III-4/1-5/94 · Riigikohus

III-4/A-5/94

O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 30. septembril 1994.a.

Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 25 lg 3 Põhiseadusele vastavuse läbivaatamine Eesti

NSV taluseaduse § 30 lg 2 kehtetuks tunnistamise osas

Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegium koosseisus: eesistuja Rait Maruste, liikmed Tõnu

Anton, Lea Kalm, Jaano Odar ja Jüri Põld vaatas

28.septembri 1994.a. kohtuistungil

õiguskantsleri asetäitja-nõunik Aare Reenumäe osavõtul ning kolleegiumi sekretär Kerdi Raua

juuresolekul läbi Tallinna Halduskohtu 27. mai 1994.a. otsuse, millega tunnistati Põhiseaduse

vastaseks ja jäeti kohaldamata Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 25 lg 3 Eesti NSV

taluseaduse § 30 lg 2 kehtetuks tunnistamise osas.

Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegiumile esitatud materjalidest

n ä h t u b :

27. oktoobril 1993.a. võttis Riigikogu vastu Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse, mis jõustus

1. detsembril 1993.a. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §-ga 25 lg 3 tunnistati kehtetuks

6. detsembril 1989.a. vastu võetud taluseadus, välja arvatud §-d 4 lg 5 ja 14 lg 3 ja 5. Taluseaduse §-s

30 lg 2 sätestati, et selle seaduse alusel loodud talud on maksudest vabastatud viie aasta jooksul alates

talu loomisele järgneva kuu esimesest kuupäevast.

Harju Maakonna Maksuamet teatas 1. detsembril 1993.a. Elmur Rikmannile, et ta peab Maamaksu

seaduse alusel tasuma 921 krooni maamaksu Kose vallas asuva Vanakubja talu kinnistult pinnaga

53,2 hektarit. Elmur Rikmann tasus maamaksu ja pöördus kohtusse taotledes tasutud maksusumma

tagastamist. Ta leidis, et talumaade maksustamine on ebaseaduslik, sest taluseaduse §-ga 30 lg 2

vabastati taluseaduse alusel loodud talud esimeseks viieks aastaks maksudest. Elmur Rikmann

märkis, et ta võttis laenu teades, et talul on kuni 1996.a. 1. jaanuarini maksuvabastus. Tähtajaks

lubatud maksuvabastuse ootamatu tühistamise tõttu tekivad temal raskused laenu tagastamisega.

Tallinna Halduskohus otsustas 27. mail 1994.a. rahuldada Elmur Rikmanni taotluse ja jätta

kohaldamata Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 25 lg 3 taluseaduse § 30 lg 2 kehtetuks

tunnistamise osas, kuna see säte on vastuolus Põhiseaduse §-ga 10. Tallinna Halduskohus leidis, et

Põhiseaduse § 10 sätestab Eesti riigi õiguskorra alusena sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi

põhimõtted. Õigusriigi põhimõtete järgimine eeldab kodanike usalduse tagamist ja kindlustamist

õiguse ja riigivõimu õiguspärasuse suhtes. Kohtuotsuses märgitakse, et taluseaduse § 30 lg 2

tühistamine on vastuolus üldtunnustatud põhimõttega, mille kohaselt seadusel ei tohi olla

tagasiulatuvat jõudu. Kohus leidis, et taluseaduse § 30 lg 2 tühistamisega pandi talunikule kohustus,

millest see teadis end olevat seaduse alusel vabastatud kuni 1. jaanuarini 1996.a.

Tallinna Halduskohtu kohtunik Hilja Käba saatis Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse

seaduse § 5 lg 2 ja Halduskohtumenetluse seadustiku § 20 lg 3 alusel 27. mai 1994.a. kohtuotsuse

Riigikohtule. Otsus saabus Riigikohtusse 31. mail 1994.a.

Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegium taotles 15. juunil 1994.a. Riigikohtu üldkogult asja

lahendamise tähtaja pikendamist. Riigikohtu üldkogu pikendas 15. juunil 1994.a. Põhiseaduslikkuse

järelevalve kohtumenetluse seaduse § 10 lg 3 alusel asja lahendamise tähtaega 30. septembrini

1994.a.

Justiitsminister Urmas Arumäe saatis 15. septembril 1994.a. oma seisukoha põhiseaduslikkuse

järelevalve kohtukolleegiumile kirjalikult. Ta on seisukohal, et taluseaduse §-ga 30 lg 2 ettenähtud

maksuvabastuse tühistamine on vastuolus õiguspärase ootuse põhimõttega.

