III-2/1-36/94 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi otsusele 31. märtsist 1994.a. AS Metropol Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 31. märtsi 1994.a. otsusega tuvastati, et Lääne Maakohtu
Legislator headnote
AI generatedIII-2/1-36/94 · Riigikohus: märtsist 1994.a. AS Metropol Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 31. märtsi 1994.a. otsusega tuvastati, et Lääne Maakohtu
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
4. oktoober 1994
Tsiviilasi nr III-2/1-36/94
Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus :
eesistuja Jaano Odar
liikmed : Jaak Luik ja Tiit Kollom
LEP pankrotihalduri adv. A. Rüütli osavõtul
vaatas avalikul kohtuistungil 26. septembril 1994.a. läbi
AS Metropol pankrotihalduri adv. U. Lõhmuse kassatsioonkaebuse
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi otsusele 31. märtsist 1994.a. AS Metropol
pankrotihalduri avalduses Lääne-Eesti Panga vastu võlgnevuse tunnustamiseks ja viimase
pankrotihalduri vastuhagis laenulepingu kehtetuks tunnistamiseks.
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 31. märtsi 1994.a. otsusega tuvastati, et Lääne Maakohtu
16. jaanuari 1994.a. otsusega tunnustati lisaks kostja poolt vabatahtlikult tunnustatud 4,29 miljoni
krooni suurusele võlale täiendavalt võlgnevust viiviste näol 8,595 miljoni krooni ulatuses. Vastuhagi
laenulepingu kehtetuks tunnistamiseks jäeti rahuldamata.
Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium muutis maakohtu otsust, vähendades täiendavalt tunnustamisele
kuuluvat võlanõuet 3 miljonile kroonile. Otsuses tuginetakse TsK §-le 194, märkides, et viivis on
ülemäära suur, ületades laenusumma enam kui kahekordselt.
Kaebuses palub AS Metropol pankrotihaldur ringkonnakohtu otsuse muuta ja jätta jõusse Lääne
Maakohtu otsus. Leppetrahvi võib vähendada, kui see on ülemäära suur võrreldes kreeditori kahjuga.
AS Metropoli kahjud on aga suuremad kui tunnustatud võlg 4,239 miljonit krooni. Peale selle tuleb
arvastada, et 1,5 aastat ei saanud AS Metropol oma raha kasutada, mille tagajärjel pankrotistus. LEP-
lt on kreeditoridel võimalik saada 5-10 % rahast, seega äravõetud 4,239 miljonist kroonist on
võimalik tagasi saada maksimaalselt 430 tuhat krooni. Koos üle 8 miljoni krooniga oleks võimalik
tagasi saada 1,3 miljonit krooni, mis on ikkagi tunduvalt väiksem äravõetud rahast. Milline on
hagejale tasumisele kuuluv summa, selgub alles pärast jaotusettepaneku kinnitamist. Järelikult TsK §
194 lg.1 võib kuuluda kohaldamisele alles siis, kui on teada, millise summa AS Metropol
pankrotiprotsessis saab.
Kolleegium, ära kuulanud LEP panrotihalduri, kes palus kaebuse jätta rahuldamata, leidis, et kaebuse
rahuldamiseks ei ole alust.
Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium kohaldas TsK § 194 sätteid, õigesti, kooskõlas selle seaduse
mõttega, märkides, et kohtul on õigus vähendada tasumisele kuuluvat leppetrahvi, kui viimane on
ülemäära suur võrreldes kreeditori kahjuga.
Kaebuse väited selle kohta, nagu saaks TsK § 194 eeskirju kohaldada alles siis, kui selgub, millise
summa AS Metropol pankrotiprotsessis saab, ei ole arvestatavad.
TKS § 242 lg.1 ja 2 järgi on jõustunud otsus protsessiosalistele kohustuslik ja pärast otsuse
jõustumist ei või nad vaidlustada kohtuotsusega kindlakstehtud asjaolusid ning õigussuhteid. Seega
pärast võlgnevuse kohtulikku tunnustamist ei saa tõstatada vaidlust võlgnevuse vähendamiseks TsK §
194 alusel.
Mis puutub reaalsesse kahjusse, siis selle suurust saab tinglikult hinnata, kui lisaks põhivõlale leitakse
saamata jäänud tulu, s.o. arvestades juurde võimalik intress pangast, mida hageja oleks saanud, kui
kostja oleks oma kohustuse täitnud. On teada, et 2% võlasummast päevas on tunduvalt suurem sellest
intressist, mida eesti pangad oleksid maksnud.
Juhindudes TKS §-st 346 p.1 kolleegium
o t s u s t a s :
Tallinna Ringkonnakohtu otsus 31. märtsist 1994.a. jätta muutmata ja kaebus rahuldamata.
Eesistuja Jaano Odar
Liikmed : Jaak Luik, Tiit Kollom