III-1/3-83/94 · Riigikohus

III - 1/3 - 83/94

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus Jüri Ilvest, Lea Kalm ja Eerik Kergandberg vaatas Tartu, 25.

oktoobril 1994.aastal avalikul kohtuistungil läbi kriminaalasja

J.G. süüdistuses KrK § 140 lg.2 p. 1,2 ja 3 järgi süüdimõistetu avalduse alusel kohtuvea parandamiseks

Jõgeva Maakohtu 05.märtsi 1993.a. otsuses ja Eesti Vabariigi Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi

01.juuli 1993.a. määruses.

Protsessiosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

J.G. oli koos teiste kohtualustega Jõgeva Maakohtu 05.märtsi 1993.a. otsusega süüdi tunnistatud KrK § 140

lg.2 p. 1,2 ja 3 järgi ja karistatud 1 aastase vabadusekaotusega. KrK § 41 alusel liideti sellele karistusele

Jõgeva Maakohtu 04.detsembri 1991.a. otsusega mõistetud karistus 3 aastat vabadusekaotust tingimisi 1-

aastase katseajaga osaliselt ja mõisteti lõplikuks karistuseks 3 aastat ja 3 kuud vabadusekaotust poolkinnises

vanglas.Karistuse kandmise alguspäevaks luges kohus J.G. vahi alla võtmise kuupäeva - s.o. 13. jaanuari

1993.a.

Avalduses kohtuvea parandamiseks väidab J.G., et talle lõpliku karistuse mõistmisel ei ole arvesse võetud

vahi all viibitud aega enne Jõgeva Maakohtu 04.detsembri 1991.a. otsuse tegemist see on ajavahemikku

10.juuni 1991 - 04. detsember 1991.

Riigikohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ärakuulanud prokuröri arvamuse, milles toetati

avalduses sisalduvat taotlust,

l e i d i s :

Jõgeva Maakohus on 04.detsember 1991.a. otsuses tegemisel õigesti märkinud, et ajavahemikus 10.juuni -

04.detsember 1991.a.vahi all viibitud aeg tuleb arvestada J.G-le mõistetud 3-aastase vabadusekaotuse hulka.

Samas ei ole kohus nimetatud otsuses märkinud, milline peaks pärast KrK §-s 45 sätestatud nõude

täitmist olema J.G. poolt kandmisele kuuluv vabadusekaotuslik karistus. Kandmisele kuuluva lõpliku

karistuse märkimine kohtuotsuses on vajalik ka juhtudel, mil süüdimõistetu vabastatakse tingimuslikult

karistusest KrK § 47 alusel, sest süüdimõistetu vabastatakse tingimuslikult kandmisele kuuluvast

karistusest.

Jõgeva Maakohtu 05.märtsi 1993.a. otsuses on ekslikult märgitud, et Jõgeva Maakohtu 04.detsembri 1991.a.

otsusest liidetakse kandmata karistus - 3 aastat vabadusekaotust. Isegi KrK § 41 alusel karistuste täielikul

liitmisel ei oleks liidetav saanud olla mitte 3 aastat, vaid sellest karistusest KrK § 45 sätete kohaldamisega

ärakandmisele kuuluv aeg, mis arvestades J.G. vahi all viibimist ajavahemikus 10.juuni kuni 04.detsember

1991.a., moodustab 2 aastat 6 kuud ja 4 päeva. Seega on kohus põhjendamatult asunud liitma kogu mõistetud

karistust, mitte aga selle kandmata osa, mis on 6 kuu võrra väiksem.

Samas aga on Jõgeva Maakohtu 05.märtsi 1993.a. otsuses fikseeritud, et karistuste liitmisel KrK § 41 alusel

kasutatakse osalise liitmise põhimõtet, mis väljendub selles, et liidetud on 9 kuu võrra vähem

vabadusekaotust, kui seda võimaldaks täieliku liitmise põhimõtte kasutamine.

Kuna kohus on ebaõigesti kohaldanud KrK §-de 41 ja 45 sätteid, tuleb kohtuotsus lõpliku karistuse

mõistmise osas muuta.

Lähtudes eeltoodust ja tuginedes KrK §-dele 41 ja 45 ning AKKs §-dele 63 p.3; 64 p.3 65 lg.3 ja 779,

Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

1. Tühistada osaliselt Jõgeva Maakohtu 05.03. 1993.a. otsus ja Eesti Vabariigi Ülemkohtu kriminaalasjade

kohtukolleegiumi 01.juuli 1993.a. määrus J.G-le karistuse mõistmise osas ja mõista talle lõplikuks

karistuseks 2 aastat ja 9 kuud vabadusekaotust poolkinnises vanglas.

Karistuse kandmise algust arvestada 13. jaanuarist 1993.aastast - see on J.G. vahi alla võtmise päevast.

2. Süüdimõistetu J.G. avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada.

Kohtuotsus jõustub 25. oktoobril 1994.aastal ja edasikaebamisele ei kuulu.

Riigikohtunikud Jüri Ilvest

Lea Kalm

Eerik Kergandberg