III-1/3-65/94 · Riigikohus

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus Jüri ILVEST, Lea KALM ja Herbert LINDMÄE

vaatas Tartus, 30. augustil 1994.a. avalikul kohtuistungil läbi

kriminaalasja R. S. süüdistuses

VNFSV KrK §-de 581a,588 ja 82 lg.1, samuti

NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 4. juuni 1947.a.

seadluse "Kodanike isikliku omandi kaitse

tugevdamise kohta" § 1 lg.2 järgi süüdi-

mõistetu R. S. avalduse alusel

kohtuvea parandamiseks Leningradi sõjaväe-

ringkonna sõjatribunali 3. novembri 1949.a

otsuses ja NSV Liidu Ülemkohtu sõjakolleegiumi

22. veebruari 1950.a. määruses.

Kohtuistungist võttis osa protsessiosalisena Riigiprokuratuuri prokurör Marge PÜSS.

Leningradi sõjaväeringkonna sõjatribunali 3. novembri 1949.a. otsusega mõisteti R. S. süüdi ja karistati VNFSV KrK § 581a ja 588 järgi vabadus

4. juuni 1947.a. seadluse "Kodanike isikliku omandi kaitse tugevdamise kohta" § 1 lg.2 järgi vabadusekaotusega 10 aastat ühes õiguste kaotusega 5 aast

Kohtuotsuse järgi tunnistati R. S. süüdi selles, et hoidus 1941.a. suvel kõrvale mobilisatsiooni eest Punaarmeesse, varjas ennast metsas ja ku

7. augusti 1947.a. pani R. S. toime isikute grupi eelneval kokkuleppel isikliku omandi varguse, millega seoses ta areteeriti. R. S. põgenes va

22. augustil 1941.a. ja 3. märtsil 1949.a. pani R. S. toime tapmise, mis kvalifitseeriti VNFSV KrK § 588 järgi terroristliku aktina.

NSV Liidu Ülemkohtu sõjakolleegiumi 22. veebruari 1950.a. määrusega jäeti Leningradi sõjaväeringkonna sõjatribunali 3. novembri 1949.a. otsus

Orenburgi garnisoni sõjatribunal 17. veebruari 1964.a. määrusega vähendati R. S. vabaduskaotuslikku karistust 15 aastani.

Süüdimõistetu R. S.taotleb avalduses kohtuvea parandamiseks rehabiliteerimist talle NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 4. juuni 1947.a seadluse "Kod

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri M. PÜSSI arvamuse, milles ta ei toetanud avald

t u v a s t a s :

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et 7. augustil 1947.a. öösel varastas R. S. koos P. S. ja kahe nõukogude mereväelasega A. K. elukohas X,

Kriminaalasja materjalide järgi ei varjanud R. S. ega P. S. ennast varguse toimepanemise ajal nõukogude okupatsioonivõimude eest.

Vara omakasuline hõivamine moodustas kuriteokoosseisu nii Eesti Vabariigi kriminaalseadustiku kui ka nõukogude okupatsiooni ajal kehtestatud k

Eesti Vabariigi 19. veebruari 1992.a. seaduse "Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta" § 2 l

Juhindudes AKKS §-dest 63 p.1; 65 lg.3, ja 779, samuti Eesti Vabariigi 19. veebruari 1992.a. seaduse "Kohtuväliselt represseeritud ja alusetul

o t s u s t a s :

1. Leningradi sõjaväeringkonna sõjatribunali 3. novembri 1949.a. otsus ja NSV Liidu Ülemkohtu sõjakolleegiumi 22. veebruari 1950.a. määrus R.

2. R. S. avaldus kohtuvea parandamiseks jätta rahuldamata.

Riigikohtu otsus jõustub 30. augustil 1994.a. ja edasikaebamisele ei kuulu.

Riigikohtunikud Jüri Ilvest

Lea Kalm

Herbert Lindmäe