III-3/1-11/94 · Riigikohus

III-3/1-11/94

M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartu, 25. november 1994. a.

Osaühingu EKE Projekt kassatsioonkaebuse läbivaatamine protsessiosaliste ringi määramise

asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Harri Salmann vaatas

24. novembril 1994. a. avalikul kohtuistungil läbi osaühingu EKE Projekt kassatsioonkaebuse

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 16. septembri 1994. a. määrusele nr. II-3/126/1994

protsessiosaliste ringi määramise asjas.

Asjaosalistena võtsid istungist osa kassaatori esindajad advokaat Leo Urge, osaühingu EKE Projekt

juhatuse esimees Rein Kontus ja osaühingu peadirektor Jaak-Hillar Hannus, AS Eesti Külaehitus

esindajana advokaat Hasso Lepik, PI EKE Projekt esindajana advokaat Jüri Raidla ja Tallinna

Linnavalitsuse esindajana advokaat Toomas Luhaäär. Juures oli halduskohtukolleegiumi sekretär

Tiiu Varend.

Esitatud materjalidest

n ä h t u b :

26. juulil 1994. a. otsustas Tallinna Halduskohus PI EKE Projekt ja AS Eesti Külaehitus kaebuse

alusel tunnistada Tallinna Linnavalitsuse 30. juuli 1993. a. korralduse nr. 687-k "Ettevõtetele

asutamislubade andmine" täielikult seadusevastaseks "Osaühingule õigusjärglusega "EKE Projekt""

asutamisloa andmise osas ning teha Tallinna Linnavalitsusele ettepanek nimetatud korraldus

tühistada.

Sellele kohtuotsusele esitas OÜ EKE Projekt apellatsioonkaebuse, milles taotles otsuse tühistamist

põhjusel, et PI EKE Projekt oli asja arutamise ajaks juriidilise isikuna lõppenud ja seaduslik

protsessiosaline on tema õigusjärglane OÜ EKE Projekt, ning asja saatmist uueks arutamiseks

halduskohtule teises koosseisus.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium leidis, et HKS § 23 sätete kohaselt on

apellatsioonkaebuse esitamise õigus protsessiosalistel. HKS § 12 lg 1 p. 1 järgi on protsessiosalisteks

kaebuse esitaja, samuti isik või organ, kelle huvides kaebus on esitatud, ning nende esindajad. OÜ

EKE Projekt ei ole kaebust esitanud. Kuivõrd kaebus esitati osaühingule EKE Projekt asutamisloa

andmise korralduse seadusevastaseks tunnistamiseks, siis ei saa nimetatud kaebust lugeda esitatuks

ka OÜ EKE Projekt huvides.

Neil põhjustel lõpetas Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium 16. septembril 1994. a. määrusega

apellatsioonimenetluse ning tagastas apellatsioonkaebuse selle esitajale osaühingule EKE Projekt.

5. oktoobril 1994. a. esitas OÜ EKE Projekt Riigikohtule kassatsioonkaebuse, taotledes

ringkonnakohtu määruse tühistamist ja asja saatmist uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule

teises koosseisus HKS §-de 23 ja 12 lg 1 p. 1 sätete olulise rikkumise tõttu. Kassaator väidab, et

Projekteerimise Instituudil EKE Projekt puudus kaebuse halduskohtule esitamise õigus, sest tema

tegevus juriidilise isikuna oli kaebuse esitamise ajaks lõppenud ning õigusjärglasena on seaduslik

protsessiosaline OÜ EKE Projekt.

Tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium

l e i d i s :

Kassaatori väide, et Projekteerimise Instituudi EKE Projekt tegevus juriidilise isikuna on lõppenud ja

tema õigusjärglasena on antud asjas seaduslik protsessiosaline OÜ EKE Projekt, ei tugine kogutud

tõenditele. AS Eesti Külaehitus poolt kohtule esitatud Tallinna Linnavalitsuse Linnamajanduse ameti

13. oktoobri 1994. a. õiendi nr. 23/946 kohaselt on PI EKE Projekt kantud riiklikku ettevõtete,

asutuste ja organisatsioonide registrisse ja on seega vastavalt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-le 54

lg 2 juriidiline isik.

