaksu kandmisel

48% ulatuses riigieelarvesse. Tulumaksuseaduse § 8 sätestab residendist füüsilise isiku tulumaksu,

mitte aga üksikisiku tulumaksu laekumise 48% ulatuses riigieelarvesse ja 52 % ulatuses omavalitsuse

eelarvesse.

Tulumaksuseaduse § 38 lg 1 sätestab, et selle seaduse rakendamise korra kehtestab rahandusminister.

Seetõttu oli rahandusminister kohustatud täitma temale seadusega pandud ülesande ja kinnitama

Tulumaksuseaduse rakendamise juhendi. Tulumaksuseadus ja teised seadused ei ole aga pannud

rahandusministrile ülesannet korraldada üksikisiku tulumaksu laekumise 48% ulatuses

riigieelarvesse.

Tulumaksuseaduse rakendamise juhendi punkti 1.5 kolmas lõik on vastuolus Põhiseaduse §-ga 3 lg 1,

mille kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes Põhiseaduse ja seaduste alusel. Põhiseaduse § 94 lg 2

kohaselt annab minister määrusi seaduse alusel ja täitmiseks. Tulumaksuseaduse rakendamise juhendi

punktiga 1.5 on rahandusminister seadusliku aluseta korraldanud üksikisiku tulumaksu laekumise

1994. aastal 48% ulatuses riigieelarvesse. Seetõttu on Tulumaksuseaduse rakendamise juhendi punkti

1.5 kolmas lõik vastuolus Põhiseaduse §-dega 3 lg 1 ja 94 lg 2.

Valla- ja linnaeelarve seaduse § 20 sätestab, et eelarveaasta lõpuks laekumata jäänud tulud loetakse

valla- ja linnaeelarve selle aasta tuludeks, millal nad laekuvad. Sellest tuleneb, et eelarveaasta

lõppemine ei ole tulude riigieelarve kasuks ümberjaotamise aluseks. Riigieelarve seaduse § 3 lg 1 p. 1

nimetab riigieelarve tuluna laekumisi riiklikest maksudest vastavalt maksuseadustele. Eesti Vabariigi

üksikisiku tulumaksu seaduse § 2 lg 1 ei näinud ette ja Tulumaksuseaduse § 8 ei näe ette üksikisiku

tulumaksu laekumist riigieelarvesse. Seega on Tulumaksuseaduse rakendamise juhendi punkti 1.5

kolmas lõik vastuolus Valla- ja linnaeelarve seaduse §-ga 20 ja Riigieelarve seaduse §-ga 3 lg 1 p. 1.

Tulumaksuseaduse § 38 lg 4 kohaselt esitavad üksikisikud 1993.a. tulude kohta tuludeklaratsioonid ja

maksavad maksu vastavalt üksikisiku tulumaksu seadusele. Sama seaduse §-ga 39 p. 1 tunnistatakse

aga Eesti Vabariigi üksikisiku tulumaksuseadus kehtetuks.

Tulumaksuseaduse rakendamise juhendi punkti 1.5 kolmas lõik ei ole õiguskantsleri taotluses

märgitud vastuolus Põhiseaduse §-ga 113, mille kohaselt riiklikud maksud sätestab seadus.

Põhiseaduse selle sätte mõte on keeld sätestada riiklikke maksusid, koormisi, lõivusid, trahve ja

sundkindlustuse maksusid seadusest alamalseisvate aktidega. Tulumaksuseaduse rakendamise

juhendi punkti 1.5 kolmas lõik ei sätesta tulumaksu, vaid laiendab alusetult ja Põhiseaduse ning

seaduste vastaselt Tulumaksuseaduse § 8 toime 1994. aastal laekuvale üksikisiku tulumaksule.

Eelosundatud põhjustel on Tulumaksuseaduse rakendamise juhendi punkti 1.5 kolmas lõik vastuolus

Põhiseaduse §-dega 3 lg 1 ja 94 lg 2, samuti Valla- ja linnaeelarve seaduse §-ga 20 ja Riigieelarve

seaduse §-ga 3 lg 1 p. 1.

Juhindudes Põhiseaduse §-st 152 lg 2 ja Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-st

19 lg 1 p. 2 põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium

o t s u s t a b :

1. Rahuldada õiguskantsleri taotlus.

2. Tunnistada rahandusministri 21. jaanuari 1994.a. määrusega nr. 20 kinnitatud

Tulumaksuseaduse rakendamise juhendi punkti 1.5. kolmas lõik kehtetuks.

Otsus jõustub kuulutamisest, on lõplik ega kuulu edasikaebamisele.

Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi esimees

Rait Maruste