III-3/1-8/94 · Riigikohus

III-3/1-8/94

M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartu, 8. september 1994. a.

Tallinna Linnavalitsuse kassatsioonkaebuse läbivaatamine HÕS §-s 134 ettenähtud

haldusõiguserikkumise asjas

Halduskohtukolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Harri Salmann vaatas

8. septembril 1994. a. läbi Tallinna Linnavalitsuse kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu

halduskolleegiumi 19. aprilli 1994. a. kohtuotsuse ja kohtumääruse peale haldusõiguserikkumise

asjas nr. II-3/26-94.

Asjaosalistena võtsid istungist osa kassaatori esindajad Heikki Ojamaa ja Aave Põdra, vastustaja

Mati Saar ja tema esindaja vandeadvokaat Märt Rask. Juures oli halduskohtukolleegiumi sekretär

Tiiu Varend.

Tallinna Linnavalitsus taotleb kassatsioonkaebuses Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi

19. aprilli 1994. a. kohtuotsuse ja kohtumääruse tühistamist ning palub Riigikohut teha uus otsus.

Tallinna Ringkonnakohtu nimetatud otsusega tühistati Tallinna Halduskohtu otsused 7. veebruarist

1994. a. ja 8. märtsist 1994. a. ning lõpetati menetlus Mati Saare haldusõiguserikkumise asjas HÕS

§ 134 järgi. Kohtumäärusega otsustati hüvitada Mati Saarele kasutatud õigusabi eest 1770 krooni.

Tallinna Halduskohtu 7. veebruari 1994. a. otsusega tühistati ametiisiku otsus Mati Saare karistamise

kohta HÕS § 134 rikkumise eest ja saadeti haldusasi uueks arutamiseks. Sama kohtu 8. märtsi

1994. a. otsusega jäeti rahuldamata Mati Saare kaebus ametiisiku otsuse tühistamiseks Mati Saare

karistamise kohta HÕS § 134 rikkumise eest.

Mati Saart karistati 14. veebruaril 1994. a. HÕS § 134 järgi taksoteenuse tellija petmise eest hindade

ja tariifide kehtestamise korra rikkumise teel, kuna ta ei järginud Tallinna Linnavalitsuse

korraldusega kehtestatud taksoteenuse piirhinda, määrates AS Tulika Takso direktorina 1. detsembril

1993. a. seda ületava taksoteenuse hinna.

Kassatsioonkaebust motiveerib Tallinna Linnavalitsus väitega, et Linnavalitsus kehtestas

taksoteenuse piirhinna Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud Hindade reguleerimise korrast lähtudes,

mis on täielikult kooskõlas Hinnaseadusega. Piirhinna kehtestamine on Linnavalitsuse arvates

seaduslik ka tulenevalt Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest.

Kassaator vaidlustab Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi järelduse, et taksoteenus pole oma

olemuselt esmatarbe teenus, samuti kohtu seisukoha, et HÕS § 134 järgi saab halduskaristust

määrata, kui on rikutud HÕS § 2 nõuetele vastavaid eeskirju. Kassatsioonkaebuses peetakse vääraks

kohtu seisukohta, et antud haldusasjas on karistuse määranud ametiisik, kellel puudusid selleks

volitused.

Vastustaja Mati Saare esindaja advokaat Märt Rask ei nõustu vastuses kassatsioonkaebusele selle

motiividega ja jääb Tallinna Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonkaebuses ja seletuses toodud

seisukohtade juurde.

Riigikohtu halduskolleegium

l e i d i s :

Hinnaseadus (9. juuli 1992. a. redaktsioonis) näeb ette riiklikult kehtestatavaid, kooskõlastatavaid ja

vabu hindu. Vastavalt selle seaduse §-le 5 võib teenuse hind olla riiklikult kooskõlastatav, kui

nimetatud teenus on esmatarbeteenus ning vastava ettevõtte poolt müüdava teenuse hulk moodustab

poole või enam vastava teenuse müügist maakonnas, linnas või Eesti siseturul, kusjuures nende

ettevõtete ja teenuste loetelu määratakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.

