III-2/1-45/94 · Riigikohus

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

15. november 1994

Tsiviilasi nr. III-2/1-45/94

EV Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus:

eesistuja J. Odar

liikmed: J. Luik ja T. Kollom

hageja L. Liaudanskase osavõtul

tõlgi L. Lombi juuresolekul

vaatas 07. novembril 1994.a. avalikul kohtuistungil Tartus läbi

Imre Lettensi kassatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi otsusele 30. juunist

1994.a. Linas Liaudanskase hagis Imre Lettensi vastu kahju hüvitamiseks.

Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30. juuni 1994.a. otsusega tuvastati, et hageja taotles kostjalt

14 040 krooni väljamõistmist kostja süül hageja sõiduauto VAZ-2108 vigastamise eest liiklusavariis

31. jaanuaril 1992.a. Puhja - Elva maanteel.

Tartu Maakohus otsustas 04. oktoobril 1993.a. hagi osaliseks rahuldamiseks kostjalt hagejale välja

mõista kahju hüvitamiseks 771 krooni ja AS Pinker Alberti kasuks mõlemalt poolelt kummaltki

87,50 krooni ekspertiisikulu. Kahju suuruse määramisel kroonides kasutas maakohus Vene rubla

kurssi leituna Saksa marga kaudu hagi esitamise päeva, s.o. 30. 09.1992 seisuga, mis oli 175,56 rubla

ühe marga vastu.

Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium otsustas maakohtu otsuse tühistada hagi osalise rahuldamata

jätmise ja ekspertiisitasu osas ja kostjalt täiendavalt välja mõista 6 329 krooni, 632,95 krooni

riigilõivu eest ja 360,80 krooni kohtukulu hageja kasuks ning täiendavalt ekspertiisitasu 87,50 krooni

AS Pinker Alberti kasuks.

Apellatsioonikohtu otsuse järgi tuleb kahju hüvitamisel lähtuda rahaühikute suhtest konkreetsete

kulutuste kandmise aja seisuga. Remondiks vajalikud varuosad ja materjalid ostis hageja 1992.a.

mais, mistõttu kantud kulud tulevad arvestada suhtega 10 rbl. = 1 kr. Remondiarve, mis tasuti 26.

juunil 1992.a., tuleb arvestada tolle aja rubla ja marga suhtega 1 mark = 175,56 kr. kaudu. Samuti

tulevad arvutada kohtukulud 21.04.1993, 30.08.1993 ja 24.09.1993 seisudega. Põhjendamatult jäeti

rahuldamata nõue auto kaubandusliku välimuse kao eest ja see on 253,40 kr. Maakohus tegi ka

arvutusvigu kahju kokkuarvutamisel. Kokku tekitatud kahju õige kogumaksumus on 14 604,70 kr.

Kolleegium ei või aga ületada hagisummat 14 040,40 kr. Seega peab hagejale täiendavalt välja

mõistma 6 329,40 kr. Välja tulevad mõista tõendatud kulutused kohtuskäimisele 360,80 kr. ja kuna

hagi on täies ulatuses põhjendatud, tuleb kogu ekspertiisitasu välja mõista kostjalt.

Kassatsioonkaebuses palub kostja apellatsioonikohtu otsuse muuta, vähendades temalt

väljamõistmisele kuuluvat kahju 6 329 kr. võrra ja selles osas jätta hagi rahuldamata. Ta kinnitab, et

nõustub ringkonnakohtu otsuse järeldustega arvutusveast. Ebaõige on aga seisukoht, et kahju

arvutamisel tuleb lähtuda nn. osakahjude tekkimise aegade rubla ja Saksa marga suhtest. Eesti Panga

03.08.1992 ringkirjas sätestatakse, et rublatsoonist tulnud hagides rakendatakse kahju suuruse

arvestamisel rubla ja marga kurssi hagi esitamise päeva seisuga. Hagi esitamise päeval 30.09.1992 oli

see suhe 1 mark = 175,56 rbl. Ainult kahju osad, mis pärast hagi esitamist kanti, tulnuks arvutada

tolle momendi suhte järgi. Seega kuulunuks väljamõistmisele 3 398,90 kr. Kaubandusliku välimuse

kao arvutamisel tulnuks kohaldada suhet 1 mark = 175,56 rbl. ja seda arvestades on see kadu võrdne

14,45 kr. Seega kokku peaks kostja hüvitama üksnes 4 970,15 kr.

Kolleegiumi istungil palus hageja jätta kaebuse rahuldamata.

Kolleegium leidis, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus.

TsK § 448 kohaselt peab kahju tekitanud isik hüvitama kahju täies ulatuses.

Kahju suurus on võrreldav kulutustega, mida kannatanu teeb või peab tegema vigastatud sõiduki

endisesse olukorda viimiseks. Seetõttu on kannatanul täielik õigus nõuda remondi või muude avariiga

seotud kulude maksumuse hüvitamist süüdlaselt. Kulutuste maksumuse kindlaksmääramine ja

väljamõistmine nende kandmise aja seisuga, nagu hageja seda taotles, ei ole vale ja on olukorras, kus

nii Leedu kui Eesti on loobunud rublast, põhjendatud, kuigi kahju taielikum hüvitamine toimub siis,

kui kahju suurus tehakse kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga ja hindades.

Eesti Panga kirjas esitatu oli kohaldatav ainult riigilõivu arvutamisel (hagi hinna määramisel) ega saa

muuta seaduses sätestatud kahju täieliku hüvitamise põhimõtet.

Kostja taotluste sisuks on, kasutades rubla inflatsiooni, vähendada väljamõistetava kahju suurust.

Kohustus tasuda kulutused tekkis kostjal hagejale kahju tekitamise ajast ning rubla inflatsiooni tuleb

kahju väljamõistmisel arvestada, mitte aga arvestamata jätta, nagu kostja taotleb.

Kostja taotluse põhjendamatust ilmestab tema arvestatud sõiduauto kaubandusliku välimuse kao

suurus, mille ta leidis olevat 14,50 kr.

Juhindudes TKS § -dest 346 p. 1 kolleegium

o t s u s t a s:

Jätta Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi otsus 30. juunist 1994.a. muutmata ja kaebus

rahuldamata.

Eesistuja J. Odar

Liikmed J. Luik, T. Kollom