III-1/3-76/94 · Riigikohus

III-1/3-76/94

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus Jüri ILVEST, Herbert LINDMÄE ja Jüri RÄTSEP

vaatas Tartus, 18. oktoobril 1994.a. avalikul kohtuistungil läbi

süüdimõistetu K.K. avalduse kohtuvea parandamiseks NKVD vägede Kemerovo oblasti

sõjatribunali 26. veebruari 1944.a. otsuses tema süüdimõistmise kohta NSVL

Ülemnõukogu Presiidumi 26. detsembri 1941.a. seadluse "Töövõimelise elanikkonna

mobiliseerimise kohta tootmis- ja ehitustööle sõjaajal" § 2 järgi.

Kohtuistungist võttis osa protsessiosalisena Riigiprokuratuuri prokurör Marge PÜSS.

NKVD vägede Kemerovo oblasi sõjatribunali 26. veebruari 1944.a. otsusega mõisteti K.K. süüdi

ja teda karistati NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 26. detsembri 1941.a. seadluse "Töövõimelise

elanikkonna mobiliseerimise kohta tootmis- ja ehitustööle sõjaajal" § 2 järgi vabadusekaotusega

6 aastat.

Karistuse kandmise alguse ajaks loeti 26. veebruar 1944.a.

K.K. vabanes kinnipidamiskohast NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 7. juuli 1945.a.

amnestiaseadluse alusel 22. septembril 1945.a.

Süüdimõistetu K.K. taotleb avalduses kohtuvea parandamiseks rehabiliteerimist talle

süüksarvatud teos.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri

M. PÜSSI arvamuse, milles ta toetas avaldust kohtuvea parandamiseks,

t u v a s t a s :

NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 26. detsembri 1941.a. seadluse "Töövõimelise

elanikkonna mobiliseerimise kohta tootmis- ja ehitustööle sõjaajal" §-s 2 nähti ette

kriminaalvastutuse tööliste või teenistujate, sealhulgas evakueeritute, omavolilise lahkumise eest

sõjatööstusest või sõjatööstust teenindavast ettevõttest. Neid isikuid käsitleti mobiliseeritutena ja

nad kinnistati ettevõtete juurde. Omavolilist lahkumist loeti seadluses deserteerumiseks.

Rahvusvahelise õiguse põhimõtetest lähtudes ei olnud NSV Liidul õigust mobiliseerida

okupeeritud Eesti Vabriigi kodanikke ja sundida neid töötama kinnistatult sõjatööstusettevõtete

juurde. Sunnitöölt deserteerumine vastas Eesti Vabariigi iseseisvuse eest ja Eesti rahvale tehtud

ülekohtu vastu peetud võitluse eemärkidele.

Juhindudes AKKS §-dest 63 p.3; 65 lg.3, ja 779, KrPK §-st 5 lg.1 p.2, ning Eesti Vabariigi 19.

veebruari 1992.a. seaduse "Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute

rehabiliteerimise kohta" §-st 5 lg.1, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

1. Tühistada NKVD vägede Kemerovo oblasti sõjatribunali 26. veebruari 1944.a. otsus K.K.

süüdimõistmises NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 26. detsembri 1941.a. seadluse

"Töövõimelise elanikkonna mobiliseerimise kohta tootmis -ja ehitustööle sõjaajal" § 2 järgi ja

lõpetada kriminaalmenetlus kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

2. Rehabiliteerida K.K. talle NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 26. detsembri 1941.a. seadluse

"Töövõimelise elanikkonna mobiliseerimise kohta tootmis- ja ehitustööle sõjaajal" § 2 järgi

süüksarvatud teos ühes sellest tulenevate õiguslike tagajärgedega.

3. K.K. avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada.

Riigikohtu otsus jõustub 18. oktoobril 1994.a. ja edasikaebamisele ei kuulu.

Riigikohtunikud Jüri Ilvest

Herbert Lindmäe

Jüri Rätsep