Hinnaseaduse § 6 kohaselt on kohaliku omavalitsuse organil õigus teenuse hinda kehtestada ja

kooskõlastada juhul, kui seda teenust osutab munitsipaalettevõte.

Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud Hindade reguleerimise korra (13. oktoobri 1993. a.

redaktsioonis) punkti 4 lõike 1 kohaselt kooskõlastatakse riiklikult nende ettevõtete

esmatarbekaupade ja -teenuste hinnad, kelle poolt müüdava kauba või teenuste põhimass on Vabariigi

siseturul määravas seisundis ja sama punkti 2. lõike kohaselt kooskõlastatakse kohaliku omavalitsuse

organitega nende ettevõtete esmatarbekaupade ja -teenuste hinnad, kelle poolt müüdava kauba või

teenuste hulk moodustab poole või enam vastava kauba või teenuse müügist vastavas piirkonnas.

Nimetatud korra punkti 4 lõik 2 on vastuolus Hinnaseadusega. Hinnaseadus ei anna Vabariigi

Valitsusele volitusi laiendada kohalike omavalitsuste õigusi hindade reguleerimisel või panna

kohaliku omavalitsuse organitele hindade riikliku kooskõlastamise funktsiooni. Vabariigi Valitsuse

seaduse § 5 järgi annab Valitsus määrusi seaduse alusel ja täitmiseks.

Seega ei kuulu Hindade reguleerimise korra punkti 4 lõik 2 (13. oktoobri 1993. a. redaktsioonis,

kehtivuse kaotanud Vabariigi Valitsuse määrusega 21. detsembrist 1993. a. nr. 408) kohaldamisele,

kuivõrd see on vastuolus Hinnaseaduse §-dega 6 ja 7.

Hindade reguleerimine ei kuulu kohaliku omavalitsuse organite pädevusse väljaspool Hinnaseaduse

§-s 6 sätestatud piire ka teiste õigusaktide alusel. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 ei

määratle omavalitsuse ülesannete hulgas hinnakujundust, sama paragrahvi lõige 3 punktide 1 ja 2

kohaselt võib kohalik omavalitsus otsustada ja korraldada neid kohaliku elu küsimusi, mis talle on

pandud seadustega või mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada.

Kui teenuse hind ei ole Hinnaseaduses sätestatud alustel riiklikult kehtestatav, riiklikult

kooskõlastatav või kohaliku omavalitsuse organite poolt kehtestatav või kooskõlastatav, rakendatakse

vastavalt Hinnaseaduse §-le 7 vabu hindu. Taksoteenuse hind, kuna selle kujundamisele pole

kohaldatavad Hinnaseaduse §-d 5 või 6, on vaba hind.

Seega ei vasta seadusele ka Tallinna Linnavolikogu otsusega 5. novembril 1992. a. kinnitatud

Taksoteeninduseeskirjade punkt 15 (10. juuni 1993. a. redaktsioonis), mille kohaselt tasumine takso

kasutamise eest toimub Tallinna Linnavalitsuse poolt kehtestatud ja Tallinna Taksokeskuses

registreeritud piirhindade ulatuses ning Tallinna Linnavalitsuse korraldus 21. septembrist 1992. a.

taksoteenuste piirhinna kehtestamisest. Selle järelduse tõttu ei oma antud haldusasjas määravat

tähendust see, kas taksoteenus on esmatarbeteenus, millise mahu omab antud ettevõtte see teenus

piirkonnas, kas nimetatud omavalitsusorganite aktid on antud vastavuses HÕS § 2 nõuetega ja kas

antud haldusasjas karistuse määranud ametiisikul olid selleks volitused.

Lähtudes HÕS §-st 324 lg 1 p. 1 Riigikohtu halduskolleegium

o t s u s t a s :

Jätta Tallinna Linnavalitsuse kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu

halduskolleegiumi 19. aprilli 1994. a. kohtuotsus ja kohtumäärus haldusõiguserikkumise asjas

nr. II-3/26-94 muutmata.

Tallinna Linnavalitsuse poolt tasutud kassatsioonikautsjon läheb riigituludesse.

Määrus jõustub teatavaks tegemisest 9. septembril 1994. a.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann