III-3/1-9/94 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedAda Künnapuu esindaja Mihkel Tuusi kassatsioonkaebuse, milles taotletakse HKS § 5 lg. 4 Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Harri Salmann vaatas 6.
Legislator headnote
AI generatedIII-3/1-9/94 · Riigikohus: 4 Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Harri Salmann vaatas 6.
Full text
III-3/1-9/94
M Ä Ä R U S
Eesti Vabariigi nimel
Tartu, 7. oktoober 1994. a.
Ada Künnapuu esindaja Mihkel Tuusi kassatsioonkaebuse, milles taotletakse HKS § 5 lg. 4
Põhiseaduse vastaseks tunnistamist, läbivaatamine
Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Harri Salmann vaatas 6.
oktoobril 1994. a. läbi Ada Künnapuu esindaja Mihkel Tuusi kassatsioonkaebuse Tallinna
Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 15. juuni 1994. a. määruse peale haldusasjas nr. II-3/87/94.
Asjaosalisena võttis istungist osa Ada Künnapuu esindaja Mihkel Tuus. Juures oli
halduskohtukolleegiumi sekretär Tiiu Varend.
Ada Künnapuu esitas 22. aprillil 1994. a. Kohila Vallavalitsusele avalduse, milles taotles, et
vallavalitsus kannaks tema rahvakapitali obligatsioonide arvestuskaardile Saare maakonna Pihtla
valla reformikomisjoni poolt välja arvutatud tööosakust loobumisest tulenevad tööaastad.
Vallavalitsus keeldus neid aastaid Ada Künnapuu RKO arvestuskaardile kandmast.
Ada Künnapuu esitas 23. mail 1994. a. Rapla Maakohtule kaebuse, milles taotles tunnistada Kohila
Vallavalitsuse ülalnimetatud keeldumine seadusevastaseks ja teha vallavalitsusele ettekirjutus vastava
kande tegemiseks. Rapla Maakohtu halduskohtunik tagastas 26. mail 1994. a. Ada Künnapuu
kaebuse määrusega. Kaebuse tagastamist põhjendati määruses sellega, et asi ei kuulu kohtus
läbivaatamisele enne, kui on läbitud HKS §-s 5 lg. 4 nimetatud kohtueelse lahendamise kord.
Määruses selgitati Ada Künnapuule, et tal on vastavalt Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-
le 33 õigus pöörduda Kohila Vallavolikogusse.
Ada Künnapuu esindaja Mihkel Tuus esitas 3. juunil 1994. a. Tallinna Ringkonnakohtule erikaebuse
Rapla Maakohtu halduskohtuniku määruse peale. Erikaebuses paluti määrus tühistada ja saata kaebus
Rapla Maakohtusse menetlemiseks. Kohtuistungil esitas Ada Künnapuu esindaja Mihkel Tuus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumile kirjaliku taotluse tunnistada HKS § 5 lg. 4
Põhiseaduse vastaseks. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 15. juuni 1994. a. määrusega
erikaebus rahuldati, halduskohtuniku määrus tühistati ja asi saadeti uueks arutamiseks samale
kohtule. Halduskolleegium leidis, et Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ei näe ette
kohustuslikku kohtueelset korda vallavalitsuse tegevuse peale esitatud kaebuste lahendamiseks.
Kohtukolleegium ei põhjendanud, miks ta ei lahendanud kohtuistungil esitatud taotlust tunnistada
HKS § 5 lg. 4 Põhiseaduse vastaseks.
Ada Künnapuu esindaja Mihkel Tuus esitas 14. juulil 1994. a. Riigikohtu halduskolleegiumile
kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 15. juuni 1994. a. määruse peale. Kaebuse esitaja leiab,
et Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium tegi küll sisuliselt õige määruse, kuid jättis
lahendamata tema taotluse tunnistada Põhiseaduse vastaseks HKS § 5 lg. 4. Ta on seisukohal, et
kohtul ei ole õigust jätta lahendamata Põhiseaduse § 15 alusel esitatud taotlust. See oleks vastuolus
ka TKS §-ga 307. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium lähtus Mihkel Tuusi arvates erikaebust
rahuldades HKS §-st 5 lg. 4. Kassatsioonkaebuses märgitakse, et ringkonnakohus eksis määruses ka
erikaebuse esitaja suhtes. Erikaebuse esitas mitte Ada Künnapuu, vaid tema esindaja Mihkel Tuus.
Kassatsioonkaebuses taotletakse Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi määruse tühistamist,
asjas uue määruse tegemist ja HKS § 5 lg. 4 Põhiseaduse vastaseks tunnistamist, kuna see säte rikub
Põhiseaduse §-s 15 sätestatud igaühe õigust pöörduda vahetult kohtusse.
