III-4/1-8/94 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedÕiguskantsleri taotluse, tunnistada Tallinna Linnavalitsuse 31. märtsi 1994.a. määrus nr. 31, millega kinnitati "Sõidukite tasulise valveta parkimise eeskiri" ja 16. aprilli 1993.a. määrus nr.
Legislator headnote
AI generatedIII-4/1-8/94 · Riigikohus: märtsi 1994.a. määrus nr. 31, millega kinnitati "Sõidukite tasulise valveta parkimise eeskiri" ja 16. aprilli 1993.a. määrus nr.
Full text
III-4/A-8/94
O T S U S
Eesti Vabariigi nimel
Tartus, 2. novembril 1994.a.
Õiguskantsleri taotluse, tunnistada Tallinna Linnavalitsuse 31. märtsi 1994.a. määrus nr. 31,
millega kinnitati "Sõidukite tasulise valveta parkimise eeskiri" ja 16. aprilli 1993.a. määrus nr.
70, millega kinnitati "Sõiduki sundteisaldamise ja liikumist takistava vahendi kasutamise
juhend" Põhiseaduse § 152 lg 2 alusel kehtetuks, läbivaatamine
Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium koosseisus eesistuja Rait Maruste, liikmed Tõnu Anton,
Lea Kalm, Jaano Odar ja Jüri Põld, vaatas
21. oktoobri 1994.a. kohtuistungil
õiguskantsleri asetäitja-nõuniku Aare Reenumäe ja Tallinna Linnavalitsuse esindaja Heikki Ojamaa
osavõtul ning kolleegiumi sekretär Kerdi Raua juuresolekul läbi õiguskantsleri 6. septembri 1994.a.
taotluse nr. 117.
Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumile esitatud materjalidest
n ä h t u b :
Tallinna Linnavalitsuse 31. märtsi 1994.a. määrusega nr. 31 kinnitatud Sõidukite tasulise valveta
parkimise eeskirja (edaspidi: parkimise eeskiri) p. 7 ja 16. aprilli 1993.a. määrusega nr. 70 kinnitatud
Sõiduki sundteisaldamise ja liikumist takistava vahendi kasutamise juhendi (edaspidi:
sundteisaldamise juhend) p. 3 ja p. 2 lubavad kehtiva parkimistõendita või parkimiseks
mitteettenähtud kohas pargitud sõiduki ratta lukustada, takistamaks sõiduki kasutamist, kuni juhi
kindlakstegemiseni.
Õiguskantsler, juhindudes Põhiseaduse §-st 142 lg 1 ja Õiguskantsleri tegevuse korraldamise seaduse
§-st 15 lg 1, tegi 26. mail 1994.a. Tallinna Linnavalitsusele ettepaneku viia parkimise eeskiri ja
sundteisaldamise juhend kooskõlla Põhiseaduse, Haldusõiguserikkumiste seadustikuga,
Politseiseadusega, Liiklusseaduse ja Vabariigi Valitsuse 15. juuli 1992.a. määrusega nr. 205
kinnitatud Eesti Vabariigi liikluseeskirjaga.
Tallinna Linnavalitsus rahuldas õiguskantsleri ettepaneku osaliselt. Linnavalitsuse täiendustega
kõrvaldati Tallinna Linnavalitsuse 31. märtsi 1994.a. määruse nr. 31 ja 16. aprilli 1993.a. määruse nr.
70 vastuolu Põhiseaduse §-ga 59, Politseiseaduse §-ga 3, Haldusõiguserikkumiste seadustiku §-ga
336 ja liikluseeskirjaga.
Juhindudes Põhiseaduse §-st 142 lg 2 ja Õiguskantsleri tegevuse korraldamise seaduse §-st 17 tegi
õiguskantsler Riigikohtule ettepaneku, tunnistada Põhiseaduse § 152 lg 2 alusel Tallinna
Linnavalitsuse 31. märtsi 1994.a. määrus nr. 31 ja 16. aprilli 1993.a. määrus nr. 70 kehtetuks.
Õiguskantsler leidis, et linnavalitsuse määrused on Põhiseaduse ja seadustega vastuolus järgmistel
põhjustel:
1. Põhiseaduse § 32 sätestab: "Igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada.
Kitsendused sätestab seadus." Parkimise eeskirja ja sundteisaldamise juhendiga on aga see
põhiseaduslik igaühe õigus ebaseaduslikult kitsendatud, sest parkimise eeskirja punkt 7 ja
sundteisaldamise juhendi punktid 1 ja 2 lubavad sõiduki ratta lukustada, takistamaks sõiduki edasist
kasutamist, kuni juhi kindlakstegemiseni. Liiklusvahendi kasutamist takistavate seadmete ja
sundteisaldamise juhendi punktid 1 ja 2 on vastuolus Põhiseaduse §-ga 32.
2. Haldusõiguserikkumiste seadustik reguleerib vastutust nende tegude eest, mille puhul on ette
nähtud halduskaristus. Selliste tegude hulka kuulub enamus liikluseeskirja rikkumisi, sealhulgas
liiklusvahendite parkimis- ja peatumisnõuete rikkumine. Haldusõiguserikkumiste eest võidakse
kohaldada halduskaristusena ainult rahatrahvi, eriõiguste äravõtmist või haldusaresti (§ 19). Isiku
vara kasutamist tõkestavate vahendite paigaldamist selles ettenähtud ei ole ja seda pole võimalik
tõlgendada teisiti kui karistusena mingi teo, praegusel juhul ebaõige parkimise eest. Arusaamatu on
punktis 7 esitatud sõiduki ratta lukustamise põhjendus "... kuni juhi kindlakstegemiseni", sest auto on
riikliku registrimärgiga tähistatud ja omaniku või valdaja tuvastamine ei vaja selleks erimeetmeid.
