III-1/1-47/94 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedO. süüdistusasja KrK § 161 järgi, milles K. O. mõisteti Tallinna Linnakohtu 25. juuli 1994. a otsusega õigeks. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 12. oktoobri 1994.
Legislator headnote
AI generatedIII-1/1-47/94 · Riigikohus: O. süüdistusasja KrK § 161 järgi, milles K. O. mõisteti Tallinna Linnakohtu 25. juuli 1994. a otsusega õigeks. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 12. oktoobri 1994.
Full text
III-1/1-47/94
K O H T U O T S U S
Eesti Vabariigi nimel
Riigikohtu kriminaalkolleegium, koosseisus Jüri ILVEST, Lea KALM ja Herbert LINDMÄE
vaatas Tartus, 6. detsembril 1994. a avalikul kohtuistungil
kassatsiooni korras riigiprokuröri asetäitja Jaan NAABRI kassatsioonprotesti alusel läbi
K. O. süüdistusasja KrK § 161 järgi, milles K. O. mõisteti Tallinna Linnakohtu 25. juuli
1994. a otsusega õigeks. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 12. oktoobri 1994.
a otsusega jäeti Tallinna Linnakohtu otsus K. O. suhtes muutmata.
Kohtuistungist võtsid osa protsessiosalistena õigeksmõistetu K. O. ja Riigiprokuratuuri prokurör
Marge PÜSS.
Harjumaa Politseiprefektuuri Keskjaoskonna komissar K. O. anti kohtu alla süüdistatuna KrK §
161 järgi selles, et tema, kasutades ära tahtlikult oma ametiseisundit teenistushuvide vastaselt,
nõudis 24. septembril 1993. a Harjumaa Politseiprefektuuri Keskjaoskonnas Tallinnas Niine 15
D. A-lt 10 000 EEK ülekandmist Harjumaa Politseiprefektuuri kutseühingu arveldusarvele nr
695917 politsei toetamiseks sponsorluse korras. D. A. peeti kinni Harjumaa Politseiprefektuuri
korraldatud reidilt 23. septembril 1993. a Tallinn - Narva maanteel sõiduautoga, milles oli suures
koguses välismaiseid sigarette. Kauba kohta puudusid dokumendid. Nõudes D. A-lt politsei
toetamiseks raha ülekandmist, ähvardas politseikomissar K. O. teda kinni pidada kaks ööpäeva ja
konfiskeerida autost leitud sigaretid. D. A. kandis politsei toetusnõude täitmiseks 27. septembril
1993. a politsei kutseühingu arveldusarvele 7000 EEK. Seeläbi põhjustati oluline kahju D. A.
seadusega kaitstud õigustele ja huvidele. Samuti kahjustati Eesti Vabariigi politsei
diskrediteerimisega oluliselt riigi huve.
Tallinna Linnakohtu 25. juuli 1994.a. otsusega mõisteti K. O. KrK § 161 järgi õigeks.
Tallinna Linnakohtu 25. juuli 1994. a otsuse peale esitas Tallinna prokuröri asetäitja Toomas
TOMBERG apellatsioonprotesti, milles taotleti õigeksmõistva kohtuotsuse tühistamist ja K. O.
süüdimõistmist KrK § 161 järgi. Protestis nenditi, et kohtuotsus ei ole põhjendatud ja selles ei
ole esitatud õigeksmõistmise motiive. Tallinna Linnakohus ei ole motiveerinud oma järeldust
selle kohta, et K. O. käitumises puudub KrK §-s 161 sätestatud kuriteokoosseis. Oma
käitumisega põhjustas K. O. olulise varalise kahju D. A-le ning kahju politsei prestiizile ja
autoriteedile, seeläbi ka riigi huvidele.
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 12. oktoobri 1994. a otsusega jäeti Tallinna
Linnakohtu 25. juuli 1994. a otsus K. O. suhtes muutmata.
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 12. oktoobri 1994. a otsuse peale esitas
riigiprokuröri asetäitja Jaan NAABER kassatsioonprotesti, milles taotletakse Tallinna
Linnakohtu 25. juuli 1994. a otsuse ja Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 12.
oktoobri 1994. a otsuse K. O. süüdistusasjas KrK § 161 järgi tühistamist ja kriminaalasja
saatmist uueks kohtulikuks arutamiseks Tallinna Linnakohtule teises kohtukoosseisus.
