III-2/1-38/94 · Riigikohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

4. oktoober 1994

Tsiviilasi nr III-2/1-38/94

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus :

eesistuja Tiit Kollom

liikmed . Jaak Luik ja Triinu Vernik

vaatas avalikul kohtuistungil 26. septembril 1994.a. Tartus läbi Leili Saare kassatsioonkaebuse

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi otsusele 30. juunist 1994.a. tema hagis Riigi

Kodakondsusameti vastu tööle ennistamiseks.

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30.06.1994.a. otsusega tühistati Tallinna Linnakohtu

14.12.1993.a. otsus ja ennistati L. Saar tööle Riigi Kodakondsusameti Raplamaa Büroosse

passijaoskonna juhatajaks ning otsustati talle välja mõista 8 823,80 krooni sunnitud töölt puudumise

aja eest 8.02.1993 kuni 1.11.1993.

Otsuses märgitakse, et hageja keskmist palka tuleb arvutada Valitsuse 2.03.94 määruse nr 74

"Keskmise palga arvutamise korrast" järgi. Õienditest ilmneb, et hageja töötasu oli 1224 krooni.

Saadud summast tuleb maha arvata hüvitusena saadud 2479.20 krooni.

Kaebuses palub hageja muuta ringkonnakohtu otsust, suurendades väljamõistetavat palka 13 319

kroonini. Ta kinnitab, et haiguse tõttu 1992 17. detsembrist kuni 29. veebruarini 1993 tuleb tema

palga arvutamise aluseks võtta 1992 oktoobri ja novembri töötasu, milleks oli 3672 krooni. Keskmine

päevapalk oli seega 85,40 krooni ja arvestuslik summa 15 798,20 krooni. Sellest maha arvestades

hüvitusena kätte saadud 2479,20 krooni, tuleks talle välja mõista 13 319 krooni. Kohus on ebaõigesti

arvesse võtnud tema detsembris 1992 töötatud päevi ja nii leitud keskmine kuupalk tuleb väiksem kui

1224 krooni, s.o. vähem, kui oli kokku lepitud töölepinguga.

Kolleegium leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Ringkonnakohus on õigesti, vastavuses esitatud õiendiga tuvastanud, et hageja keskmine kuutöötasu

1992 oktoobris ja novembris oli 1224 krooni. Kohus on neil kuudel saadud summadest (3672 krooni)

õigesti maha arvestanud ühe kuupalga suuruse summa 1224 krooni, millises ulatuses maksti hagejale

(novembrikuus) ühekordset ergutusliku iseloomuga preemiat ("kohusetundliku töö ja suure isikliku

panuse eest eesti passide väljaandmisel").

Valitsuse 2.03.1994 määrusega kinnitatud keskmise palga arvutamise korra p.3 järgi arvatakse palga

hulka töötajale kõik eelnenud kahel kuul arvestatud palgana käsitatavad summad, sealhulgas

palgasüsteemist tulenevad lisatasud ja preemiad.

Hageja premeerimine 1992.a. novembris ühe kuupalga suuruse summaga ei tulenenud

palgasüsteemist ja seetõttu puudub alus eeldada, et hageja oleks seda preemiat veelkord saanud, kui

ei oleks vallandamisest tingitud sunnitud tööltpuudumist.

Seda arvestades ei ole ringkonnakohtu otsusega hagejale väljamõistetav summa väiksem ettenähtust,

s.o. hagejale tekitatud kahjust, mistõttu kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Juhindudes TKS §-st 346 p.1 kolleegium

o t s u s t a s :

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi otsus 30. juunist 1994.a. jätta muutmata ja kaebus

rahuldamata.

Eesistuja Tiit Kollom

Liikmed : Triinu Vernik, Jaak Luik