III-3/1-13/94 · Riigikohus

III-3/1-13/94

M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartu, 2. detsember 1994. a.

Ühistu "Harama" kassatsioonkaebuse läbivaatamine Eesti Erastamisagentuuri Nõukogu

otsuste ja Eesti Erastamisagentuuri toimingu seadusevastasteks tunnistamises Tallinna

Lihatööstuse erastamise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Harri Salmann ja Hele-Kai Remmel

vaatas 1. detsembril 1994. a. avalikul kohtuistungil läbi ühistu "Harama" kassatsioonkaebuse

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 26. septembri 1994. a. otsusele nr. II-3/131/94 ühistu

"Harama" kaebuses Eesti Erastamisagentuuri Nõukogu otsuste ja Eesti Erastamisagentuuri toimingu

seadusevastaseks tunnistamises Tallinna Lihatööstuse erastamise asjas.

Asjaosalistena võtsid istungist osa kassaatori esindaja Kaarel Pajumägi ja vastustaja esindaja

Andres Suik. Juures oli halduskohtukolleegiumi sekretär Tiiu Varend.

Esitatud materjalidest

n ä h t u b :

Vabariigi Valitsuse 21. septembri 1993. a. määrusega nr. 291 määrati kindlaks Erastamisseaduse §-s

32 sätestatud korras erastamisele kuuluvad põllumajandussaadusi töötlevad ja põllumajandustootjaid

teenindavad ettevõtted ja nende ettevõtete struktuuriüksused. Selles loetelus on ka riigiettevõtte

Tallinna Lihakombinaat kesktsehh. Nimetatud määruse alusel kuulutas Eesti Erastamisagentuur

27. oktoobril 1993. a. välja konkursi põllumajandusettevõtete, sealhulgas ka riigiettevõtte Tallinna

Lihatööstus müügiks eelläbirääkimistega pakkumise korras. Pakkumise tingimustes nähti ette, et

erastamise õigustatud subjektideks on ühistu või keskühistu, kes varustab erastatavat ettevõtet või

ettevõtte struktuuriüksust ettevõttes töödeldavate põllumajandussaadustega või kes kasutab (või kelle

liikmed kasutavad) põllumajandustootjaid teenindava ettevõtte või ettevõtte struktuuriüksuse

teenuseid.

Ühistu "Harama" tegi oma ostupakkumise tähtaegselt.

9. märtsil 1994. a. arutas erastamisagentuuri nõukogu riigiettevõtte Tallinna Lihatööstus

erastamispakkumisi. Koosoleku protokollist nähtub, et hääletamise tulemusel otsustati ühistu

"Harama" pakkumine tagasi lükata ja ettevõte üldises korras erastada.

Erastamisagentuuri peadirektori käskkirjaga 16. märtsist 1994. a. nr. 70-m reorganiseeriti riigiettevõte

Tallinna Lihatööstus 15. aprillist 1994. a. teist tüüpi riiklikuks aktsiaseltsiks.

13. aprillil 1994. a. toimunud koosolekul võttis erastamisagentuuri nõukogu vastu otsuse, mille punkt

1 kohaselt kinnitati eelläbirääkimistega pakkumisel erastatavate ettevõtete nimekiri. Selle lisas 1 oli

märgitud RAS Tallinna Lihatööstus ilma viiteta Erastamisseaduse §-le 32. 3. mail 1994. a. kuulutas

erastamisagentuur nimetatud otsuse alusel välja konkursi tööstusettevõtete erastamiseks. Erastatavate

ettevõtete nimekirjas oli ka RAS Tallinna Lihatööstus. Konkursi pakkumiste tingimustes nähti ette, et

pakkumine on avalik ning igaühel on õigus teha pakkumist. Pakkumisel ei saa osaleda ainult

juriidiline isik, kelle põhikapitalist või osakutega määratud häältest 1/3 või rohkem kuulub Eesti

riigile, tema omandis olevatele ettevõtetele või kohalikele omavalitsustele ning nende omandis

olevatele ettevõtetele.

26. mail 1994. a. esitas ühistu "Harama" Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles

erastamisagentuuri nõukogu 9. märtsi 1994. a. otsuse ühistu "Harama" pakkumise tagasilükkamise

kohta ja erastamisagentuuri poolt 3. mail 1994. a. väljakuulutatud erastamiskonkursi RAS Tallinna

Lihatööstus osas seadusevastaseks tunnistamist.