Õiguskantsleri asetäitja-nõunik Aare Reenumägi leidis kohtuistungil, et Asjaõigusseaduse

rakendamise seaduse § 25 lg.3 on taluseaduse § 30 lg 2 kehtetuks tunnistamise osas Põhiseaduse

vastane.

Läbi vaadanud talle esitatud materjalid ning ära kuulanud õiguskantsleri asetäitja-nõuniku sõnavõtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegium

l e i d i s :

Demokraatlikes riikides juhindutakse õigusloomes ja õiguse rakendamisel, sealhulgas õiguse

mõistmisel seadustest ja ajalooliselt kujunenud õiguse üldpõhimõtetest. Eesti õiguse üldpõhimõtete

kujundamisel tuleb Põhiseaduse kõrval arvestada ka Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liidu asutuste

poolt kujundatud õiguse üldpõhimõtteid. Need põhimõtted on tuletatud arenenud õiguskultuuriga

liikmesriikide õiguse üldpõhimõtetest.

Põhiseaduse § 10 sätestab: "Käesolevas peatükis loetletud õigused, vabadused ja kohustused ei

välista muid õigusi, vabadusi ega kohustusi, mis tulenevad põhiseaduse mõttest või on sellega

kooskõlas ja vastavad inimväärikuse ning sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõtetele."

Demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi põhimõtete kehtivus tähendab, et Eestis kehtivad need õiguse

üldpõhimõtted, mida tunnustatakse Euroopa õigusruumis. Põhiseaduse preambuli kohaselt on Eesti

riik rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele. Riigis, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele,

kehtivad õiguse üldpõhimõtted. Seetõttu seadus, mis on vastuolus nende põhimõtetega, on vastuolus

ka Põhiseadusega.

Põhiseadus ja sellega kooskõlas vastu võetud seadused ja muud õigusaktid on määratud looma

korrapära ja stabiilsust ühiskonnas. Selle kaudu luuakse kindel ja püsiv alus põhiõiguste ja vabaduste

seaduspäraseks kasutamiseks ning kujuneb õiguskindlus kui sotsiaalne väärtus.

Õiguse üheks üldpõhimõtteks on, et üldreeglina ei tohi seadusel olla tagasiulatuvat jõudu. Tallinna

Halduskohus oli vaidluse lahendamisel ekslikult seisukohal, et Asjaõigusseaduse rakendamise

seaduse §-l 25 lg 3 oli taluseaduse § 30 lg 2 kehtetuks tunnistamise osas tagasiulatuv jõud.

Asjaõigusseaduse rakendamise seaduses puudub säte, et § 25 lg 3, millega tühistati taluseadusega

ettenähtud maksuvabastus, on tagasiulatuva jõuga. Harju Maakonna Maksuamet, nõudes Elmur

Rikmannilt maamaksu 1993.a. eest, kohaldas tagasiulatuvalt seaduse sätet, millel tagasiulatuvat jõudu

ei ole.

Põhiseaduse mõtte kohaselt on Eestis õiguse üldpõhimõtteks õiguspärase ootuse printsiip. Selle

printsiibi kohaselt on igaühel õigus tegutseda mõistlikus ootuses, et rakendatav seadus jääb kehtima.

Igaüks peab saama temale seadusega antud õigusi ja vabadusi kasutada vähemalt seaduses sätestatud

tähtaja jooksul. Seaduses tehtav muudatus ei tohi olla õiguse subjektide suhtes sõnamurdlik.

Kuna riik lubas taluseaduse alusel loodud taludele esimeseks viieks aastaks maksuvabastuse, siis oli

talunikel õigus loota ja toimida arvestusega, et maksvabastus kehtib viis aastat. Selle aja kestel

maksuvabastuse tühistamine oli vastuolus õiguspärase ootuse printsiibi ja seetõttu Põhiseaduse §-ga

10. Tallinna Halduskohus leidis õigesti, et Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 25 lg 3 on

taluseaduse § 30 lg 2 kehtetuks tunnistamise osas Põhiseaduse vastane.

Juhindudes Põhiseaduse §-st 152 lg 2 ja Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-st

19 lg 1 p. 2 põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegium

o t s u s t a b :

Tunnistada Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 25 lg 3 kehtetuks Eesti NSV taluseaduse

§ 30 lg 2 kehtetuks tunnistamise osas.

Otsus jõustub kuulutamisest, on lõplik ega kuulu edasikaebamisele.

Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegiumi esimees

Rait Maruste