III-2/1-30/94 · Riigikohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

20. september 1994

Tsiviilasi nr. III-2/1-30/94

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus :

eesistuja Jaano Odar

liikmed. Triinu Vernik ja Tiit Kollom

hageja V. Kotkase, kostja O. Põllumetsa ja tema esindaja adv. M. Reinsalu osavõtul

vaatas 12. septembril läbi avalikul kohtuistungil Tartus

Vaike Kotkase kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi otsusele 14.

aprillist 1994.a.V. Kotkase ja A. Bremsi hagis O. Põllumetsa vastu talu kõrvalhoonete

tagasinõudmiseks.

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium jättis 14. aprillil 1994.a. muutmata Järva Maakohtu 7.

veebruari 1994.a. otsuse, millega otsustati tunnistada V. Kotkase ja A. Bremsi omandiõigust

viljaküünile ja heinaküünile endise Kaasiku A-29 talu hoonest, mis asus Järvamaal Koigi vallas

Prandi külas.Ülejäänud O. Põllumetsa omandatud kõrvalhoonete tagastamisest kohus keeldus.

Kaasiku A-29 talu kuulus hagejate isale, kellelt talu võõrandati 1949.a. ja anti hiljem kolhoosile

"Kalevipoeg". Kolhoos müüs hooned 1973.a. J. Lillebergile ja E. Lahele, kes need hooned müüsid

edasi O. Põllumetsale ja A. Triisale.

J. Lilleberg ostis kolhoosilt elamu ja puidust aida notariaalse lepinguga 19. juulil 1973.a.

J. Lilleberg müüs 26. oktoobril 1979.a. O. Põllumetsale elamu, puukuuri, kõrvalhoone, lauda, vare ja

kaevu.

Hagejad palusid tunnistada kõrvalhoonetest lauda, kuuri, küüni, kaevu, vilja- ja heinaküüni ja

lehmalauda ostu-müügilepingu õigustühiseks, sest ei ole tõendatud, et J. Lilleberg oleks need

omandanud.

Maakohus leidis, et heina- ja viljaküüni kuulumine kostjale ei ole tõendatud. Kostja omandiõigus

teistele kõrvalhoonetele ja kaevule tekkis aga seaduslikul alusel ja ta omandas need heauskselt.

Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium jättis otsuse muutmata, viidates, et vaidlusalused kõrvalhooned

(v.a. puukuur) on ühe katuse all, moodustades ühtse terviku ja teenivad päraldisena peaasja - elamut.

Kostja omandas hooned notariaalse ostu-müügilepinguga heauskselt. Külanõukogu õiendi kohaselt

kuulusid need hooned müümisel J. Lillebergile ja ostu-müügilepingute kehtetuks tunnistamiseks

puudub alus.

Kassatsioonkaebuses palub T. Kotkas otsused tühistada nõuete rahuldamata jätmise osas.

Ei ole sisuliselt ega ehitustehniliselt õige, et kõrvalhooned teenindavad elumaja. Ühendatud on nad

kerge katusega ja on tegelikult eraldi hooned. Talus on esmane tootmine ja tootmishooned. Ostu-

müügitehingute juures puudusid hoonete plaanid, asukoha skeemid ja fotod. Eksperdi arvamusest

nähtub, et hoonete ehitustehnilised andmed ja maksumused ei ole kaetud elumaja bilansilise

jääkväärtusega. Ebaõige on ka kolhoosi õiend, et nad ei soovi osta elamut - oma bilansis olevat ei

saagi osta. Kolhoos müüs Lillebergile aida tasuta, millega eiras kolhoosi üldkoosoleku otsust.

Külanõukogu õiendis 1973.a. märgitakse kahte hoonet, 1979.a. õiendis aga juba 4 hoonet, varet ja

kaevu. Seega on 1979.a. õiend õigustühine. Kolhoosi esimees on ka kinnitanud, et aida andis J.

Lillebergile tasuta. Hageja on talu maa ja metsa õigusjärgne omanik ja kostjalt tuleb sisse nõuda

kahjutasu maaparandustööde katteks. Seda nõuet aga ei võetud kohtu menetlusse.

Kolleegiumi istungil palus V. Kotkas kaebuse rahuldada. O.Põllumets ja tema esindaja pidasid otsust

õigeks.

Kolleegium leidis, et kaebuse rahuldamiseks puudub seaduslik alus.

Omandireformi aluste seaduse § 12 lg.3 p.3 järgi ei kuulu omandireformi objektiks olev

õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisele, kui vara on füüsilise isiku heauskses omanduses.

Heausksust eeldatakse ja heausksus tähendab, et isik tegutseb heas usus, antud juhul usus, et tehing

on seaduslik.

Kostja ostis elamu, s.o. elumaja koos kõrvalhoonetega J. Lillebergilt notariaalse lepingu alusel,

kusjuures omanduses olevate hoonete kohta oli esitatud külanõukogu õiend.

1979.a. ei olnud ega saanud olla probleemi õigusvastaselt võõrandatud varadest ja kostjalt ei saa

nõuda, et ta pidanuks enne elamu ostmist kontrollima, kuidas elamu J. Lillebergi omandusse sattus

või kas tehing on vastuolus kunagise taluomaniku või selle pärijate õigustega. Selle aja

õiguspraktikas käsitati elamuna elumaja koos kõrvalhoonete ja -rajatistega, kusjuures eeldati, et nad

kuuluvad isikule, kellele oli eraldatud maatükk elamuehituskrundina või kolhoosnike puhul -

õueaiamaana. Puuduvad andmed ja ei ole võimalikki (kostja sündis 1957.a.), et kostja oleks osaline

hageja isa represseerimises.

Hageja esitatud väited ei tõenda, ülaltoodut silmas pidades, kostja pahausksust.

Juhindudes TKS §-st 346 p.1 tsiviilkolleegium

o t s u s t a s

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi otsus 14. aprillist 1994.a. jätta muutmata ja

kassatsioonkaebus rahuldamata.

Eesistuja Jaano Odar

Liikmed : Triinu Vernik, Tiit Kollom