Kaebuse esitaja leidis, et erastamisagentuuri nõukogu ei põhjendanud ühistu pakkumise

tagasilükkamist ega andnud pakkujale võimalust oma pakkumist täiendada vastavalt

Erastamisseaduse §-le 21 lg 9. Erastamisagentuur eiras Vabariigi Valitsuse 21. septembri 1994. a.

määrust nr. 291, kuulutades 3. mail 1994. a. ajakirjanduses välja erastamiskonkursi riiklikule

aktsiaseltsile Tallinna Lihatööstus üldistel alustel. Erastamise õigustatud subjektide ringi

ebaseadusliku laiendamisega halvendati ühistu osalemistingimusi konkursil. Kohtumenetluse käigus

loobus ühistu "Harama" esindaja vaidlustamast erastamisagentuuri nõukogu 9. märtsi 1994. a. otsuse

osa, mis käsitleb ühistu pakkumise tagasilükkamist ja palus tunnistada nimetatud otsus

seadusevastaseks osas, mis lubas riigiettevõtet Tallinna Lihatööstus erastada üldises korras.

Tallinna Halduskohtu 20. juuli 1994. a. otsusega rahuldati kaebus ja tunnistati erastamisagentuuri

nõukogu otsused 9. märtsist 1994. a. ja 13. aprillist 1994. a. seadusevastaseks osas, millega otsustati

Tallinna Lihatööstus erastada üldises korras. Samuti tunnistati 3. mail 1994. a. väljakuulutatud

tööstusettevõtete erastamiskonkurss RAS Tallinna Lihatööstus osas seadusevastaseks. Kohus tegi

erastamisagentuuri nõukogule ettepaneku oma tegevus konkursi väljakuulutamisel ja eeltoodud

otsuste osas uuesti läbi vaadata ja teha uus otsus kooskõlas Erastamisseaduse §-ga 32. Kohus leidis,

et erastamisagentuur on Tallinna Lihatööstuse üldises korras erastamise väljakuulutamisega rikkunud

Vabariigi Valitsuse 21. septembri 1993. a. määrust nr. 291. Erastamisagentuuril ja tema nõukogul ei

ole õigust Erastamisseaduse §-s 32 ettenähtud erisustega erastamise korrast üle minna üldises korras

erastamisele. Erastamise objekti nimetuse muutus riigiettevõttest Tallinna Lihatööstus riiklikuks

aktsiaseltsiks Tallinna Lihatööstus ei ole objekti muutus Erastamisseaduse § 32 mõttes, mis tooks

kaasa subjektide ringi muutuse.

Eesti Erastamisagentuur esitas Tallinna Halduskohtu 20. juuli 1994. a. otsuse peale

apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellant palus tühistada halduskohtu otsuse, teha

uus otsus ning jätta ühistu "Harama" kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuses väideti, et

erastamisagentuuri nõukogu 9. märtsi 1994. a. otsus, millega RE Tallinna Lihatööstus otsustati

üldistel alustel erastada, oli täiesti seaduslik. Kohtu järeldus, nagu oleks 3. mail 1994. a.

ajakirjanduses avaldatud konkursi esmaseks õiguslikuks aluseks erastamisagentuuri nõukogu

9. märtsi 1994. a. otsus, pole õige. Nimetatud konkurss kuulutati välja juba uue konkursina ja uute

erastamise õigustatud subjektidega, lähtudes nõukogu 13. aprilli 1994. a. otsusest, millega RAS

Tallinna Lihatööstus kanti erastamisnimekirja. Erastamisseaduse § 20 lg 1 p. 4 alusel oli

erastamisagentuuril õigus RAS Tallinna Lihatööstus erastada üldistel alustel.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 26. septembri 1994. a. otsusega rahuldati

apellatsioonkaebus, tühistati Tallinna Halduskohtu 20. juuli 1994. a. otsus ning jäeti ühistu "Harama"

kaebus rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et ühistu "Harama" kaebusest ei nähtu, millega on

erastamisagentuur või selle nõukogu otsused rikkunud ühistu õigusi või piiranud tema vabadusi.

Vabariigi Valitsuse 21. septembri 1993. a. määruse nr. 291 alusel kuulus Erastamisseaduse §-s 32

sätestatud korras erastamisele riigiettevõtte Tallinna Lihakombinaat kesktsehh. Erastamisagentuuri

nõukogu lükkas 9. märtsi 1994. a. otsusega esimeses erastamisvoorus ainukesena osalenud ühistu

"Harama" pakkumise tagasi. Nimetatud otsuse tegemisel on järgitud Eesti Erastamisagentuuri

põhikirja punktides 31 ja 32 otsuste vastuvõtmiseks kehtestatud korda. Uus erastamisvoor kuulutati

välja 3. mail 1994. a. erastamisagentuuri 13. aprilli 1994. a. otsuse alusel, millega kinnitati

eelläbirääkimistega pakkumisel erastatavate ettevõtete nimekirja ka RAS Tallinna Lihatööstus.

