III-1/3-72/94 · Riigikohus

III-1/3-72/94

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus Lea KALM, Herbert LINDMÄE ja Peeter VAHER

vaatas Tartus, 27. septembril 1994.a. avalikul kohtuistungil läbi

kriminaalasja K.K. süüdistuses

VNFSV KrK §-de 17 ja 581 a, VNFSV

KrK § 17 ja NSVL Ülemnõukogu

Presiidiumi 4. juuni 1947.a. seadluse

" Kriminaalvastutuse kohta riigi- ja

ühiskonnavara riisumise eest" § 2 ning NSVL

Ülemnõukogu Presiidiumi 4. juuni 1947.a.

seadluse " Kriminaavastutuse kohta riigi -

ja ühiskonnavara riisumise eest" § 4 järgi

süüdimõistetu K.K. avalduse

alusel kohtuvea parandamiseks sõjaväeosa

10727 sõjatribunali 12. oktoobri 1951.a.

otsuses, NSV Liidu Ülemkohtu sõjakolleegiumi

22. detsembri 1951.a. määruses ja NSV

Liidu Ülemkohtu pleenumi 7. detsembri 1956.a.

määruses.

Kohtuistungist võttis osa protsessiosalisena Riigiprokuratuuri prokurör Marge PÜSS.

Sõjaväeosa 10727 sõjatribunali 12. oktoobri 1951.a otsusega mõisteti K.K. süüdi ja karistati

VNFSV KrK §-de 17 ja 581a järgi, samuti VNFSV KrK § 17 ja NSVL Ülemnõukogu

Presiidiumi 4. juuni 1947.a. seadluse " Kriminaalvastutuse kohta riigi - ja ühiskonnavara

riisumise eest " § 2 ning NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 4. juuni 1947.a. seadluse "

Kriminaalvastutuse kohta riigi- ja ühiskonnavara riisumise eest " § 4 järgi karistuste liitmisel

kuritegude kogumi eest lõpliku karistusena vabadusekaotusega 25 aastat paranduslike tööde

laagris ühes poliitiliste õiguste kaotusega 5 aastaks ja vara konfiskeerimisega.

Karistuse kandmise alguse ajaks loeti sõjaväeosa 99378 sõjatribunali 17. juuli 1952.a määruse

järgi 16. juuli 1951.a.

Kohtuotsuse järgi tunnistati K.K. süüdi selles, et ta hoidus 1944.a. kõrvale mobilisatsioonist

Nõukogude Armeesse ning varjas ennast nõukogude võimu eest 1944.a. septembrikuust kuni

1946.aastani. 1948.a. lõpul astus K.K. ühendusse bandiitidega, varjas bandiite ja varustas neid

toiduainetega. 1949.a. novembrikuus andis K.K. bandiitidele oma hobuse kasutamiseks kaupluse

riisumisel ja osales 1949.a detsembrikuus Xxxxxxxx Xxxxxxx vallas Xxxxxxx

kooperatiivkaupluse riisumises.

Eeluurimisel ja kohtus K.K ennast talle süüksarvatud tegudes süüdi ei tunnistanud.

NSV Liidu Ülemkohtu sõjakolleegiumi 22. detsembri 1951.a määrusega jäeti sõjaväeosa 10727

sõjatribunali 12. oktoobri 1951.a otsus muutmata.

NSV Liidu Ülemkohtu pleenumi 7. detsembri 1956.a. määrusega muudeti sõjaväeosa 10727

sõjatribunali 12. oktoobri 1951.a otsust ja NSV Liidu Ülemkohtu sõjakolleegiumi 22. detsembri

1951.a määrust ning vähendati K.K-le VNFSV KrK § 17 ja 581 a ning NSVL Ülemnõukogu

Presiidiumi 4. juuni 1947.a. seadluse " Kriminaalvastutuse kohta riigi- ja ühiskonnavara

riisumise eest" § 4 järgi mõistetud karistust ja teda loeti karistatuks kuritegude kogumi eest

vabadusekaotusega 10 aastat paranduslike tööde laagris ühes poliitliliste õiguste kaotusega 3

aastaks ja kogu vara konfiskeerimisega.

