III-3/1-10/94 · Riigikohus

III-3/1-10/94

M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartu, 11. november 1994. a.

Eesti Riigikaitse Akadeemia kassatsioonkaebuse läbivaatamine Andrei "ar"ovi

eksmatrikuleerimise asjas

Halduskohtukolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Harri Salmann vaatas

10. novembril 1994. a. avalikul kohtuistungil läbi Eesti Riigikaitse Akadeemia (ERA)

kassatsioonkaebuse Tallinna Halduskohtu 13. juuni 1994. a. otsusele nr. 3-175/94 ja Tallinna

Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 9. septembri 1994. a. otsusele nr. II-3/98/94 ERA rektori

14. aprilli 1994. a. käskkirja nr. 64 seaduslikuks tunnistamise taotluses üliõpilase Andrei "ar"ovi

eksmatrikuleerimise asjas.

Asjaosalistena võtsid istungist osa kassaatori esindaja ERA jurist Agnes Kimmel, vastustaja Andrei

"ar"ov ja tema esindaja vandeadvokaat Raul Tosmann. Juures oli halduskohtukolleegiumi sekretär

Tiiu Varend.

Esitatud materjalidest

n ä h t u b :

ERA rektori 17. augusti 1993. a. käskkirja nr. 11 alusel arvati A. "ar"ov I kursuse tolli õppesuunale

vastuvõetud üliõpilaste-kadettide nimekirja.

ERA rektori 14. aprilli 1994. a. käskkirjaga nr. 64 A. "ar"ov eksmatrikuleeriti "kadetile vääritu

käitumise pärast, mis ei sobi Eesti Riigikaitse Akadeemia standarditele".

2. mail 1994. a. esitas A. "ar"ov kaebuse Tallinna Halduskohtusse, milles palus tunnistada rektori

käskkiri täielikult seadusevastaseks. Kaebaja leidis, et ta ei ole midagi kadetile vääritut toime pannud.

Peale selle ei ole rektori käskkirjas märgitud väidetava õiguserikkumise sisu, pole konkretiseeritud

selle toimumise aega ja puudub viide konkreetsete eeskirjade sätete rikkumisele. A. "ar"ovi arvates ei

ole ta ka ERA ajutist kodukorda rikkunud. Kodukorda tutvustati talle alles pärast eksmatrikuleerimist.

Kaebaja väidete kohaselt hakati 1993. a. novembris-detsembris toakaaslaste kahtlustuste ja kaebuste

alusel tema kohta salaja kompromiteerivat materjali koguma. Tollikolledzi direktori poolt läbiviidud

juurdlusesse teda ei kaasatud ja kogutud materjalidega ei tutvustatud. Väidetavad õiguserikkumised

ei ole leidnud tõendamist tema süü puudumise tõttu. ERA ajutine põhikiri annab ERA rektorile küll

õiguse üliõpilasi eksmatrikuleerida, kuid eksmatrikuleerimise alused ja kord tuleb sätestada rektori

poolt kehtestatavas kodukorras. Sellesisuline kodukord, mis oleks rektori poolt kehtestatud, ERA-s

puudub.

ERA esindaja leidis kohtuliku arutelu käigus, et A. "ar"ovi eksmatrikuleerimine oli seaduslik. See

eksmatrikuleerimine ei olnud distsiplinaarkaristus, vaid tulenes A. "ar"ovi kõlbelis-moraalsetest

omadustest. Mittekaristuslikku laadi eksmatrikuleerimist kohaldatakse kõikides kõrgkoolides.

Seetõttu ei saa rektori sellekohast käskkirja kohtulikult vaidlustada. Samuti ei esitanud A. "ar"ov

ERA-sse astumisel iseloomustust. Tema toakaaslaste ettekannete alusel ja keskkoolist nõutud

iseloomustusest ilmnenud mineviku asjaolude avastamisel viidi läbi juurdlus, millest selguski tema

mittesobivus ERA-sse. Rektoril on õigus ERA ajutise põhikirja alusel üliõpilasi eksmatrikuleerida,

selleks ei pea olema kodukorda. Kodukorrana tuleb käsitleda sisekorraeeskirju, mis kehtivad ERA

töötajatele. Eksmatrikuleerida saab ka sõjaväemäärustike alusel.

13. juuni 1994. a. otsusega tunnistas Tallinna Halduskohus ERA rektori 14. aprilli 1994. a. käskkirja

nr. 64 seadusevastaseks ning tegi ettepaneku see tühistada. Kohtuotsuses leiti, et nimetatud käskkiri

on vastuolus Eesti Vabariigi Põhiseadusega, Eesti Vabariigi haridusseadusega ja ERA põhikirjaga.