Riigikohtu halduskolleegium
l e i d i s :
Halduskohtumenetluse seadustikus puuduvad sätted, mis reguleerivad protsessiosaliste taotluste
läbivaatamist apellatsioonikohtus. Tsiviilkohtupidamise seadustikus on vastav säte olemas. Kui
Halduskohtumenetluse seadustikus vajalik säte puudub ja asja läbivaatamine on teisiti võimatu, siis
tuleb kohaldada Tsiviilkohtupidamise seadustiku vastavaid sätteid. Neid kohaldatakse niivõrd,
kuivõrd nad on kooskõlas halduskohtumenetluse põhimõtetega.
Mihkel Tuusi poolt apellatsioonikohtu istungil esitatud taotlus tunnistada HKS § 5 lg. 4 Põhiseaduse
vastaseks ei olnud protsessiosalise taotlus TKS § 307 mõttes. Tegemist oli sooviga muuta erikaebust.
Menetlusseadustikud ei anna apellandile õigust muuta esitatud kaebust. HKS §-dest 24 lg. 2 ja 27 lg.
2 tuleneb, et ringkonnakohus vaatab asja läbi üksnes kaebuses toodud piirides. HKS § 5 lg. 4
põhiseaduslikkuse läbivaatamine antud kohtuasjas tähendanuks kaebuse piiride ületamist. Seega
järgis Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium seadust, jättes lahendamata taotluse tunnistada
HKS § 5 lg. 4 Põhiseaduse vastaseks.
Erikaebuse esitas Ada Künnapuu esindaja Mihkel Tuus. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
määruses on erikaebuse esitajana ekslikult märgitud Ada Künnapuu. Selline eksimus erikaebuse
esitaja isiku suhtes ei ole oluline kohtumenetluse seaduse sätete rikkumine ega saa olla määruse
tühistamise aluseks, sest Ada Künnapuu esindajal oli volitus esitada erikaebust.
HKS § 5 lg. 4 sätestab, et kui seadusega on mõnda liiki kaebuste läbivaatamiseks kehtestatud
kohtueelne kord, siis võib halduskohtusse pöörduda alles pärast seda, kui kaebus on kohtueelse
lahendamise korras täielikult või osaliselt rahuldamata jäetud. Erikaebuse läbivaatamisel lähtus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium mitte HKS §-st 5 lg. 4, vaid Kohaliku omavalitsuse
korralduse seadusest. Määruses märgiti õigesti, et see seadus ei kehtesta kohaliku omavalitsuse
täitevorgani tegevuse peale esitatud kaebuste läbivaatamiseks kohustuslikku kohtueelset korda. Seega
rahuldas Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium 15. juuni 1994. a. määrusega erikaebuse õigesti.
Põhiseaduse § 15 lg. 1 teise lause kohaselt on igaühel oma kohtuasja läbivaatamisel õigus nõuda mis
tahes asjassepuutuva seaduse Põhiseaduse vastaseks tunnistamist. Osundatud sätte kohaselt on selle
õiguse kasutamise üheks tingimuseks see, et seadus, mille Põhiseaduse vastaseks tunnistamist
nõutakse, peab olema asjassepuutuv. Asjassepuutuvaks seaduseks on üksnes seadus, mis on määratud
reguleerima antud suhet. Kuna vallavalitsuse tegevuse peale esitatud kaebuste läbivaatamiseks ei ole
seadusega kehtestatud kohustuslikku kohtueelset korda, siis ei ole HKS § 5 lg. 4 käesolevas
kohtuasjas asjassepuutuv seadus. Seega ei ole Ada Künnapuu esindajal Mihkel Tuusil käesolevas
kohtuasjas alust esitada taotlust tunnistada HKS § 5 lg. 4 Põhiseaduse vastaseks.
Kui kohus leiab, et seadus, mille Põhiseaduse vastaseks tunnistamist taotletakse, ei ole asjassepuutuv,
siis ei pea ta kontrollima sellise seaduse vastavust Põhiseadusele. Kohus peab kohaldama
asjassepuutuvat seadust.
Lähtudes eeltoodust ja HKS §-dest 57 p. 1, 43 lg. 1 p. 1 ja 68 lg. 3 Riigikohtu halduskolleegium
o t s u s t a s :
Jätta Ada Künnapuu esindaja Mihkel Tuusi kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna
Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 15. juuni 1994. a. määrus haldusasjas nr. II-3/87/94
muutmata.
Ada Künnapuu esindaja Mihkel Tuusi poolt tasutud kassatsioonikautsjon läheb riigituludesse.
Määrus jõustub teatavaks tegemisest 13. oktoobril 1994. a.
Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann