III-1/3-63/94 · Riigikohus

III-1/3-63/94

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus Jüri ILVEST, Eerik KERGANDBER ja Herbert LINDMÄE

vaatas Tartus, 16. augustil 1994.a. avalikul kohtuistungil läbi

kriminaalasja P. T.

ja E. P. süüdistuses

ENSV KrK § 195 lg.2 järgi

P. T. avalduse alusel

kohtuvea parandamiseks Paide

rajooni Rahvakohtu 22. juuni

1970.a. otsuses.

Kohtuistungist võttis osa protsessiosalisena Riigiprokuratuuri prokurör Marge PÜSS.

Paide rajooni Rahvakohtu 22. juuni 1970.a. otsusega mõisteti P. T. süüdi ja karistati ENSV KrK § 195 lg.2

järgi vabadusekaotusega 6 kuud tugevdatud reziimiga kasvatusliku töö koloonias.

Karistuse kandmise alguse ajaks loeti 2. juuni 1970.a.

Kohtuotsuse järgi tunnistati alaealine P. T. ( sünd. xx. xxxxxxxxx xxxx.a. ) süüdi selles, et tema koos E. P.

võttis 21. aprillil 1970.a. X linnas kolm tänava dekoratiivlippu, värvis neist ühe musta tussiga ning valmistas

sini-must-valge lipu, mille heiskas 22. aprilli 1970.a. öösel X Keskkooli katlamaja korstna otsa. Lipp lehvis

korstnal 22. aprilli 1970.a. hommikuni.

Sama kohtuotsusega mõisteti süüdi ja karistati E. P. vabadusekaotusega üks aasta üldreziimiga paranduslike

tööde koloonias.

Karistuse kandmise alguse ajaks loeti 2. juuni 1970.a.

Tallinna Linna Keskrajooni Rahvakohtu 10. märtsi 1970.a. määrusega vabastati E. P. tingimisi enne tähtaega

vabadusekaotusliku karistuse kandmisest.

Süüdimõistetu P. T. taotleb avalduses kohtuvea parandamiseks kriminaalasja läbivaatamist ja enda

rehabiliteerimist talle ENSV KrK § 195 lg.2 järgi süüksarvatud tegudes.

E. P. ei ole Riigikohtule avaldust kohtuvea parandamiseks esitanud.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri M. PÜSSi

arvamuse, milles ta toetas avaldust kohtuvea parandamiseks,

t u v a s t a s :

Süüdimõistetute P. T. ja E. P. süüksarvatud tegudes, mis seisnesid sini-must-valge lipu valmistamises ja selle

heiskamises Türi Keskkooli katlamaja korstna otsa, puudub kuritahtliku huligaansuse kuriteokoosseis: P.

TARSi ja E. PÕLLU tahtluse sisu, tegevuse motiivid ja eesmärgid ei ole ühitatavad huligaansuse koosseisu

tunnustega. Huligaansusele iseloomulik ilmne lugupidamatuse väljendus ühiskonna suhtes oli subjektiivselt

küljelt lugupidamatuse avalduseks üksnes nõukogude okupatsioonivõimu vastu. Need teod andsid tunnistust

rahvusliku vaimu püsimisest ja vabaduspüüdest ning õhutasid seda rahva hulgas. Kriminaalasja eeluurimisel

antud ütlustest nähtub, et Eesti rahvuslipp paistis 30 m kõrguse korstna otsast kaugele. Möödujad seisatusid

lipu vaatamiseks ning tänavatel peatunud autodest väljus inimesi, et imetleda sini-must-valget lippu.

P. T. ja E. P. süüdimõistmisel aluseks olnud teod olid võitluseks Eesti Vabariigi iseseisvuse eest.

Juhindudes AKKS §-dest 63 p.3; 64 p.1; 65 lg.3,ja 779, KrPK

§-st 5 lg.1 p.2, samuti Eesti Vabariigi 19. veebruari 1992.a. seaduse "Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult

süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta" §-st 5 lg.1, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

1. Tühistada Paide rajooni Rahvakohtu 22. juuni 1970.a. otsus P. T. ja E. P. süüdistuses ENSV KrK § 195

lg.2 järgi ning lõpetada kriminaalmenetlus kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

Rehabiliteerida P. T. ja E. P. neile ENSV KrK § 195 lg.2 järgi süüksarvatud tegudes ühes sellest tulenevate

õiguslike tagajägedega.

2. Süüdimõistetu P. T. avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada.

Riigikohtu otsus jõustub 16. augustil 1994.a. ja edasikaebamisele ei kuulu.

Riigikohtunikud Jüri Ilvest

Eerik Kergandberg

Herbert Lindmäe