22. juunil 1994. a. esitas ERA apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtusse. Selles paluti

Tallinna Halduskohtu otsus tühistada ja jätta A. "ar"ovi kaebus rahuldamata. Tallinna

Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 9. septembri 1994. a. otsuses leiti, et Tallinna Halduskohtu otsus

toodud motiividel on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle muutmiseks. Seetõttu jäeti

apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu otsus muutmata.

30. septembril 1994. a. esitas ERA kassatsioonkaebuse Riigikohtu halduskolleegiumile Tallinna

Halduskohtu 13. juuni 1994. a. otsuse ja Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 9. septembri

1994. a. otsuse tühistamiseks. Kassaator leiab, et mõlemad kohtuotsused on ebaõiged. Ta taotleb

nende tühistamist ja A. "ar"ovi kaebuse rahuldamata jätmist. Kassatsioonkaebuse kohaselt on ERA

rektori käskkiri üliõpilase A. "ar"ovi eksmatrikuleerimise kohta vastavuses rektori võimuvolitusi

sätestavate õigusaktidega. Täiesti aluseta käsitlevad kohtud üliõpilase eksmatrikuleerimist

haldusaktina. Käsitletav eksmatrikuleerimine ei olnud haldusakt (distsiplinaarkaristus). See oli

mittekaristuslikku laadi ja toimus kõlbelis-moraalsetel põhjustel. Mittekaristuslikku laadi

eksmatrikuleerimist kohaldatakse kõikides kõrgkoolides. Juurdlusega tehti kindlaks A. "ar"ovi

kõlbelis-moraalne väärastumine ja sobimatus ERA üliõpilaskonda. Puudused ametkondlikus

juurdluses ei saa olla aluseks käskkirja tühistamisele. ERA-st saab eksmatrikuleerida ka

sõjaväemäärustike alusel. A. "ar"ovi on tutvustatud ERA-s kehtivate käitumisnormidega. Kõlbeliselt

väärastunud isikuid ei saa lubada riigiteenistusse.

Riigikohtu halduskolleegiumi istungil jäi kassaatori esindaja kassatsioonkaebuse juurde mööndusega,

et A. "ar"ovil oli põhiseaduslik õigus pöörduda kaebusega halduskohtusse oma rikutud õiguste ja

vabaduste kaitseks. Samuti leidis ta, et ERA tegevuse kiirel käivitamisel ei jõutud vastu võtta kõiki

õigusakte oma töö reguleerimiseks vastavate töötajate puudumise tõttu.

Vastustaja pidas kassatsioonkaebust ebaõigeks ja vaidles sellele vastu. Oma seisukohta motiveeris ta

asjaoluga, et kassatsiooni korras ei saa vaidlustada Tallinna Halduskohtu otsust, vaid ainult Tallinna

Ringkonnakohtu otsust. Samuti ei ole kassaator viidanud seadustele, mida ringkonnakohus on

rikkunud või vääralt kohaldanud. Iseloomustuse esitamist ei olnud vastuvõtueeskirjades ette nähtud ja

vastuvõtukomisjon seda ei nõudnud. ERA ajutise kodukorraga, samuti tema kohta kogutud

juurdlusmaterjalidega tutvustati teda alles pärast eksmatrikuleerimist. Oma käitumisega ei ole ta

andnud alust eksmatrikuleerimiseks. Eksmatrikuleerimine on haldusakt, mida saab kohtulikult

vaidlustada.

Riigikohtu halduskolleegium

l e i d i s :

Kassatsioonkaebuses taotletakse nii Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 9. septembri

1994. a. otsuse kui ka Tallinna Halduskohtu 13. juuni 1994. a. otsuse tühistamist. Tallinna

Halduskohtu otsuse tühistamist taotles ERA 22. juunil 1994. a. Tallinna Ringkonnakohtule esitatud

apellatsioonkaebuses. HKS § 40 lg 1 alusel võib protsessiosaline esitada kassatsioonkaebuse üksnes

ringkonnakohtu otsusele. Seetõttu puudub ERA-l õiguslik alus taotleda Riigikohtult Tallinna

Halduskohtu otsuse tühistamist.