Kassatsioonprotestis nenditi, et Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi hinnang selle
kohta, et K. O. käitumises puudub kuriteokoosseis, on ekslik. Kriminaalasja materjalidest
nähtub, et initsiatiiv raha ülekandmiseks politseiprefektuuri kutseühingu arvele politsei toetuseks
tuli K. O. poolt ning D. A. ei toetanud politseid omal vabal tahtel. Oluline kahju on KrK § 161
järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse külje elemente ja kahju puudumise nentimine
linnakohtu otsuses ilma kohtu seiukohta motiveerimata on väär.
Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud
Riigiprokuratuuri prokuröri Marge PÜSSI arvamuse, milles ta toetas kassatsioonprotesti, samuti
õigeksmõistetu K. O. seletuse,
t u v a s t a s :
Tallinna Linnakohtu 25. juuli 1994. a otsuses K. O. õigeksmõistmise kohta KrK § 161 järgi
nenditakse, et Harjumaa Politseiprefektuuri Keskjaoskonna komissari K. O. käitumises ilmnes
teenistusalaseid minetusi ja ta on eiranud politseiametniku kutse-eetika nõudeid. Kohus sedastas,
et K. O. käitumises puudub KrK §-s 161 sätestatud ametiseisundi kuritarvitamise
kuriteokoosseis. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 12.oktoobri 1994.a. otsuses
nõustutakse esimese astme kohtu seisukohtadega ning Tallinna Linnakohtu 25. juuli 1994. a
otsus K. O. suhtes jäeti muutmata.
Tallinna Linnakohtu 25. juuli 1994. a otsuses on kohtu järeldus K. O. käitumises KrK §-s 161
sätestatud ametiseisundi kuritarvitamise kuriteokoosseisu puudumise kohta jäetud KrPK § 274 p
3 sätteid eirates motiveerimata ja K.O-le esitatud süüdistus on loetud alusetuks, oma seisukohta
üksikasjalikumat põhjendamata. Nii ei selgu kohtuotsusest, kas K. O. toimis, keelitades D. A.
toetama politseid rahaliselt, teenistushuvide vastaselt ja kas ta kasutas seejuures ära tahtlikult
oma ametiseisundit.
Seejuures ei ole selge, kas ja milliseid ametkondlike jt aktide sätteid K. O. oma käitumisega
rikkus.
K. O. käitumises kuriteokoosseisu tuvastamine või selle puudumise nentimine eeldab ka
seisukohavõttu, kuriteo objektiivset külge iseloomustava kuritegeliku tagajärje kohta selgitades,
kas K. O. käitumisega tekitati olulist kahju D. A. seadustega kaitstud õigustele ja huvidele ning
riigi huvidele.
K. O. käitumises KrK §-s 161 sätestatud kuriteokoosseisu esinemise või selle puudumise
sedastamisel ei ole Tallinna Linnakohus ega Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
pööranud tähelepanu sellele, kas K. O. poolt D. A. kallutamine toetada politseid rahaliselt
seondus viimase poolt toimepandud õiguserikkumisega. D. A. kinnipidamise õiguspärasuse
hindamisel on jäetud kõrvale sellal kehtinud Alkoholi ja tubaka riigimonopoli teostamise juhendi
(Kinnitatud Eesti Vabariigi Valitsuse 14. augusti 1992. a määrusega nr 243), (RT 1992, 31, 415).
Eeltoodust järeldub, et Tallinna Linnakohus 25. juuli 1994. a otsuses ja Tallinna Ringkonnakohtu
kriminaalkolleegium 12. oktoobri 1994. a otsuses on jätnud kõrvale asjaolud, mis on takistanud
kriminaalasjas põhjendatud kohtuotsuse tegemist ning kohtuotsustes tehtud järeldused ei põhine
kriminaalasjas olulise tähtsusega asjaolude väljaselgitamisel.
Juhindudes AKKS §-dest 63 p 2; 64 p1 ja 2; 65 lg 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium
o t s u s t a s :
1. Tühistada Tallinna Linnakohtu 25. juuli 1994. a otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu
kriminaalkolleegiumi 12. oktoobri 1994. a otsus K. O. süüdistusasjas KrK § 161 järgi.
2. Kriminaalasi saata uueks kohtulikuks arutamiseks Tallinna Linnakohtule teises
kohtukosseisus.
3. Prokuröri kassatsioonprotest rahuldada.
Riigikohtu otsus jõustub 6. detsembril 1994. a ja edasikaebamisele ei kuulu.
Riigikohtunikud Jüri Ilvest
Lea Kalm
Herbert Lindmäe