III-2/1-40/94 · Riigikohus

M Ä Ä R U S

11. oktoober 1994

Tsiviilasi nr III-2/1-40/94

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus :

eesistuja Jaano Odar

liikmed : Jaak Luik ja Tiit Kollom

vaatas avalikul kohtuistungil Tartus 3. oktoobril 1994 läbi I.A erikaebuse

Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi määrusele 16. juunist 1994.a., millega lõpetati

menetlus I.A hagis E.S ja A.K vastu isaduse tunnistamise fakti tuvastamiseks.

Ringkonnakohtu määruse kohaselt palus hageja tuvastada, et 5.06.73 Valga rajoonis Helme k/n

surnud H.S oli hageja isa, kuna too oli oma eluajal tunnistanud oma isadust hageja suhtes.

Viljandi Maakohus otsustas 5. jaanuaril 1994 tuvastada hagimenetluse korras juriidilise fakti, et H.S

oli hageja isa. Kohus viitas seejuures TKS §-dele 228 ja 232, APK §-le 58 ja ENSV Ülemnõukogu

Presiidiumi seadlusele "Eesti NSV abielu- ja perekonnakoodeksi ellurakendamise korra kohta" p.-le

10. Tsiviilkolleegium tühistas määrusega maakohtu otsuse ja lõpetas asja menetluse TKS § 218 p.1

alusel. Määruse motiividel on maakohus hagimenetluse korras läbi vaadanud sisuliselt erimenetluse

asja ning tuvastanud juriidilise fakti, millega rikkus TKS §-i 254 lg.3 sätteid. APK § 58 sätted

kuuluvad kohaldamisele laste suhtes, kes on sündinud pärast 1. oktoobrit 1968.a. Enne seda sündinud

lastel tekivad isadega õiguslikud vahekorrad seaduste alusel, mis olid kehtestatud enne 1.10.1968.

Hageja sündis 1934.a., mil kehtis Balti eraseadus. Selle § 173 järgi omas vallaslaps seadusliku lapse

õigused vanemate abiellumisel, arvates abiellumise päevast. Seega isaduse tunnistamise fakti

tuvastamisest ei sõltu hageja isikliku või varalise õiguse tekkimine, muutmine või lõppemine, sest

hageja ema ja H.S ei olnud seaduslikus abielus. Järelikult ei kuulu isaduse tunnistamise fakt

tuvastamisele ning menetlus tuleb TKS § 218 lg.1 alusel lõpetada.

Erikaebuses palutakse määrus tühistada, sest see ei vasta kehtivale seadusandlusele.

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada protsessuaalõigusnormide rikkumise ja

materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu.

Ringkonnakohus on ebaõigesti leidnud, et isaduse tunnistamise fakti tuvastamise nõuet ei saa

hagimenetluse korras lahendada.

Hagi on rikutud subjektiivse õiguse kohtuliku kaitse vahend. Igal huvitatud isikul on õigus seadusega

kehtestatud korras pöörduda kohtusse oma rikutud või vaieldava õiguse või seadusliku huvi kaitseks.

Selline pöördumine ongi hagi.

Esitades hagi kostja vastu isaduse tunnistamise fakti tuvastamiseks taotleb hageja kostjalt

tunnustamist, et selline fakt aset leidis. See ongi haginõue.

Seega väide TKS § 254 lg.3 rikkumisest ei ole asjakohane.

Ringkonnakohus ei ole tähelepanu pööranud sellele, et hageja taotleb hagis isaduse tuvastamist, ning

maakohus on ka isadust, mitte isaduse tunnistamise fakti tuvastanud. Isaduse tuvastamine enne

1.10.1968 sündinud laste suhtes on vastuolus maakohtu viidatud ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi

23.12.1969.a. seadluse "Eesti NSV abielu- ja perekonnakoodeksi ellurakendamise korra kohta" p.-ga

10. Ringkonnakohus on ekslikult leidnud, et kuivõrd Balti eraseaduse kohaselt vallaslaps isa järgi ei

pärinud ja hageja ema ning H.S ei olnud abielus, siis isaduse tunnistamise fakti tuvastamine ei loo

õiguslikke tagajärgi.

Õiguslikud tagajärjed on esitatud ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi 23.12.1969 seadluses ""Eesti

NSV abielu- ja perekonnakoodeksi" ellurakendamise korra kohta" p.-s 10. Selle kohaselt toimub

isaduse tunnistamise fakti kohta tehtud kohtuotsuse alusel vastav registreerimine

perekonnaseisuorganis koos kande tegemisega isa kohta lapse sünnitunnistusse. Laste suhtes, kes on

sündinud omavahel abielus mitteolevatel kodanikel enne 1. oktoobrit 1968.a., võidakse isadus

tuvastada ema ja ennast lapse isaks tunnistava kodaniku ühise avalduse alusel. Kodaniku surma

korral, kelle ülalpidamisel laps oli ja kes tunnistas ennast lapse isaks, võidakse tema poolt isaduse

tunnistamise fakt tuvastada kohtu korras.

See, et Balti eraseadus ei võrdsustanud vallaslaste õigusi abielust sündinute omadega käesoleval juhul

tähtsust ei oma, sest kehtiv abielu- ja perekonnakoodeksi § 62 sätestab teise põhimõtte : omavahel

abielus mitteolevatelt vanematelt sündinud lastel on isaduse tuvastamise korral samad õigused ja

kohustused oma vanemate ja nende sugulaste suhtes kui omavahel abielus olevatelt vanematelt

sündinud lastel.

Asjas menetluse lõpetamine ei vasta ka TKS §-le 1, mille järgi kohus peab läbi vaatama tsiviilasju,

sealhulgas ka perekonnaõigussuhetest tulenevaid vaidlusi. Kui kohus jõuab järeldusele, et seadus ei

anna hagejale seda subjektiivset õigust, mille tunnustamist too nõuab, jätab kohus hagi rahuldamata,

mitte aga ei lõpeta asja menetlust TKS §-le 218 p.1 viidates.

Juhindudes TKS § 346 p.2 kolleegium

m ä ä r a s :

Tartu Ringkonnakohtu määrus 16. juunist 1994.a. tühistada ja saata asi samale kohtule uueks

läbivaatamiseks.

Erikaebus rahuldada.

I.A-le tagastada kautsjon 200 kr.

Eesistuja Jaano Odar

Liikmed : Jaak Luik, Tiit Kollom