III-2/1-34/94 · Riigikohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

13. september 1994

Tsiviilasi nr III-2/1-34/94

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus :

eesistuja Jaano Odar

liikmed : Jaak Luik ja Tiit Kollom

hagejate M. Topsi, E. Kungla, Lilian ja Ly Vapperite, nende esindaja v.adv. K. Kuusma ja kostja

esindaja v. adv. A. Kõo osavõtul

vaatas 5. septembril 1994 avalikul kohtuistungil läbi

sanatooriumi "Rahu" kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonakohtu tsiviilkolleegiumi 25. mai

1994.a otsusele

Kalle ANUFRIEVI, Valve NÕMMUKESE, Katrin KURESALU, Kaili TEEARU, Heidi FILIPPOVI,

Taimi AIA, Oskar NÕMMUKESE, Elvine KULLERI, Antonina AGAPOVA, Õie-Lovise SIHVERI,

Vaike VEESALU, Arved KOMSARE, Stanislav OLLI, Erika KUNGLA,Andrei GRINKO, Tarmo

PÄÄSUKESE, Sirje PÄÄSUKESE, Jaan PALMISTE, Aino TEEARU, Sergei BELOMESOVI, Pille

MÕISTLIKU, Lilian VAPPERI, Ljudmilla VELBERGI, Maret KASE, Urve KALLASPOOLIKU,

Ain LOHKI, Maiken TOPSI, Argo ALA, Milda VALTRI, Ly VAPPERI, Katrin ANUFRIEVI, Vilvi

ALA, Helle KURMI, Külli KÜNNAPASE, Erika KASSI, Nikolai VASSILENKO ja Raili KAULI

hagides sanatooriumi "Rahu" vastu töölepingu lõppenuks tunnistamiseks, tööle ennistamiseks ja

töötasu välja- mõistmiseks.

Tähendatud otsusega jäeti menetlust jätkamata ja motiive lisamata muutmata Pärnu Linnakohtu otsus

23. märtsist 1994, millises oli tuvastatud ja otsustatud järgmist.

Jaanuaris 1994 esitatud hagides palusid A. Agapova, S. Olli, S. Belomesov, A. Lohk, M. Tops ja E.

Kass ennast tööle ennistada sanatooriumisse "Rahu" endistele töökohtadele ja kostjalt sisse nõuda

1993.a. novembri-detsembri kuu saamata jäänud töötasu ja alates 3. jaanuarist 1994. kuni

kohtuistungi päevani saamata jäänud töötasu arvel hüvitust. Ülejäänud hagejad palusid tunnistada

nendega töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks ja mõista kostjalt nende kasuks saamata töötasu,

kompensatsioon kasutamata puhkuse eest ning hüvitus töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest

Oma hagisid põhjendasid hagejad sellega, et nad töötasid AS-is WEXTA mitmetel ametikohtadel.

Aktsiaselts tegeles sanatooriumis viibivate isikute toitlustamisega. 10. novembril 1993 tegi

aktsiaseltsi omanik Veesalu, kes oli samal ajal ka sanatooriumi direktor, neile ettepaneku asuda

üleviimise korras tööle sanatooriumisse "Rahu". Samal päeval, vastavalt nende nõusolekule, andis

sanatooriumi direktor välja käskkirja nr 36 nende tööle vormistamiseks sanatooriumisse "Rahu". Nad

jätkasid seniste tööülesannete täitmist. 3. detsembril 1993 teatati, et nende töölevõtmine

sanatooriumisse "Rahu" oli ebaseaduslik ja 6. detsembril , kui läksid tööle, olid tööruumide uksed

pitseeritud ning tööle asuda nad ei saanud. 7. jaanuaril 1994 keelduti neile välja maksmast töötasu. 7.

detsembril tühistati käskkiri nende tööle vormistamise kohta.

Linnakohus otsustas hagid rahuldada sellel moel, et tööle soovijate osas võttis vastu otsuse tööle

ennistamiseks, ülejäänud isikute ja kostja vahel luges töölepingu lõppenuks. Ühtlasi otsustati kostjalt

sisse mõista saamata töötasud 1993 novembri ja detsembrikuu eest, puhkuse kompensatsioonid ja

keskmine töötasu alates 3. jaanuarist 1994 kuni otsuse kuupäevani, samuti esindajatasu.

Otsuse motiivide kohaselt olid hagejad tööle võetud AS-i WEXTA ja sanatooriumi direktori

käskkirjaga 10. novembrist 1993 nr, 36 seoses sanatooriumi "Rahu" ja AS WEXTA vahelise

rendilepingu lõppemisega, viidi hagejad sanatooriumi "Rahu" koosseisu alates 10. novembrist 1993,

kuna muutus omandivorm ja uueks tööandjaks loeti sanatoorium "Rahu".

Tunnistaja E. Veesalu tõendas kohtus, et kuna AS WEXTA ei saanud enam töötada seoses pankrotiga

ja töötajad tegid sanatooriumi "Rahu" ruumides tööd edasi, ning et töötajad ei jääks töökohata, viis ta

hagejad üle sanatooriumi "Rahu" vastava käskkirjaga. Hagejad tegid seal tööd edasi kuni temaga

töölepingu lõpetamiseni s.o. 3. detsember 1993. Tema võttis töötajatelt sellekohased avaldused,

sõlmis töölepingud ja täitis töötajate tööraamatud vastava kandega.

Kolmas isik V. Maldur ei eita, et hagejad töötasid sanatooriumis "Rahu" kuni 3. jaanuar 1994, mil ta

tegi töötajatele takistusi endise töö jätkamisel, lukustas uksed ja lülitas elektri välja ning käskis

hagejad koju minna.

Tööinspektsiooni ettekirjutus kostjale 10. detsembrist 1993 kinnitas, et hagejatel oli töösuhe

sanatooriumiga "Rahu" ja selle lõpetamine oli lubatud ainult seaduse alusel.

Sanatooriumi "Rahu" õiend kinnitas hagejatele töötamist seal novembris ja detsembris 1993, näidates

ära tööpäevade avru, päevapalga ja kuuplaga suuruse iga hageja kohta.

Õiend kinitas, et enamus hagejatele maksti töötasu välja sanatooriumi "Rahu" poolt novembris 1993.

Väljavõtted hagejate tööraamatutest kinnitasid, et nad olid tööle võetud sanatooriumi "Rahu".

Hagejate töötamist sanatooriumis "Rahu" kinnitavad ka sellekohaselt sõlmitud töölepingud.

Tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et sanatooriumi "Rahu" direktori käskkirjaga nr 36 10.

novembrist 1993 ei lõpetatud hagejate töösuhteid, vaid muudeti ainult tööandjat ja kõik hagejad

jätkasid endise töö tegemist sanatoorimis "Rahu" kuni 3. jaanuar 1994, mil hakati takistama nende

töötamist sanatooriumis, jättes hagejatega töösuhted lõpetamata TLS alusel.

Sanatooriumi direktori kt. käskkiri nr 37 7. detsembrist 1993 ei lõpeta hagejatega tegelikke

töösuhteid, millised on kehtinud kuni praeguse ajani.

Kassatsioonkaebuses palub kostja otsuse tühistada. Sanatooriumi tolleaegse direktori ühemehe

aktsiaselts WEXTA, kelle juures hagejad töötasid, pankrot kuulutati välja 9. novembril 1993 ja

pankrotistunud ettevõtte direktoril ei olnud õigust teha järgmisel päeval käskkirja töötajate

ümbervormistamiseks sanatooriumi töötajateks. Hagejad kinnitasid ja kohus tuvastas, et AS WEXTA

töötajad jätkasid senist tegevust samades ruumides samadel seadmetel jne., kui enne pankrotistumist.

See tõendab, et neid ei võetud tööle sanatooriumi, kes pealegi toitlustamise ja kaubanduse

korraldamisega tollel ajal ei tegelenud. Mingisugust omandivormi muutust ei toimunud, samuti ei

vormistatud hagejate ja sanatooriumi vahel kirjalikke töölepinguid. Juhtimiseta jäänud AS WEXTA

tegevus hääbus ja kostja ei ole kunagi väitnud, et hagejad töötasid sanatooriumis.

Kolleegiumi istungil palus kostja esindaja kaebuse rahuldada. Hagejad ja nende esindaja palusid

otsuse muutmata jätta.

Kolleegium leidis, et kohtuotsus ei ole õige, see tuleb tühistada ja hagid rahuldamata jätta.

Nagu kohus tuvastas, puudub vaidlus selles, et hagejate tööandja AS WEXTA pankrot kuulutati välja

9. novembril 1993. Ettevõtte pankrotistumine ei tähenda veel iseenesest tema reorganiseerimist,

omaniku või omandivormi muutumist. Pankrotistunud ettevõtte saatus otsustatakse

pankrotimenetluse käigus. Pankrotiseaduse § 57 kohaselt läheb pankrotistunud juriidilise isiku üle

otsustamine (reorganiseerimine või likvideerimine) haldurile ja võlausaldajate üldkoosolekule ning

lahendatakse seaduses ette nähtud korras.

Siit järeldub, et ettevõtte pankroti väljakuulutamine ei anna veel alust rääkida omandivormi

muutmisest TLS § 6 järgi. Samuti seda, et AS WEXTA omaniku käskkiri sanatooriumi "Rahu"

direktorina 10. novembrist 1993 AS WEXTA töötajate ümbervormistamisest sanatooriumi "Rahu"

töötajateks oli ülalnimetatud seadusesätetega vastuolus ja on õiguspäraselt 7. detsembri 1993

käskkirjaga kehtetuks tunnistatud.

TLS § 28 lg.2 sätted töölepingute sõlmituks lugemisest töötajate tegelikult tööle lubamisega tööandja

poolt ei ole antud juhul rakendatavad, sest tööle lubaja saab olla üksnes selleks pädev isik. Kuna 1993

.a. novembris oli sanatooriumi "Rahu" direktoriks pankrotistunud AS WEXTA omanik, siis tulenevalt

pankrotiseaduse §-dest 17 lg.2, 18 lg.1 ja 55 ei olnud tollel isikul õigust võtta vastu otsuseid AS

WEXTA töötajaskonna suhtes, olgugi ta sanatooriumi direktor.

Sanatooriumi direktori vahetumisel uus direktor hagejatega töölepinguid ei sõlminud, seega puudus

kohtul seaduslik alus tuvastada poolte vahel töölepingu olemasolu.

Lisaks sellele ei ole kostja kunagi võtnud vastu ega teatanud otsusest hagejatega töölepinguid

lõpetada. Seetõttu ei ole kohtulahend isikute suhtes, kes "Rahusse" tööle asuda ei taotlenud,

adekvaatne kaitsevahend väidetava rikkumise vastu. Töölt kõrvaldamisel tuleb hageja tööle

ennistada, mitte aga lugeda kõrvaldamise faktiga tööleping lõppenuks, märkimata veel seejuures, mis

ajast ja millisel alusel tööleping loetakse lõppenuks..

Juhindudes TKS §-dest 346 p.4 ja 347 kolleegium

o t s u s t a s

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi otsus 25. maist 1994 ja jätta K.

ANUFRIEVI,V. NÕMMUKESE, K. KURESALU, K. TEEARU, H. FILIPPOVI, T. AIA, O.

NÕMMUKESE, E. KULLERI, A: AGAPOVA, Õ.-L. SIHVERI, V. VEESALU, A. KOMSARE, S.

OLLI, E. KUNGLA, A. GRINKO, T. PÄÄSUKESE, S. PÄÄSUKESE, J. PALMISTE, A. TEEARU,

S. BELOMESOVI, P. MÕISTLIKU, L. VAPPERI, L. VELBERGI, M- KASE, U.

KALLASPOOLIKU, A. LOHKI, M. TOPSI, A. ALA, M. VALTERI, L. VAPPERI, K. ANUFRIEVI,

V. ALA, H. KURMI, K. KÜNNAPASE, E, KASSI N. VASSILENKO ja R. KAULI hagis

sanatoorium "Rahu" vastu tööle ennistamiseks, töölepingu lõppenuks tunnistamiseks ja töötasu

saamiseks rahuldamata.

Eesistuja Jaano Odar

Liikmed : Jaak Luik, Tiit Kollom