Legislator Case Law & Legislation
III-1/1-47/94 ECLI:EE:RK:1994:3.1.1.47.94.263 AI generated

III-1/1-47/94 · Riigikohus

Case Number III-1/1-47/94
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

O. süüdistusasja KrK § 161 järgi, milles K. O. mõisteti Tallinna Linnakohtu 25. juuli 1994. a otsusega õigeks. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 12. oktoobri 1994.

Legislator headnote

AI generated

III-1/1-47/94 · Riigikohus: O. süüdistusasja KrK § 161 järgi, milles K. O. mõisteti Tallinna Linnakohtu 25. juuli 1994. a otsusega õigeks. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 12. oktoobri 1994.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

III-1/1-47/94

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Riigikohtu kriminaalkolleegium, koosseisus Jüri ILVEST, Lea KALM ja Herbert LINDMÄE

vaatas Tartus, 6. detsembril 1994. a avalikul kohtuistungil

kassatsiooni korras riigiprokuröri asetäitja Jaan NAABRI kassatsioonprotesti alusel läbi

K. O. süüdistusasja KrK § 161 järgi, milles K. O. mõisteti Tallinna Linnakohtu 25. juuli

1994. a otsusega õigeks. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 12. oktoobri 1994.

a otsusega jäeti Tallinna Linnakohtu otsus K. O. suhtes muutmata.

Kohtuistungist võtsid osa protsessiosalistena õigeksmõistetu K. O. ja Riigiprokuratuuri prokurör

Marge PÜSS.

Harjumaa Politseiprefektuuri Keskjaoskonna komissar K. O. anti kohtu alla süüdistatuna KrK §

161 järgi selles, et tema, kasutades ära tahtlikult oma ametiseisundit teenistushuvide vastaselt,

nõudis 24. septembril 1993. a Harjumaa Politseiprefektuuri Keskjaoskonnas Tallinnas Niine 15

D. A-lt 10 000 EEK ülekandmist Harjumaa Politseiprefektuuri kutseühingu arveldusarvele nr

695917 politsei toetamiseks sponsorluse korras. D. A. peeti kinni Harjumaa Politseiprefektuuri

korraldatud reidilt 23. septembril 1993. a Tallinn - Narva maanteel sõiduautoga, milles oli suures

koguses välismaiseid sigarette. Kauba kohta puudusid dokumendid. Nõudes D. A-lt politsei

toetamiseks raha ülekandmist, ähvardas politseikomissar K. O. teda kinni pidada kaks ööpäeva ja

konfiskeerida autost leitud sigaretid. D. A. kandis politsei toetusnõude täitmiseks 27. septembril

1993. a politsei kutseühingu arveldusarvele 7000 EEK. Seeläbi põhjustati oluline kahju D. A.

seadusega kaitstud õigustele ja huvidele. Samuti kahjustati Eesti Vabariigi politsei

diskrediteerimisega oluliselt riigi huve.

Tallinna Linnakohtu 25. juuli 1994.a. otsusega mõisteti K. O. KrK § 161 järgi õigeks.

Tallinna Linnakohtu 25. juuli 1994. a otsuse peale esitas Tallinna prokuröri asetäitja Toomas

TOMBERG apellatsioonprotesti, milles taotleti õigeksmõistva kohtuotsuse tühistamist ja K. O.

süüdimõistmist KrK § 161 järgi. Protestis nenditi, et kohtuotsus ei ole põhjendatud ja selles ei

ole esitatud õigeksmõistmise motiive. Tallinna Linnakohus ei ole motiveerinud oma järeldust

selle kohta, et K. O. käitumises puudub KrK §-s 161 sätestatud kuriteokoosseis. Oma

käitumisega põhjustas K. O. olulise varalise kahju D. A-le ning kahju politsei prestiizile ja

autoriteedile, seeläbi ka riigi huvidele.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 12. oktoobri 1994. a otsusega jäeti Tallinna

Linnakohtu 25. juuli 1994. a otsus K. O. suhtes muutmata.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 12. oktoobri 1994. a otsuse peale esitas

riigiprokuröri asetäitja Jaan NAABER kassatsioonprotesti, milles taotletakse Tallinna

Linnakohtu 25. juuli 1994. a otsuse ja Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 12.

oktoobri 1994. a otsuse K. O. süüdistusasjas KrK § 161 järgi tühistamist ja kriminaalasja

saatmist uueks kohtulikuks arutamiseks Tallinna Linnakohtule teises kohtukoosseisus.