HKS § 43 lg 2 kohaselt vaatab Riigikohus asja läbi üksnes kaebuses toodud piirides, välja arvatud

HKS §-s 36 nimetatud kohtumenetluse seaduse normide rikkumine. Tallinna Ringkonnakohtule

esitatud apellatsioonkaebuses osundab OÜ EKE Projekt HKS §-le 36 lg 1 p. 2. Seetõttu peab

Riigikohtu halduskolleegium võtma seisukoha küsimuses, kas OÜ EKE Projekt pidi olema

protsessiosaline esimese astme halduskohtus.

Isik, kellele on esimese astme halduskohtu otsus vahetult suunatud, kaotaks võimaluse kiirelt ja

efektiivselt kaitsta oma õigusi, kui tal puudub õigus osaleda esimese astme kohtus protsessiosalisena.

Sellisel puhul puuduks tal ka õigus osaleda protsessiosalisena apellatsiooni- ja

kassatsioonimenetluses, samuti õigus esitada teistmis- ja kohtuvigade parandamise avaldusi, sest

nimetatud õigused kuuluvad HKS §-de 23, 24, 40, 59 ja 65 kohaselt ainult neile, kes olid

protsessiosalised esimese astme kohtus. Jääks vaid võimalus vaidlustada esimese astme halduskohtus

uus haldusakt, mis anti tema õigustele vahetult suunatud esimese või teise astme kohtuotsuse või

Riigikohtu halduskolleegiumi määruse alusel ja täitmiseks. Selline olukord võimaldaks taolistes

asjades tehtud kohtulahendite alusel antud haldusaktide korduvat vaidlustamist kohtus ega oleks

seepärast kooskõlas halduskohtumenetluse üldpõhimõtetega. See võib kaasa tuua pöördumatuid

tagajärgi protsessi kaasamata isikule, kellele kohtulahend on vahetult suunatud. Moonutatud oleks

Põhiseaduse §-ga 24 lg 5 kehtestatud igaühe õigus seadusega sätestatudkorras kaevata tema kohta

tehtud kohtuotsuse peale. See, et Halduskohtumenetluse seadustik ei kehtesta Põhiseaduse §-s 24 lg 5

nimetatud seadusega sätestatud korda, ei saa antud juhul olla kaebeõiguse mittetunnustamise aluseks.

Põhiseaduse § 146 nõuab kohtuilt õigusemõistmist kooskõlas Põhiseadusega ja § 14 sätestab

kohtuvõimu kohustuse tagada põhiseaduslikud õigused ja vabadused. Nimetatud vastuolu tuleb

lahendada, lähtudes Põhiseaduse § 24 lg 5 ja HKS § 36 lg 2 mõttest ning analoogiast TKS §-ga 318

lg 1.

Analoogiline probleem lahendati Eesti Vabariigi Riigikohtu administratiivosakonnas 1922. aastal

administratiivkohtukorralduse seaduse kohaldamisel. See seadus ei sätestanud kolmandate isikute

administratiivprotsessis osalemise võimalust. Administratiivosakonna 22. veebruari 1922. a. otsuses

asuti seisukohale, et sellisel juhtumil tuleb kohaldada tsiviilkohtupidamise seadust, mis näeb

protsessiosalisena ette kolmanda isiku.

Arvestamist väärib ka esimese astme halduskohtute praktika, mille kohaselt on lisaks HKS §-s 12

lg 1 ja 2 nimetatud protsessiosalistele asja läbivaatamisele kaasatud kolmandaid isikuid, kellele

kohtuotsus on vahetult suunatud.

HKS § 36 lg 1 p. 2 kohaselt kuulub halduskohtu otsus või määrus igal juhul tühistamisele, kui see on

tehtud asja arutamisele kutsumata jäetud isiku või tema õiguste kohta. Analoogiline kaitseõiguse

tagatis on sätestatud TKS §-s 318 lg 1. Tsiviilkohtupidamise seadustik eristab protsessiõiguse

normide sellise rikkumise kahte viisi: kohtuotsuse tegemist isiku suhtes, keda seaduse nõuete

kohaselt asja arutamisele ei kutsutud ja otsuse tegemist isiku õiguste ja kohustuste üle, keda ei

kaasatud. Seega peab kaitseõiguse reaalseks tagamiseks protsessiosaliste ring konkreetses asjas

sõltuma ka selles asjas tehtava kohtulahendi sisust.

