III-1/1-34/94 · Riigikohus

III-1/1-34

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus Jüri ILVEST, Lea KALM ja Herbert LINDMÄE

vaatas Tartus, 30. augustil 1994.a. avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi

kriminaalasja Eduard ANILA õigeksmõistmises

KrK § 195 lg.3 järgi ja süüdimõistmises

KrK § 207 lg.1 järgi ning J. A.

õigeksmõistmises KrK § 195 lg.3 järgi

kannatanu M. R. kassatsioonkaebuse

alusel.

Protsessiosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge PÜSS.

Kriminaalasja materjalidest

n ä h t u b :

Pärnu Maakohtu 08. aprilli 1994.a. otsusega mõisteti

Eduard ANILA ja J. A. süüdi KrK § 195 lg.3 järgi selles, et nemad 13. juunil 1993.a. kella 18.30 paiku X

Maakonnas, Y vallas, Z külas eelneval kokkuleppel ja joobnud olekus huligaansetel ajenditel ähvardasid ja

sõimasid oma elukohas,

põllul töötavat M. R. ning lubasid hävitada perekond R. ja nende talumajapidamise. Seejärel võtsid E.

ANILA ja J. A. oma elukoha kuurist vintpüssi nig tulistasid sellest korduvalt perekond R. elukoha suunas.

Eduard ANILA mõisteti veel süüdi KrK § 207 lg.1 järgi selles, et tema hoidis oma elukohas ilma luba

omamata tulirelva - vintpüssi ja laskemoona.

Eduard ANILA kaitsja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotles E. ANILA õigeks mõistmist KrK § 195 lg.3

järgi ja KrK § 207 lg.1 järgi mõistetud karistuse vähendamist.

J. A. taotles apellatsioonkaebuses enda õigeks mõistmist KrK § 195 lg.3 järgi.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 16. juuni 1994.a. otsusega tühistati Pärnu Maakohtu

08.aprilli 1994.a. kohtuotsus Eduard ANILA ja J. A. süüdimõistmises KrK § 195 lg.3 järgi ja nad mõisteti

õigeks. Tühistati ka Pärnu Maakohtu otsus Eduard ANILAle KrK § 207 lg.1 järgi mõistetud karistuse osas ja

teda karistati rahatrahviga 300 päevamäära - 3000 EEK, kusjuures

Eduard ANILAle mõistetud karistus loeti kantuks vahi all viibitud ajaga. Apellatsioonkaebused rahuldati.

Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium leidis, et Pärnu Maakohtu järeldused ei vasta faktilistele asjaoludele.

M. R. ähvardamist ja sõimamist põllu ääres ning hiljem taluõuel tulistamist ei saa käsitleda huligaansusena.

Huligaansusena ei saa käsitleda ründeid, mille objektiks on üksikute isikute vahelised isiklikud suhted, antud

juhul kahe perekonna vahelised vaenulikud suhted. E. ANILA ja

J. A. käitumises ei avaldu lugupidamatus ühiskonna vastu, mis on aga huligaansuse põhitunnus. Arvestades

E. ANILA vanust kergendas ringkonnakohus temale mõistetud karistust süüdimõistmisel KrK § 207 lg.1

järgi.

Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsusele esitas kassatsioonkaebuse kannatanu M. R.

Kassatsioonkaebuses taotletakse ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja kriminaalasja

saatmist uueks läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Taotluse kohaselt on Eduard ANILA ja J. A.

kannatanu M. R. ja tema perekonna suhtes toime pannud kuriteo ja nende õigeksmõistmine ringkonnakohtu

poolt on põhjendamatu.

Kriminaalkolleegium tutvunud kriminaalasja materjalidega,

E. ANILA ja J. A. kirjalike vastuväidetega esitatud kassatsioonkaebusele ning ära kuulanud prokuröri

arvamuse, kes taotleb Tallinna Ringkonnakohtu ja Pärnu Maakohtu otsuste tühistamist ja kriminaalasja uueks

läbivaatamiseks saatmist Pärnu Maakohtule

t u v a s t a s :

Pärnu Maakohus ja Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on õigesti tuvastanud, et Eduard ANILA

ja J. A. joobnud olekus ähvardasid ja sõimasid oma elukoha juures põllul töötavat M. R. ning lubasid

hävitada perekond R. ning nende talumajapidamise. Pärnu Maakohus on lugenud tõendatuks ka Eduard

ANILA ja J. A. poolt vintpüssist korduvalt tulistamise perekond R. elukoha suunas. Tallinna

Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium ei lugenud usaldusväärseks tõendatuks tulistamist R. maja suunas,

vaid Anila oma taluões.

Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub ringkonnakohtu järeldustega selles, et Eduard ANILA ja J. A.

tegevust kannatanu M. R. suhtes ei saa käsitleda huligaansusena. Eduard ANILA ja J. A. ei ole juhindunud

huligaansetest motiividest, vaid panid süüksarvatava teo toime isiklikest ajenditest. Isiklikult pinnalt alguse

saanud konflikt ei arenenud ühiskondliku korra vastu suunatud tegevuseks. Olles õigesti tuvastanud

kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise Pärnu Maakohtu poolt Eduard ANILA ja J. A. süüdimõistmisel KrK

§ 195 lg.3 järgi, on Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium jätnud

tähelepanuta KrPK §-s 263 lg.1 p.3 sisalduva nõude. Osundatud sätte ja selles sisalduva mõtte kohaselt peab

kohus kohtuotsuse tegemisel lahendama küsimuse mitte ainult selle kohta, kas kohtualuse poolt toimepandud

teos sisaldub temale süüdistusega inkrimineeritud kuritegu, vaid ka selle kohta, kas toimepandud teos üldse

sisaldub kuriteokoosseis ja millises kriminaalseaduse paragrahvis, lõikes ja punktis see on ette nähtud.

Riigikohus leiab, et nimetatud rikkumisega on üks protsessiosalistest - kannatanu jäetud õigusliku kaitseta,

mistõttu on tegemist AKKS §-s 39 lg.4 täheldatud kriminaalprotsessinormi olulise rikkumisega, mis

vastavalt AKKS § 64 p.2 sättele toob kaasa kohtuotsuse tühistamise.

Ringkonnakohus on jätnud õigusliku hinnanguta toimunud ja tõendatud ründe kannatanu M. R., tema

perekonna ja vara suhtes, mis seisnes tapmisega ähvardamises ja ähvarduses hävitadada vara, kusjuures E.

ANILA ja J. A. käitumine sisendas kannatanule kartuse, et tema perekond ja vara on reaalselt ohustatud.

Seega on kriminaalasja läbivaadanud kohtute poolt ebaõigesti kohaldatud kriminaalseadust ning oluliselt

rikutud kriminaaprotsessi seadust, mistõttu juhindudes AKKS §-dest 63 p.2; 64 p.2,3; 65 lg.3

kohtukolleegium

o t s u s t a s :

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi

16. juuni 1994.a. otsus Eduard ANILA ja J. A. õigeksmõistmise osas KrK § 195 lg.3 järgi ja Pärnu Maakohtu

08. aprilli 1994.a. otsus Eduard ANILA ja J. A. süüdimõistmise osas Krk § 195 lg.3 järgi ning kriminaalasi

saata uueks arutamiseks Pärnu Maakohtule teises kohtukoosseisus.

Muus osas jätta Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsus muutmata.

Kannatanu M. R. kassatsioonkaebus rahuldada.

Kohtuotsus jõustub 30. augustil 1994.a. on lõplik ja ei kuulu edasikaebamisele.

Riigikohtunikud Jüri Ilvest

Lea Kalm

Herbert Lindmäe