III-2/1-24/94 · Riigikohus

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

30. juuni 1994

Tsiviilasi nr. III-2/1-24/94

EV Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus:

eesistuja T. Kollom

liikmed: J. Luik ja P. Vaher

kostja esindaja, juhataja A. Alliku osavõtul

vaatas avalikul kohtuistungil läbi

Maido Hanseni kassatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi otsusele 28.

aprillist 1994 tema hagis Viljandi Teedevalitsuse vastu kahju hüvitamiseks.

1. augustil 1992 sõitis hageja oma sõiduautoga VAZ-21011 Vastsemõisa - Viljandi maanteel

tolmupilves vastu teel olnud telefoniposti. Esitatud hagis nõudis ta kostjalt kahju hüvitamist, kuna

too, teostades teelõigul remonditöid, ei taganud nõuetekohast liiklusohutust, paigaldas sõiduks avatud

teele telefoniposti, liiklusmärgi paigaldas rohu sisse. Tee-ehitust tuleb vaadelda suurema ohu allikana

ja kostja peab vastutama TsK § 458 alusel sõiduautole tekitatud kahju eest 12 542 krooni ulatuses.

3. jaanuaril 1994 otsustas Viljandi Maakohus hagi rahuldada, tuginedes nii TsK § -le 448 kui ka 458.

Tartu Ringkonnakohus otsustas 28. aprillil 1994 maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata.

Kolleegiumi otsuse motiivide järgi tee-ehitus ja post maanteel ei kuulu suurema ohu allika hulka ja

antud juhul ei olnud kostja suurema ohu allika valdaja.

Maakohus ei olnud õigustatud hagi TsK § 448 alusel rahuldama, kuna hageja ei ole seda taotlenud ei

hagiavalduses ega maakohtus.

Kassatsioonkaebuses peab hageja apellatsioonikohtu otsust ebaõigeks. Apellant ei tuginenud väitele,

et maakohtu otsuses on alusetult lähtutud TsK § -st 448. Apellatsioonikohus ei tohi väljuda kaebuse

piirest. Kostja ei ole vaidlustanud ka suurema ohu allika valdamist. Apellatsioonikohus on

kitsendavalt ja ebaõigesti tõlgendanud suurema ohu allika mõistet. Kostja tekitatud situatsioon vastas

suurema ohu allika tunnustele.

Kolleegiumi istungil palus kostja esindaja jätta kaebuse rahuldamata.

Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus ei ole õige.

Otsuses on küll põhjendatult lähtutud sellest, et suurema ohu allikat kujutab endast tegevus teatud

asjade ja ainete ekspluateerimisel, millised käikulastuna, liikumapanduna või loomulike omaduste

tõttu ei allu täielikult inimese tahtele ja kontrollile.

Ebaõige on aga seisukoht, mille järgi maakohtul ei olnud õigust hagi rahuldada TsK § -le 448

viidates.

Viimane on üldnorm ja § 458 - erinorm. Nad ei ole teineteist välistavad. Suurema ohu allika valdaja

tegevuses või kostja tegevuses, keda hageja peab suurema ohu allika valdajaks, võib olla ka süülist

käitumist. Hageja oma hagis tugineb sellele, et kostja oli kahju tekitamises süüdi, kuna ei taganud

teelõigul remondi ajal nõutavat liiklusohutust, kiirust piirava liiklusmärgi paigaldas rohu sisse, keset

teed paigaldas posti, milline alles peale avariid sealt eemaldati. Need on hagi faktilised alused, nad

olid kohtuliku vaidluse objektiks ning neile oli õigus asja lahendaval kohtu ka tugineda, viidates

asjakohasele seaduse sättele.

Uuel asja läbivaatamisel piab apellatsioonikohus kaebuse sisuliselt lahendama.

Juhindudes TKS § -st 346 p. 2 kolleegium

o t s u s t a s:

Tartu Ringkonnakohtu otsus 28. aprillist 1994 tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale

kohtule teises koosseisus.

Kassatsioonkaebus rahuldada.

Tagastada Maido Hansenile kautsjon 200 krooni.

Eesistuja T. Kollom

Liikmed J. Luik, P. Vaher