HKS § 41 lg 1 p. 4 kohaselt tuleb kassatsioonkaebuses ära märkida nii motiivid, miks kassaator loeb

kohtuotsuse ebaõigeks kui ka viited seadustele, mida ringkonnakohus on rikkunud või vääralt

kohaldanud. Käsitletavas kassatsioonkaebuses on esitatud küll motiivid, miks kassaator peab

kohtuotsuseid ebaõigeks, kuid puuduvad täielikult viited seadustele, mida kohus on rikkunud või

vääralt kohaldanud. Nii puuduvad ERA kassatsioonkaebuses viited kohtumenetluse seadustike

rikkumiste kohta. Sellest tuleneb, et kassaator ei vaidlusta kohtumenetluse seadustike võimalikke

rikkumisi kohtute poolt. Lähtudes oma kaebuses sellest, et A. "ar"ovi eksmatrikuleerimine ei ole

haldusakt, pole kassaator viidanud ka konkreetsete materiaalõiguse normide rikkumistele kohtute

poolt.

A. "ar"ov arvati tolli õppesuunale vastuvõetud üliõpilaste-kadettide nimekirja ERA rektori 17. augusti

1993. a. käskkirja nr. 11 lisa 3 alusel. See käskkiri on haldusakt. Käskkirja koostamise aluseks olid

vastuvõtueeskirjad ja vastuvõtukomisjoni protokollid 1, 2 ja 3 vastavalt 16. juulist, 2. augustist ja

16. augustist 1993. a. ERA 1993. aasta vastuvõtueeskirjades puudus nõue, mille kohaselt sisseastujad

oleksid pidanud esitama enda kohta iseloomustuse (halduskohtu toimiku lk. 70-71). Seega ei ole alust

A. "ar"ovi süüdistada keskkooliaegse iseloomustuse varjamises või mitteesitamises (halduskohtu

toimiku lk. 43 ja 50, ringkonnakohtu toimiku lk. 18). A. "ar"ov esitas ERA-sse sisseastumisel

nõutavad dokumendid, s.h. 27. juulil 1993. a. isikuandmed, kus tõendab allkirjaga, et tema ja tema

perekonna liikmed ei ole kohtulikult karistatud.

ERA rektori 14. aprilli 1994. a. käskkirjaga nr. 64 eksmatrikuleeriti A. "ar"ov "kadetile vääritu

käitumise pärast, mis ei sobi ERA standarditele". Ka see käskkiri on haldusakt. Viide käskkirjas ERA

standarditele kui eksmatrikuleerimise õiguslikule alusele ei ole põhjendatud, sest sellise nimetusega

dokumente ei ole ERA-s kohtutoimikute andmetel kehtestatud. Käskkirjas ei ole hinnatud A. "ar"ovi

tegu mitte õiguslikest alustest lähtudes, vaid kõlbelis-moraalsest seisukohast.

Üliõpilase eksmatrikuleerimine vääritu teo eest on oma olemuselt distsiplinaarkaristus.

Eksmatrikuleerimine ei ole karistuslikku laadi siis, kui see toimub eksmatrikuleeritava isiku vaba

tahteavalduse alusel, temast mitteolenevatel põhjustel (seoses surmaga, teadmata kadunuks

tunnistamisel jms.) või ebarahuldava õppeedukuse tõttu. Need juhtumid peavad olema taolistena

sätestatud. Eksmatrikuleerimine on distsiplinaarkaristus, kui isiku tegu (tegevus või tegevusetus) on:

1. õigusvastane, s.t. ta teeb seda, mis on õigusnormidega keelatud või jätab tegemata selle, milleks

õigusnorm teda kohustab. See võib seisneda näiteks eeskirjadega, kodukorraga vms. temale pandud

kohustuste täitmatajätmises või mittekohases täitmises;

2. süüline, s.t. distsiplinaarkaristust võib kohaldada ainult sellise õigusvastase teo eest, mille

toimepanemises on ta süüdi tahtluse või ettevaatamatuse vormis.

Loetletud koosseisulised tunnused peavad esinema üheaegselt. Ühe tunnuse puudumisel ei saa isiku

tegu kvalifitseerida distsiplinaarsüüteona. Kohtud peavad nimetatud tunnuste olemasolu kontrollima

ja neid hindama. Ühe loetletud tunnuse äralangemisel ei pea kohtud teise tunnuse olemasolu

kontrollima ja seda hindama.

Distsiplinaarkaristuste määramine peab olema reguleeritud täpselt ja üheselt mõistetavalt.

Sellesisulises dokumendis peavad olema sätestatud distsiplinaarsüüteod ja -karistused ning karistuste

määramise kord.

ERA tegevuse õiguslikuks aluseks on Vabariigi Valitsuse 15. aprilli 1992. a. määrus. Sellega asutati

Eesti SisekaitseAkadeemia ja registreeriti tema ajutine põhikiri. Vabariigi Valitsuse 7. juuli 1993. a.

määrusega nr. 209 muudeti tema struktuuri ja nimetati ümber Eesti Riigikaitse Akadeemiaks.