Ühistul "Harama" oli võimalik osaleda erastamise teises voorus.

13. oktoobril 1994. a. esitas ühistu "Harama" Riigikohtule kassatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 26. septembri 1994. a. otsuse peale.

Kassatsioonkaebuse motiivid on järgmised:

1. Tallinna Lihatööstuse üldistel alustel erastamise väljakuulutamisega 3. mail 1994. a.

erastamisagentuuri 13. aprilli 1994. a. otsuse alusel eiras Eesti Erastamisagentuur Vabariigi Valitsuse

21. septembri 1993. a. määrust nr. 291 ja laiendas ebaseaduslikult erastamise õigustatud subjektide

ringi. Sellega võeti ühistult "Harama" võimalus konkureerida Tallinna Lihatööstuse erastamisel ainult

teiste loomakasvatusega tegelevate ühistute või keskühistutega, millise õiguse oli talle EV Valitsus

eelviidatud määrusega Erastamisseaduse alusel andnud.

2. Vabariigi Valitsuse 20. septembri 1994. a. määrusega nr. 331 "Vabariigi Valitsuse 21. septembri

1993. a. määruse nr. 291 osaline muutmine" jäeti Erastamisseaduse § 32 korras erastatavate ettevõtete

ja struktuuriüksuste nimekirjast välja terve rida põllumajandussaadusi töötlevaid ettevõtteid, kuid

nende hulgas pole nimetatud Tallinna Lihakombinaadi kesktsehhi. Seega kuulub nimetatud objekt

Erastamisseaduse §-s 32 ettenähtud korras erastamisele.

3. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium on apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ekslikult ja

ebaõigesti lähtunud ainult Halduskohtumenetluse seadustiku §-st 5 lg 1, kusjuures kohtu järeldused ei

vasta asjas olemasolevatele materjalidele. Erastamisagentuuri tegevuse vastavust materiaalõiguslikele

normidele analüüsitud ei ole.

Eeltoodud motiividel palub ühistu "Harama" tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 26. septembri

1994. a. otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule teises koosseisus.

Eesti Erastamisagentuur vaidles kassatsioonkaebusele vastu, väites, et RAS Tallinna Lihatööstus

erastati täiesti õiguspäraselt. 3. mail 1994. a. avaldatud erastamiskonkurss riikliku aktsiaseltsi

Tallinna Lihatööstus erastamiseks toimus erastamisagentuuri nõukogu 13. aprilli 1994. a. otsuse

alusel, mis tähendas uut konkurssi uute subjektidega.

Riigikohtu halduskolleegium

l e i d i s :

Erastamisseaduse § 32 sätestab põllumajandussaadusi töötlevate ja põllumajandustöötajaid

teenindavate ettevõtete erastamise erisused. Selle paragrahvi lõige 1 kehtestab, et

põllumajandustootjaid teenindavad ettevõtted ja ettevõtete struktuuriüksused, mis erastatakse

käesolevas paragrahvis sätestatud korras, määrab kindlaks Vabariigi Valitsus.

Vabariigi Valitsuse 21. septembri 1993. a. määrusega nr. 291 "Põllumajandussaadusi töötlevate ja

põllumajandustootjaid teenindavate ettevõtete erastamise kohta" määrati riigiettevõtte Tallinna

Lihakombinaat kesktsehh erastamisele Erastamisseaduse §-s 32 sätestatud korras. Lähtudes

Erastamisseaduse §-st 2 lg 1 ei saa riigiettevõtte Tallinna Lihakombinaat reorganiseerimist erastamise

käigus riiklikuks aktsiaseltsiks Tallinna Lihatööstus käsitada erastamise objekti muutusena. Tegemist

oli vaid erastamisele kuuluva riigi omandis oleva ettevõtte organisatsioonilise vormi muutmisega, mis

on kooskõlas Erastamisseaduse §-ga 15 lg 2.

Omandireformi aluste seaduse § 34 lg 3 kohaselt võib erastatava vara eri liikide puhul õigustatud

subjektide ringi piirata või esitada neile lisatingimusi seadusega. Nii on seaduseandja piiranud

õigustatud subjektide ringi ka Erastamisseaduse §-s 32 lg 1 sätestatud ettevõtete erastamisel. Sama

paragrahvi lõige 2 kohaselt saavad nimetatud objektide erastamise õigustatud subjektideks olla ühistu

või keskühistu, kes varustab erastatavat põllumajandussaadusi töötlevat ettevõtet või ettevõtte

struktuuriüksust ettevõttes töödeldavate põllumajandussaadustega või kes kasutab või kelle liikmed

kasutavad erastatava põllumajandustootjaid teenindava ettevõtte või ettevõtte struktuuriüksuse

teenuseid. Sellised objektid tuleb erastada eelläbirääkimistega pakkumisel Erastamisseaduse §-s 21

sätestatud korras. Õigustatud subjektidel on õigus osta vara järelmaksuga.

