III-1/3-88/94 · Riigikohus

III-1/3-88/94

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus Jüri ILVEST, Herbert LINDMÄE ja Jüri RÄTSEP

vaatas Tartus, 8. novembril 1994.a. avalikul kohtuistungil läbi

kriminaalasja J.V. süüdistuses VNFSV KrK §-de 581 a ja 137, samuti NSVL Ülemnõukogu

Presiidiumi 4. juuni 1947.a. seadluse "Kodanike isikliku omandi kaitse tugevdamise

kohta" § 2 lg.2 järgi süüdimõistetu J.V. avalduse alusel kohtuvea parandamiseks Balti

sõjaväeringkonna sõjatribunali 28. juuli 1956.a. otsuses.

Kohtuistungist võttis osa protsessiosalisena Riigiprokuratuuri prokurör Marge PÜSS.

Balti sõjaväeringkonna sõjatribunali 28. juuli 1956.a. otsusega mõisteti J.V. süüdi ja teda

karistati VNFSV KrK § 581 a järgi vabadusekaotusega 10 aastat; KrK § 137 järgi

vabadusekaotusega 8 aastat; NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 4. juuni 1947.a. seadluse

"Kodanike isikliku omandi kaitse tugevdamise kohta" § 2 lg.2 järgi vabadusekaotusega 10 aastat.

Lõpliku karistusena kuritegude kogumi eest mõisteti talle 10 aastat vabadusekaotust

paranduslikus töölaagris ühes õiguste kaotusega 3 aastaks.

NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 27. märtsi 1953.a. amnestiaseadluse alusel vähendati J.V-le

NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 4. juuni 1947.a. seadluse "Kodanike isikliku omandi kaitse

tugevdamise kohta" § 2 lg.2 järgi mõistetud karistust 5 aasta võrra.

Karistuse kandmise alguse ajaks loeti 14. jaanuar 1956.a.

J.V. tunnistati süüdi selles, et tema varjas ennast alates 1941.a. juunikuust nõukogude võimu

eest, kuulus ERNA pataljoni ja osales lahingutes hävituspataljoni ja Punaarmee vastu.

1941.a. oktoobrikuus andis J.V. politseis ülekuulamisel nõukogude aktivisti G.P. kohta teda

süüstavaid ütlusi.

1944.a. septembrikuus, Saksa sõjaväeosade Eestist taandumise ajal tappis J.V. K.K. ja tema naise

J.K.

1945.a. jaanuarikuust varjas J.V. ennast metsas ja liitus major H relvastatud bandega. 1949.a.

aprillikuus röövis ta koos oma venna L.V-ga Xxxxxx valla partorgi F.V. korterist jahipüssi,

revolvri "Nagan", ülikonna, raadioaparaadi, gaasilambi, kella jm. esemeid.

J.V. vabanes kinnipidamiskohast 14. jaanuaril 1966.a.

Süüdimõistetu J.V. taotleb avalduses kohtuvea parandamiseks rehabiliteerimist talle

süüksarvatud tegudes.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokurör

M. PÜSS´i arvamuse, milles ta toetas J.V. avaldust kohtuvea parandamiseks osaliselt,

t u v a s t a s :

J.V. kommunismivastane võitlus 1941.a. suvel metsavennana ja "ERNA" salgas, samuti "ERNA-

II" pataljonis Punaarmee väljatõrjumisel Eestist ning enda varjamine nõukogude

okupatsioonivõimude eest 1944.a. septembrikuust kuni 14. jaanuarini 1956.a. oli võitluseks Eesti

Vabariigi iseseisvuse eest ja Eesti rahvale tehtud ülekohtu vastu

1941.a. oktoobrikuus politseis toimetatud ülekuulamisel andis J.V. nõukogude aktivisti G.P.

tegevuse kohta nõukogude okupatsiooni ajal teda süüstavaid ütlusi. Seejuures, täitis ta oma

kohustust anda tunnistajana tõepäraseid ütlusi mis välistab kriminaalvastutuse.

Vastavalt Eesti Vabariigi 19.veebruari 1992.a. seaduse "Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult

süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta" §-le 2 lg.1 p.1 on J. V-le VNFSV KrK § 581 a

järgi süüksarvatud teod loetud rehabiliteerituks.