ERA ajutise põhikirja artikli 22 punkt 5 alusel on rektoril õigus üliõpilasi immatrikuleerida ja

eksmatrikuleerida. Artikli 63 § 4 kohaselt tuleb ERA-st eksmatrikuleerimine sätestada ERA

kodukorras. Artikli 22 punkti 4 alusel on kodukorra kehtestamise kohustus pandud rektorile.

Toimikute andmetel ei ole ERA rektori poolt kehtestatud sellist kodukorda, kus oleksid sätestatud

üliõpilaste eksmatrikuleerimise alused ja kord. 4. oktoobril 1992. a. kehtestas rektor Eesti Sisekaitse

Akadeemia ajutise kodukorra. Seda kodukorda on täiendanud õppepataljoni ülem 11. märtsi 1994. a.

korraldusega nr. 26 "Riigikaitse Akadeemia rivikoosseisu puudutava kodukorra kinnitamine". Nendes

kodukorra täiendatud osades on ühe distsiplinaarkaristusena ette nähtud ka üliõpilaste-kadettide

eksmatrikuleerimine. Peale selle on seal sätestatud üliõpilaste õigused ja kohustused, juurdluse

läbiviimise ja karistamise kord. A. "ar"ovi teo suhtes ei ole neid osasid rakendatud.

ERA on avalik-õiguslik juriidiline isik, kellele on antud õigusvõime avaliku halduse teostamisel.

Tema üle teostatakse riiklikku järelevalvet. Temale antud õigusvõimet, s.h. õigusi ja kohustusi,

realiseerib ERA oma organite kaudu. Rektor on ERA ajutise põhikirja artiklite 4, 14 ja 21 järgi

akadeemia nõukogu esimees ja kõrgeim ametiisik, kes vastutab ERA seisukorra ja arengu eest Eestis

kehtivate õigusaktide ja oma põhikirja alusel. Ajutise põhikirja artikkel 22 paneb rektorile

kohustused, mida ta peab täitma isiklikult. Neid kohustusi ei saa ta teistele delegeerida. 14. detsembri

1992. a. käskkirjaga nr. 61 on rektor delegeerinud korralduse andmise õiguse õppepataljoni ülemale

"rividistsipliiniküsimustes kõikide üliõpilaste ja kompaniiülemate kohta". Sellest lähtudes ongi

õppepataljoni ülem 11. märtsil 1994. a. korraldusega nr. 26 täiendanud ajutist kodukorda. Kuid need

kodukorra täiendavad osad ei ole kehtestatud rektori poolt kooskõlas ERA ajutise põhikirja artikli 22

punktiga 4 ja on seetõttu juriidiliselt kehtetud.

Käesoleva kohtuasja menetlemisel on kohtud tuvastanud õigesti, et üliõpilase A. "ar"ovi

eksmatrikuleerimine rektori poolt oli haldusakt ja oma olemuselt distsiplinaarkaristus. Toimikute

andmetel on kohtud kontrollinud ja nõutaval määral hinnanud A. "ar"ovi poolt sooritatud teo

koosseisulisi tunnuseid. Seejuures tema süü tuvastamist või hindamist ei olnudki vaja, sest selle teo

kvalifitseerimiseks vajalik teine koosseisuline tunnus ei leidnud kohtuliku kontrollimise käigus

kinnitust. Kohtud on jõudnud õigele järeldusele, et A. "ar"ovi tegu ei olnud distsiplinaarsüütegu,

mille eest võis teda eksmatrikuleerida.

Tallinna Ringkonnakohus ja Tallinna Halduskohus on järginud antud haldusasja menetlemisel

kohtumenetluse seadustiku sätteid ja õigesti kohaldanud materiaalõiguse norme.

Lähtudes eeltoodust ja HKS §-dest 50, 57 p. 1, 68 lg 3 ja 69 lg 1 Riigikohtu halduskolleegium

o t s u s t a s :

Jätta Eesti Riigikaitse Akadeemia kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu

halduskolleegiumi 9. septembri 1994. a. otsus haldusasjas nr. II-3-98/94 muutmata.

Mõista Eesti Riigikaitse Akadeemialt Andrei "ar"ovi kasuks tasu makstud õigusabi eest

summas 590 (viissada üheksakümmend) krooni.

Eesti Riigikaitse Akadeemia poolt tasutud kassatsioonikautsjon läheb riigituludesse.

Määrus jõustub teatavaks tegemisest 15. novembril 1994. a.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann