III-2/1-53/94 · Riigikohus

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

25. november 1994

Tsiviilasi nr. III-2/1-53/94

EV Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus:

eesistuja J. Odar

liikmed: T. Vernik ja T. Kollom

vaatas 21. novembril 1994.a. avalikul kohtuistungil Tartus läbi

Puidutöötlemise Katse- ja Eksperimentaaltehase kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu

25. augusti 1994.a. otsusele rendiettevõtte "Lasbet" hagis kassaatori vastu 97 310 kr.

väljamõistmiseks.

Kaevatava kohtuotsusega on tuvastatud, et 28. detsembri 1990.a. lepingu järgi varustas hageja kostjat

soojusenergiaga (aur). Kostja kohustus energia eest tasuma, samuti tasuma ühekordselt 20 %

mittetagastatava kondensaadi kui puhastamata vee eest. 1993.a. märtsis esitatud hagis nõuti kostjalt

97 310 kr. tasumist, sellest 95 594 kr. võlga 633,70 GKal soojusenergia ja 1 715,40 kr. kondensaadi

eest. Võlgnevus tekkis vähemtasumisest 1992.a. aprillist kuni oktoobrini. Linnakohtu istungil hageja

vähendas nõuet 82 823,20 kroonile. Tallinna Linnakohus otsustas 12. mail 1994.a. hagi rahuldada,

tuginedes eksperdi arvamusele.

25. augustil 1994.a. otsustas Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium otsuse muuta, vähendades

väljamõistmisele kuuluvat summat 81 706 kr. peale. Otsuse järgi on toimiku materjalidega tõendatud,

et hageja oma lepingulise kohustuse täitis, kuid kostja nõustus soojusenergia eest tasuma üksnes

osaliselt. Linnakohus on põhjendatult arvestanud eksperthinnangut kostja tarbitud soojusenergia

koguse ja selle eest tasumisele kuuluva summa kohta. Kostja on võlast ära tasunud 1 116,85 kr., mille

võrra tuleb väljamõistetavat summat vähendada.

Kassatsioonkaebuses palutakse ringkonnakohtu otsus tühistada. Otsuse motiveerimine viitega TKS §

-le 174 ei ole põhjendatud. Soojusenergia tarnimise eeskirjade kohaselt töötleb energia arvestamise

diagrammid läbi tarbija. Need andmed edastatakse koos diagrammidega tarnijale, kusjuures

diagramme hoiab tarnija oma käes 1 aasta jooksul. Poolte lepingu p. 7 järgi määrati kostja tarbitud

soojusenergia hulk isekirjutavate mõõtjatega, mis olid paigaldatud kostja soojakeskusesse. Lepingu p.

10 kohaselt anti diagrammid üle hageja laboratooriumisse kontrollimiseks. Kostja tasus energia eest

eeskirjadekohaselt määratud koguse järgi. Kostja keeldus tasumast energiakoguse eest, mis ületas

tema arvutuste alusel määratud energia- koguse. Seega ei keeldunud ta oma kohustustest, vaid

põhjendamatutest nõuetest. Otsuses eksperthinnangule tuginemine ei ole õige. Hageja ei esitanud

diagramme, koostatud aktid olid erinevad. Ilma diagrammideta koostatud aktidega ei saa lepingu

kohaselt hagi tõendada. Eksperdi arvamuses ei vastata küsimusele, milline hulk energiat võis olla

tarbitud hagetavas perioodis. Ekspert märkis, et kui mõõteriist ei ole korras või puuduvad

soojakulumõõtmise diagrammid, on energiahulga kindlakstegemine faktiliselt võimatu. Arvamuses

on ka öeldud, et diagrammide puudumise tõttu ei ole hageja arvutusi võimalik kontrollida. Vastupidi

linnakohtu otsusele ei ole kostja mingeid andmeid eksperdile esitanud. Haginõuet on ekspert

korrigeerinud, sest hageja metoodika oli vigane. Linnakohtu otsuses endas on öeldud, et eksperdi

arvamuse kohaselt ei ole see summa lõplik ning et lõplikku tõde ei ole andmete puudulikkuse tõttu

võimalik välja selgitada. Seega ei ole ekspert kindlaks määranud tarbimist. Ta üksnes korrigeeris

haginõude ulatust kindlakstehtud mõõtmisvigade ulatuses. TsK § 222 järgi kahju hüvitamise

eeltingimus on, et kahju olemasolu tõendatakse. Seda aga ei ole tehtud. Linnakohus on ekslikult

viidanud ka TsK § -le 448. Seega on kohus rakendanud ebaõigesti materiaalõiguse normi. Kohus ei

ole tõendeid adekvaatselt hinnanud.

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada protsessinormide olulise rikkumise tõttu.

Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi otsuses tuginetakse hagi tõendatuse kinnitamiseks toimiku

materjalidele ja eksperthinnangule.

Selline üldsõnaline motiveering ei vasta apellatsioonikohtu otsuse sisu käsitava TKS § 313 lg. 1

nõuetele. § 232 lg. 4, mida tuleb apellatsioonikohtu otsuse tegemisel järgida, nõuab, et otsuse

põhjendavas osas tuleb märkida kohtu tuvastatud asjaolud, tõendid, millele on rajatud kohtu

järeldused, põhjendused, miks kohus need või teised tõendid tagasi lükkab.

Oma vastuväidetes hagile ja apellatsioonkaebuses väitis kostja, et hageja esitas ühepoolsed aktid

tarbitud energia kohta ning lepingust tulenevaid tõendeid - kulumõõtmise diagramme - hageja ei

esitanud, mistõttu hagi ei ole tõendatud, ekspertarvamus aga rajaneb nendesamadele ühepoolsetele

aktidele.

Apellatsioonikohus neile väidetele ei vastanud ega kummutatud vastuväiteid ka linnakohtu otsuses.

Kuna hagi tõendatus on hagi rahuldamise eelduseks, tuleb järeldada, et apellatsioonikohus rikkus

oluliselt ülalmärgitud protsessinormi.

Juhindudes TKS § -dest 346 p. 2 ja 347 p. 2 kolleegium

o t s u s t a s:

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi otsus 25. augustist 1994.a. tühistada ja saata asi uueks

läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule teises koosseisus.

Kaebus rahuldada.

Tagastada Puidutöötlemise Katse- ja Eksperimentaalthasele kautsjon 828,23 krooni.

Eesistuja J. Odar

Liikmed T. Vernik, T. Kollom