Põhiseadusliku kaebeõiguse tagamiseks peab esimese astme halduskohus asja läbivaatamisel

täiendavalt kaasama isiku, kelle kaasamata jätmine võiks kaasa tuua kohtuotsuse tühistamise HKS

§ 36 lg 1 p. 2 alusel analoogiliselt TKS §-s 318 lg 1 p. 3 märgitud protsessiõiguse normide rikkumise

tagajärjele. HKS § 36 lg 1 p. 2 mõtte kohaselt tuleb kaasata vaid isik, kellele või kelle õigustele on

kohtuotsus vahetult suunatud. Võimaluse sellise analoogia kohaldamiseks Tsiviilkohtupidamise

seadustikuga annab HKS § 17 lg 2, mille kohaselt asi vaadatakse läbi Tsiviilkohtupidamise

seadustikuga ettenähtud korras, arvestades käesoleva seadusega sätestatud erisusi.

Tallinna Halduskohtu 26. juuli 1994. a. otsusega tunnistati Tallinna Linnavalitsuse 30. juuli 1993. a.

korraldus nr. 687-k "Ettevõtetele asutamislubade andmine" punkti VI osas "Osaühingule

õigusjärglusega "EKE Projekt"" täielikult seadusevastaseks. See kohtuotsus on vahetult suunatud

osaühingule EKE Projekt ja kuulub HKS § 36 lg 1 p. 2 kohaselt igal juhul tühistamisele, sest

osaühingut EKE Projekt ei kaasatud.

Asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule, sest Tallinna Ringkonnakohtu

halduskolleegiumi liikmed on selle haldusasja lahendamisest osa võtnud.

Käesoleva määruse tegi Riigikohtu halduskolleegium hääletamisega. Eriarvamusele jäi Harri

Salmann.

Juhindudes HKS §-dest 43 lg 2; 36 lg 1 p. 2; 50; 57 p. 2 ja 58 lg 2 ning TKS §-st 231 lg 1, Riigikohtu

halduskolleegium

o t s u s t a s :

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi määrus 16. septembrist 1994. a.

haldusasjas nr. II-3/126/1994 ja saata asi uueks läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

Määrus jõustub teatavaks tegemisest 8. detsembril 1994. a.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann

Eriarvamus

Kohtumäärusega täiendatakse seni ammendavalt loetletud protsessiosaliste ringi HKS §-s 12 uue

sättega, millega seadustatakse kolmanda isiku kaasamine halduskohtumenetlusse.

Kolmanda isiku väljajätmine §-st 12 ei ole seaduseandja tähelepanematus või seaduse lünk, mida

kohus võiks täita tõlgenduse, analoogia vms. teel, vaid see on kooskõlas selle seaduse mõtte ja

ideoloogiaga. Seda saab muuta ainult seaduseandja, mitte kohus. Kohtupretsedendina on see määrus

vastuolus kirjutatud õigusega riikide traditsioonidega, sest kirjutatud seadusi muudetakse seadusega,

mitte kohtupretsedendiga. Euroopa riikides, kus on lubatud kaasata kolmas isik haldusprotsessi, on

selle sätestanud seaduseandja.

Käesolevaga võtab kohus endale seaduseandja osa õigustloovas tegevuses. See ületab kohtu pädevuse

piire. Põhiseaduse §-de 65, 104 ja 146 järgi mõistab kohus õigust, Riigikogu võtab vastu seadusi ja

kohtumenetluse muutmise seadust saab ta vastu võtta ainult koosseisu häälteenamusega.

Kolmanda isiku kaasamine halduskohtu menetlusse on vajalik. Selleks peaks Riigikogu muutma

HKS §-i 12.

Harri Salmann

Riigikohtu halduskolleegiumi liige