Lähtudes Erastamisseaduse §-dest 32 ja 21 ning Eesti Erastamisagentuuri põhikirjast, on Tallinna

Halduskohus leidnud õigesti, et erastamisagentuuri nõukogul ei olnud konkreetsel juhul õigust

erisustega erastamise korralt üle minna erastamise üldisele korrale. Erastamisseaduse § 32 lg 4

kehtestas, et kui käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud erastamise õigustatud subjekt ei esita

käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud objektide ostmiseks pakkumist erastamise korraldaja poolt

kinnitatud tähtajaks, erastatakse need käesoleva seadusega sätestatud üldises korras §-s 3 nimetatud

õigustatud subjektidele.

10. novembril 1994. a. vastu võetud Erastamisseaduse muutmise seadusega muudeti nimetatud sätet

ning Erastamisseaduse § 32 lg 4 kehtib järgmises redaktsioonis: "Kui käesoleva paragrahvi 2. lõikes

nimetatud erastamise õigustatud subjekt ei esita käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud objektide

ostmiseks pakkumist erastamise korraldaja poolt kinnitatud tähtajaks või kui vastavalt käesoleva

paragrahvi 3. lõikele ei leitud ostjat, erastatakse need käesolevas seaduses sätestatud üldises korras §-

s 3 nimetatud õigustatud subjektidele."

Ühistu "Harama" esitas erastatava riigiettevõtte Tallinna Lihakombinaat ostmiseks pakkumise

tähtaegselt ja oli nõus oma pakkumist täiendama. Erastamisagentuuri nõukogu otsustas 9. märtsil

1994. a. ühistu pakkumise tagasi lükata ja riigiettevõtte üldises korras erastada. Sellega rikkus ta

Vabariigi Valitsuse 21. septembri 1993. a. määrust nr. 291.

Põhjendatud on kassaatori väide, et Vabariigi Valitsus on küll korduvalt muutnud nimetatud määrust,

tehes viimati seda 20. septembril 1994. a. määrusega nr. 331 "Vabariigi Valitsuse 21. septembri

1993. a. määruse nr. 291 osaline muutmine", kuid riigiettevõtte Tallinna Lihakombinaat kesktsehhi

osas on määrus jõus ja muutmata.

Eeltoodud asjaoludel on erastamisagentuuri nõukogu 9. märtsi 1994. a. ja 13. aprilli 1994. a. otsused

ning nende alusel erastamisagentuuri poolt 3. mail 1994. a. väljakuulutatud erastamiskonkurss

osaliselt seadusevastased. Erastamise õigustatud subjektide ringi ebaseadusliku laiendamisega

halvendati ühistu "Harama" erastamiskonkursi osavõtutingimusi ja sellega rikuti tema õigusi.

Nendel põhjustel kuulub Tallinna Ringkonnakohtu 26. septembri 1994. a. otsus tühistamisele.

Tallinna Halduskohtu 20. juuli 1994. a. otsus on seaduslik ja põhjendatud.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKS §-dest 57 p. 4 ja 68 lg 3, Riigikohtu halduskolleegium

o t s u s t a s :

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 26. septembri 1994. a. otsus haldusasjas nr. II-3/131/1994.

Tunnistada seadusevastasteks Eesti Erastamisagentuuri Nõukogu otsused 9. märtsist 1994. a.

riigiettevõtte Tallinna Lihatööstus erastamise ja 13. aprillist 1994. a. riikliku aktsiaseltsi

Tallinna Lihatööstus erastamise osas ning Eesti Erastamisagentuuri toiming 3. maist 1994. a. -

erastamiskonkursi väljakuulutamine riikliku aktsiaseltsi Tallinna Lihatööstus erastamiseks.

Kohustada Eesti Erastamisagentuuri Nõukogu tühistama oma 9. märtsi 1994. a. otsus

riigiettevõtte Tallinna Lihatööstus ja 13. aprilli 1994. a. otsused riigiettevõtte Tallinna

Lihatööstus ning riikliku aktsiaseltsi Tallinna Lihatööstus erastamise osas.

Rahuldada ühistu "Harama" kassatsioonkaebus.

Tagastada ühistule "Harama" kassatsioonikautsjon 225 (kakssada kakskümmend viis) krooni.

Määrus jõustub teatavaks tegemisest 12. detsembril 1994. a.

Tõnu Anton, Harri Salmann, Hele-Kai Remmel