Kassatsioonprotestis nenditi, et Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi hinnang selle

kohta, et K. O. käitumises puudub kuriteokoosseis, on ekslik. Kriminaalasja materjalidest

nähtub, et initsiatiiv raha ülekandmiseks politseiprefektuuri kutseühingu arvele politsei toetuseks

tuli K. O. poolt ning D. A. ei toetanud politseid omal vabal tahtel. Oluline kahju on KrK § 161

järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse külje elemente ja kahju puudumise nentimine

linnakohtu otsuses ilma kohtu seiukohta motiveerimata on väär.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud

Riigiprokuratuuri prokuröri Marge PÜSSI arvamuse, milles ta toetas kassatsioonprotesti, samuti

õigeksmõistetu K. O. seletuse,

t u v a s t a s :

Tallinna Linnakohtu 25. juuli 1994. a otsuses K. O. õigeksmõistmise kohta KrK § 161 järgi

nenditakse, et Harjumaa Politseiprefektuuri Keskjaoskonna komissari K. O. käitumises ilmnes

teenistusalaseid minetusi ja ta on eiranud politseiametniku kutse-eetika nõudeid. Kohus sedastas,

et K. O. käitumises puudub KrK §-s 161 sätestatud ametiseisundi kuritarvitamise

kuriteokoosseis. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 12.oktoobri 1994.a. otsuses

nõustutakse esimese astme kohtu seisukohtadega ning Tallinna Linnakohtu 25. juuli 1994. a

otsus K. O. suhtes jäeti muutmata.

Tallinna Linnakohtu 25. juuli 1994. a otsuses on kohtu järeldus K. O. käitumises KrK §-s 161

sätestatud ametiseisundi kuritarvitamise kuriteokoosseisu puudumise kohta jäetud KrPK § 274 p

3 sätteid eirates motiveerimata ja K.O-le esitatud süüdistus on loetud alusetuks, oma seisukohta

üksikasjalikumat põhjendamata. Nii ei selgu kohtuotsusest, kas K. O. toimis, keelitades D. A.

toetama politseid rahaliselt, teenistushuvide vastaselt ja kas ta kasutas seejuures ära tahtlikult

oma ametiseisundit.

Seejuures ei ole selge, kas ja milliseid ametkondlike jt aktide sätteid K. O. oma käitumisega

rikkus.

K. O. käitumises kuriteokoosseisu tuvastamine või selle puudumise nentimine eeldab ka

seisukohavõttu, kuriteo objektiivset külge iseloomustava kuritegeliku tagajärje kohta selgitades,

kas K. O. käitumisega tekitati olulist kahju D. A. seadustega kaitstud õigustele ja huvidele ning

riigi huvidele.

K. O. käitumises KrK §-s 161 sätestatud kuriteokoosseisu esinemise või selle puudumise

sedastamisel ei ole Tallinna Linnakohus ega Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

pööranud tähelepanu sellele, kas K. O. poolt D. A. kallutamine toetada politseid rahaliselt

seondus viimase poolt toimepandud õiguserikkumisega. D. A. kinnipidamise õiguspärasuse

hindamisel on jäetud kõrvale sellal kehtinud Alkoholi ja tubaka riigimonopoli teostamise juhendi

(Kinnitatud Eesti Vabariigi Valitsuse 14. augusti 1992. a määrusega nr 243), (RT 1992, 31, 415).

Eeltoodust järeldub, et Tallinna Linnakohus 25. juuli 1994. a otsuses ja Tallinna Ringkonnakohtu

kriminaalkolleegium 12. oktoobri 1994. a otsuses on jätnud kõrvale asjaolud, mis on takistanud

kriminaalasjas põhjendatud kohtuotsuse tegemist ning kohtuotsustes tehtud järeldused ei põhine

kriminaalasjas olulise tähtsusega asjaolude väljaselgitamisel.

Juhindudes AKKS §-dest 63 p 2; 64 p1 ja 2; 65 lg 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

1. Tühistada Tallinna Linnakohtu 25. juuli 1994. a otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu

kriminaalkolleegiumi 12. oktoobri 1994. a otsus K. O. süüdistusasjas KrK § 161 järgi.

2. Kriminaalasi saata uueks kohtulikuks arutamiseks Tallinna Linnakohtule teises

kohtukosseisus.

3. Prokuröri kassatsioonprotest rahuldada.

Riigikohtu otsus jõustub 6. detsembril 1994. a ja edasikaebamisele ei kuulu.

Riigikohtunikud Jüri Ilvest

Lea Kalm

Herbert Lindmäe