NSV Liidu Ülemkohtu pleenum nentis, et 1949.a. detsembrikuus Xxxxxxxx Xxxxxxx valla

Xxxxxxx kooperatiivkaupluse riisumisel K.K. bandiitide gruppi ei kuulunud ja tema abi

bandiitidele seisnes üksnes selles, et ta valvas hobuseid, keda kasutati riisutu äraviimisel.

Süüdimõistetu K.K. taotleb avalduses kohtuvea parandamiseks rehabiliteerimist talle VNFSV

KrK § 17 ja NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi

4. juuni 1947.a seadluse " Kriminaalvastutuse kohta riigi - ja ühiskonnavara riisumise eest " § 2

järgi ning NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 4. juuni 1947.a. seadluse

" Kriminaalvastutuse kohta riigi - ja ühiskonnavara riisumise eest " § 4 järgi süüksarvatud

tegudes.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri

M. PÜSSI arvamuse, milles ta toetas avaldust kohtuvea parandamiseks,

t u v a s t a s :

K.K. VNFSV KrK §-de 17 ja NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi

4. juuni 1947.a seadluse " Kriminaalvastutuse kohta riigi - ja ühiskonnavara riisumise eest " § 2

ning NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 4. juuni 1947.a seadluse

" Kriminaalvastutse kohta riigi - ja ühiskonnavara riisumise eest " § 4 järgi süüksarvatud teod

seondusid võitlusega Eesti Vabariigi iseseisvuse eest ja Eesti rahvale tehtud ülekohtu vastu.

Kaupluste riisumised, milleks K.K. 1949.a. novembrikuus andis kasutada oma hobusega ja

milles ta 1949.a. detsembrikuus ise osales oma hobusega, panid metsavennad toime nõukogude

okupatsioni ja terrorireziimi tingimustes hädaseisundis, hankimaks elamiseks vajalikke

toiduaineid ja muid vahendeid. Tsiviilelanike elu või tervist seejuures ei ohustatud.

Eesti Vabariigi 19. veebruari 1992.a. seaduse " Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult

süüdimõistetud isikute rehabiliteeriumise kohta " § 2 lg.1 p.1 alusel on

K.K-le VNFSV KrK §-de 17 ja 581 a järgi süüksarvatud teod loetud rehabiliteerituks.

Juhindudes AKKS §-dest 63 p.3, 65 lg.3, ja 779 , KrPK §-st 5 lg.1 p.2, samuti Eesti Vabariigi 19.

veebruari 1992.a seaduse " Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute

rehabiliteerimise kohta " §-st 5 lg.1, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

1. Tühistada sõjaväeosa 10727 sõjatribunali 12. oktoobri 1951.a. otsus, NSV Liidu Ülemkohtu

sõjakolleegiumi 22. detsembri 1951.a määrus ja NSV Liidu Ülemkohtu pleenumi 7. detsembri

1956.a määrus K.K. süüdistuses VNFSV KrK § 17 ja NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 4. juuni

1947.a. seadluse " Kriminaalvastutuse kohta riigi - ja ühiskonnavara riisumise eest " § 2 ning

NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 4. juuni 1947.a. seadluse " Kriminaalvastutuse kohta riigi- ja

ühiskonnavara riisumise eest " § 4 järgi ning lõpetada kriminaalmenetlus kuriteokooseisu

puudumise tõttu.

Rehabiliteerida K.K. VNFSV KrK § 17 ja NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 4. juuni 1947.a.

seadluse " Kriminaalvastutuse kohta riigi - ja ühiskonnavara riisumise eest " § 2 ning NSVL

Ülemnõukokgu Presiidiumi 4. juuni 1947.a. seadluse

" Kriminaalvastutuse kohta riigi - ja ühiskonnavara riisumise eest " § 4 järgi süüksarvatud

tegudes ühes sellest tulenevate õiguslike tagajärgedega.

2. Süüdimõistetu K.K. avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada.

Riigtikohtu otsus jõustub 27. septembril 1994.a. ja edasikaebamisele ei kuulu.

Riigikohtunikud Lea Kalm

Herbert Lindmäe

Peeter Vaher