Millegagi ei ole põhjendatud vajadus kohe juhi tuvastamiseks. Sellest tulenevalt on parkimise
eeskirja punkt 7 vastuolus Haldusõigusrikkumiste seadustiku §-ga 19.
3. Parkimise eeskiri on vastuolus ka liikluskorralduse olukorraga Tallinna tänavatel ja parklates.
Nimelt puudub kõikjal vastav tänavamärgistus, samuti enamuses parklates ka lisamärgistuse
vahendusel informatsioon, kus ja millistel tingimustel tohib parkida. Niisugune informatsioon peab
olema kooskõlas liikluseeskirja lisades 2 ja 3 esitatud tingimustega. Tallinnas seda nõuet täidetud ei
ole. Seega puudub õiguslik alus ühepoolsete kõrgendatud nõudmiste esitamiseks tasulise parkimise
näol sõiduki juhtidele, jättes omapoolsed Tallinna linna kohustused täitmata ja asetades seeläbi
sõidukite juhid teadlikult olukorda, kus alati ei olegi teabe puudumisel võimalik liikluseeskirja täita.
Vastavalt Liiklusseaduse §-le 5 lg 2 peab tee seisund tagama ohutu ja takistusteta liikluse ning
vastama Eesti Vabariigis kehtivatele nõuetele. Sama seaduse § 6 kohaselt peab teeomanik või -
valdaja pidevalt jälgima tee seisundit, hoidma tee korras ja viivitamatult kõrvaldama liiklust
ohustavad või segavad takistused. Seega on parkimise eeskirjad vastuolus liiklusseaduse §-de 5 ja 6
nõuetega.
Justiitsminister Urmas Arumäe toetab kirjalikus arvamuses õiguskantsleri taotlust.
Kohtuistungil täpsustas õiguskantsleri asetäitja-nõunik taotlust ning palus kehtetuks tunnistada
Tallinna Linnavalitsuse 31. märtsi 1994.a. määruse nr. 31 p. 1, millega kinnitati parkimise eeskiri, ja
16. aprilli 1993.a. määruse nr. 70 p. 1, millega kehtestati sundteisaldamise juhend. Määruste
ülejäänud punktid puudutavad varem kehtinud akte ja 31. märtsi 1994.a. määruse nr. 31 jõustumist.
Tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud õiguskantsleri asetäitja-nõuniku ja Tallinna
Linnavalitsuse esindaja selgitused põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium
l e i d i s :
Põhiseaduse § 154 lg 1 kohaselt otsustavad ja korraldavad kõiki kohaliku elu küsimusi kohalikud
omavalitsused, kes tegutsevad seaduse alusel iseseisvalt. Parkimise organiseerimine kohaliku
omavalitsuse territooriumil on tema korraldada. Kehtiva parkimistõendita või selleks mitte ettenähtud
kohas pargitud auto ratta lukustamise lubamine kohaliku omavalitsuse territooriumil on üheaegselt nii
kohaliku elu küsimuse otsustamine kui ka omandiõiguse piiramine. Põhiseaduse § 32 lg 2 annab
igaühele õiguse temale kuuluvat omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada, kusjuures kitsendused
sätestab seadus. Tallinna Linnavalitsus kehtestas oma määrustega parkimise eeskirja ja
sundteisaldamise juhendi, arvestamata, et puudus seadus, mis annaks kohaliku omavalitsuse
volikogule ja tema täitevorganile õiguse rakendada sõiduki ratta lukustamist ja sellega piirates
omandi (auto) kasutamist, mistõttu Tallinna Linnavalitsuse määrused on vastuolus Põhiseaduse §-ga
32. Eelmärgitud põhjustel oli õiguskantsleri esitatud taotlus selle täpsustatud kujul põhjendatud.
Tallinna Linnavalitsus jõudis ise 21. oktoobri 1994.a. määrusega nr. 99 tunnistada kehtetuks
linnavalitsuse 16. aprilli 1993.a. määruse nr. 70, millega kinnitati sundteisaldamise juhend ning
muuta linnavalitsuse 31. märtsi 1994.a. määrusega kehtestatud parkimise eeskirjade punkti 7, mis
lubas pargitud sõiduki ratta lukustada kuni juhi kindlakstegemiseni. Uues sõnastuses ei anta ratta
lukustamiseks võimalust.
Arvestades seda, et Tallinna Linnavalitsus ise enne põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
kõrvaldas määruste vastuolu Põhiseaduse §-ga 32, ei saa kohus seda enam teha. Kohus piirdub
linnavalitsuste määruste Põhiseadusevastasuse tunnistamisega.
Eeltoodu alusel ning juhindudes Põhiseaduse §-dest 15 lg 2 ja 152 lg 2 ning Põhiseaduslikkuse
järelevalve kohtumenetluse seaduse §-st 19 lg 1 p. 2 põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium
o t s u s t a b :
jätta rahuldamata õiguskantsleri 6. septembri 1994.a. taotlus nr. 117 täpsustatud kujul taotluse
aluse äralangemise tõttu.
Otsus jõustub kuulutamisest, on lõplik ega kuulu edasikaebamisele.
Riigikohtu esimees
Rait Maruste