Legislator Case Law & Legislation
III-2/1-22/94 ECLI:EE:RK:1994:3.2.1.22.94.147 AI generated

III-2/1-22/94 · Riigikohus

Case Number III-2/1-22/94
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

Karl Tölp"i kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi otsusele 17. jaanuaril 1994 otsustas Pärnu Maakohus tunnistada Maire Tölp"i, Lauri Tölp"i, Karl Tölp"i ja

Legislator headnote

AI generated

III-2/1-22/94 · Riigikohus: jaanuaril 1994 otsustas Pärnu Maakohus tunnistada Maire Tölp"i, Lauri Tölp"i, Karl Tölp"i ja

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

30. juuni 1994

Tsiviilasi nr. III-2/1-22/94

EV Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus:

eesistuja T. Kollom

liikmed: J. Rätsep ja J. Luik

hageja Maire Tölp"i osavõtul

vaatas avalikul kohtuistungil läbi

Karl Tölp"i kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi otsusele 17.

märtsist 1994 tema ja alaealise poja Lauri Tölp"i hagis Karl Tölp"i ja Helga Tölp"i vastu

pärandvara jagamiseks.

20. jaanuaril 1994 otsustas Pärnu Maakohus tunnistada Maire Tölp"i, Lauri Tölp"i, Karl Tölp"i ja

Helga Tölp"i omandiõigust võrdsetes , 1/4 osades elamule Pärnus, Kalevi pst. 94, kui 24. juulil 1991

surnud Jaan Tölp"ist (oli M. Tölpi abikaasa, L. Tölpi isa ja kostjatele poeg) jäänud pärandvara.

Samuti jättis kohus Maire Tölpile pärandvarast sõiduauto ja mõistis temalt kostjatele

kompensatsiooni sõiduauto maksumuse arvel.

17. märtsil 1994 tühistas Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium kohtuotsuse ja saatis asja uueks

läbivaatamiseks samale kohtule. Ringkonnakohtu otsuse motiivide kohaselt on tegemist kahe

nõudega: " osa elamu ja auto välistamisega pärandvarast, kui abikaasale ühisvara osa, mis kuulub

hagejale (elamu oli Jaan Tölpile kingitud õe poolt), ning ülejäänud, s.o. pärandvara jagamisest

pärijate vahel. Sellised nõuded on suunatud kõigi teiste pärijate vastu ning kuigi hageja ei märkinud

hagiavaldusele kostjana oma alaealist poega, on ka tema käesolevas asjas kostjaks, mitte hagejaks,

nagu sellest võiks aru saada hagiavalduse järgi. APK § 157 lg. 1 kohaselt ei ole eestkostjal õigust

esindada eestkostetavat kohtuasjade ajamisel eestkostja ja eestkostetava vahel. Seega ei olnud üks

kostjatest - alaealine Lauri Tölp, protsessis esindatud. Kui kohus otsustab isiku õiguste ja kohustuste

üle, keda asja ei kaasatud, siis kuulub otsus TKS § 318 lg. 1 p. 3 alusel igal juhul tühistamisele.

Kassatsioonkaebuses peab Karl Tölp ringkonnakohtu otsust ebaõigeks ja palub teha samasuguse

otsuse kui maakohus, sest millegagi ei ole tõendatud, et M. Tölpi hagi oleks olnud suunatud alaealise

huvide kahjustamisele.

Kolleegiumi istungil palus M. Tölp jätta kaebus rahuldamata.

Kolleegium leidis, et otsus ei ole õige.

Apellatsioonkohtu seisukoht, et üleelanud abikaasa taotlus pärandvara jagamiseks on alaealise lapse

vastu suunatud, mistõttu nad ei saa pärandvara jagamise nõudes esineda mõlemad hagejatena ja

lapsevanem ei saa alaealist last esindada, ei ole õige. Kui lapsevanem tunnistab alaealise õigust

pärida võrdselt teiste sama ringi pärijatega ja ta ise on samuti pärija, siis ei ole tegemist vaidlusega

lapsevanema ja alaealise lapse vahel pärandvara jagamiseks, vaid nõue on suunatud isikute vastu, kes

ei ole pärandvara jagamisega nõus või hoiavad sellest kõrvale.

Seega pärandvara jagamise nõude osas oli M. Tölpil õigus hagi esitada ka alaealise L. Tölpi huvides

ning teda kohtus esindada. Järelikult ei saa vastuvaidlematult kinnitada, et L. Tölp ei olnud asjasse

kaasatud. Hagiavalduses on L. Tölp märgitud samuti hagejaks.

Mis puutub asjaolusse, et M. Tölp pärandvara jagamisel taotles oma osa suurendamist J. Tölpi nimele

registreeritud vara abikaasade ühisvaraks tunnistamise kaudu, siis selles osas on tema ja L. Tölpi

huvid juriidiliselt tõepoolest vastandlikud, kuna on suunatud teiste seas ka L. Tölpi eeldatavate

subjektiivsete õiguste kitsendamisele. Seetõttu on õige apellatsioonkohtu seisukoht, mille järgi L.

Tölp ei olnud protsessis esindatud. Kuid see asjaolu ei too TKS § 318 lg. 1 järgi kaasa otsuse

vältimatu tühistamise. Maakohus tegi otsuse L. Tölpi ja kostjate kasuks ning kohtuotsuse tühistamise

aluseks ei saa olla ainuüksi nõutava esinduse puudumine isikul, kelle kasuks tehti otsus. Eestkoste- ja

hooldusorgani esindaja protsessi TKS § 85 lg. 2 alusel kaasamata jätmine ei kinnita iseenesest TKS §

318 lg. 2 märgitud olukorda, mis võis viia või viis asja ebaõigele otsustamisele.

Uuel asja läbivaatamisel peab apellatsioonkohus kaasama protsessi eestkoste- ja hooldusorgani

arvamuse andmiseks ning lahendama apellatsioonkaebuse sisuliselt.

Juhindudes TKS § -st 346 p. 2 kolleegium

o t s u s t a s:

Tallinna Ringkonnakohtu otsus 17. märtsist 1994 tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale

kohtule teises koosseisus.

Kassatsioonkaebus rahuldada.

Tagastada Karl Tölpile kautsjon 200 krooni.

Eesistuja T. Kollom

Liikmed J. Luik, J. Rätsep