J.V. teada oli Xxxxxx valla partorg F.V. 1949.a. märtsiküüditamises osalejana omastanud pärast

V-te perekonna väljasaatmist jahipüssi ja muid esemeid. Seoses sellega läks J.V. koos oma venna

L.V-ga F.V-i elukohta, kus lõhuti telefoniaparaat ning võeti ära jahipüss, revolver "Nagan",

ülikond, raadioaparaat, gaasilamp ja muid esemeid, ohustamata seejuures majaelanike elu või

tervist. F.V-i elukohast äravõetud esemeid vajati enda varjamisel metsas. Toimepandud tegu

seondus võitlusega Eesti rahvale nõukogude okupatsioonireziimi poolt tehtud ülekohtu vastu.

Sellest tulenevalt kuulub J.V. talle NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 4. juuni 1947.a. seadluse

"Kodanike isikliku omandi kaitse tugevdamise kohta" § 2 lg.2 järgi süüksarvatud teos vastavalt

Eesti Vabariigi 19.veebruari 1992.a. seaduse "Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult

süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta" §-le 5 lg.1 rehabiliteerimisele.

J.V. tappis 1994.a. septembrikuus, vahetult enne Xxxxxx valla hõivamist nõukogude vägede

poolt Xxxx külas K.V. talu lähedal metsa ääres K.K. ja tema abikaasa J.K.. K.K. ja J.K. olid

1944.a. suvel asunud elama J.V. vanemate tallu. Tüli tõttu J.V. vanematega, keda K.K. ja J.K.

süüdistasid oma asjade varguses, asusid nad elama K.V. juurde. Vaenust J.V perekonna vastu oli

K.K. ähvardanud teatada politseile J.V-st ja tema vendadest, kes ennast varjasid mobilisatsiooni

eest Saksa armeesse.

K.K. oli meelestatud nõukogudevastaselt.

J.V. ütluste kohaselt tappis ta K.K. sellepärast, et ta reetis nõukogude inimesi Saksa

okupatsioonivõimudele. Kuna K.K. appihüüde ja laskude peale ruttas teokohale J.K., tappis J.V.

ka tema.

K.K. ja J.K. tapmine ja J.V. süü selles kuriteos on tuvastatud tema enda ning tema vendade A.V.

ja L.V., samuti O.R., H.M. ja K.V. ütlustega. A.V. näitas eeluurimisel 1956.a. manukate

juuresolekul kätte koha, kus J.V. oli tapnud K.K. ja J.K., samuti nende matmispaiga. Kaevamisel

laipu ei leitud.

Eesti Vabariigi kodanike K.K. ja J.K. tapmisel ei ole mingisugust seost Eesti Vabariigi

iseseisvuse eest ja Eesti rahvale tehtud ülekohtu vastu peetava võitlusega. Sellest tulenevalt ei

kuulu J.V. talle VNFSV KrK § 137 järgi süüksarvatud tegudes rehabiliteerimisele.

Juhindudes AKKS §-dest 63 p.3; 65 lg.3, ja 779 ; KrPK §-st 5 lg.1 p.2, ning Eesti Vabariigi 19.

veebruari 1992.a. seaduse "Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute

rehabiliteerimise kohta" §-st 5 lg.1, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

1. Tühistada Balti sõjaväeringkonna sõjatribunali 28. juuli 1956.a. otsus J.V. süüdimõistmise

kohta NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 4. juuni 1947.a. seadluse "Kodanike isikliku omandi

kaitse tugevdamise kohta" § 2 lg.2 järgi ja lõpetada kriminaalmenetlus kuriteokoosseisu

puudumise tõttu.

2. Rehabiliteerida J.V. talle NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 4. juuni 1947.a. seadluse

"Kodanike isikliku omandi kaitse tugevdamise kohta" § 2 lg.2 järgi süüksarvatud teos ühes

sellest tulenevate õiguslike tagajärgedega.

3. Balti sõjaväeringkonna sõjatribunali 28. juuli 1956.a. otsus J.V. süüdimõistmise kohta VNFSV

KrK § 137 järgi jätta muutmata.

4. J.V. avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada osaliselt.

5. Kohtuotsuse alusel väljastada J.V-le rehabiliteerimistunnistus tema rehabiliteerimise kohta

talle Balti sõjaväeringkonna sõjatribunali 28. juuli 1956.a. otsusega VNFSV KrK § 581 a ja

NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 4. juuni 1947.a. seadluse "Kodanike isikliku omandi kaitse

tugevdamise kohta" § 2 lg.2 järgi süüksarvatud tegudes.

Riigikohtu otsus jõustub 8. novembril 1994.a. ja edasikaebamisele ei kuulu.

Riigikohtunikud Jüri Ilvest

Herbert Lindmäe

Jüri Rätsep