III-2/3-19/94 · Riigikohus

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

28. juuni 1994

Tsiviilasi nr. III-2/3-19/94

EV Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus:

eesistuja J. Odar

liikmed: J. Luik ja T. Kollom

hageja Ellen Londi ja tema esindaja v. adv. Ants Vilmsi osavõtul

vaatas avalikul kohtuistungil läbi

Ellen Londi avalduse kohtuvigade parandamise korras Järva Maakohtu 9. detsembri 1993 ja

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 9. veebruari 1994 otsuste tühistamiseks tema hagis

Leili Nurmela vastu omandiõiguse tunnistamiseks elamule.

Ellen Londi vend Jaan Nurmela suri 23. oktoobril 1992. Tema nimele oli registreeritud elamu Järva -

Jaani alevikus, Lai tn. 47. 7. septembril 1988 koostatud testamendiga oli ta kogu oma vara

pärandanud hagejale. 20. novembril 1992 Järva - Jaani Vallavalitsuse määrusega registreeriti elamu J.

Nurmela lese, elamus elava Leili Nurmela nimele põhjendusega, et viimane moodustas koos J.

Nurmelaga ühise kolhoosipere ja on kolhoosipere viimane liige.

9. detsembril 1993 otsustas Järva Maakohus jätta E. Londi hagi elamule omandiõiguse

tunnistamiseks rahuldamata, tuginedes TsK § -le 564 lg. 1.

9. veebruaril 1994 otsustas Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium jätta maakohtu otsuse samal

alusel muutmata.

Kassatsioonkaebuses palub E. Lond kohtuotsused tühistada ja hagi rahuldada, sest tegemist ei olnud

kolhoosiperega. J. Nurmela ei olnud kunagi kolhoosi liige, elamu asub alevikus, s.t. ei ole kolhoosi

maadel ja ainuüksi L. Nurmela töötamine kolhoosis ei loonud veel kolhoosiperet. Maakohus ei ole

näidanud tõendeid, mis kolhoosipere olemasolu kinnitaks. Ka Järva - Jaani Vallavalitsuse määrus ei

ole piisav. 5. märtsist 1992 lakkas Järva - Jaani kolhoos olemast ja ei saa seega eksisteerida ka

kolhoosipere. Abikaasad on võrdsete õigustega ega ole õige, et neist ühe astumisel kolhoosi

moodustub automaatselt kolhoosipere. Nurmelate majapidamisel ei olnud midagi ühist kunagise

Järva - Jaani kolhoosiga. Elamu ei ole soetatud kolhoosipere majapidamise arvel või kolhoosist

saadud tulude eest. Kummaski otsuses sisulised põhjendused hagi tagasilükkamiseks puuduvad.

Kolleegiumi istungil palusid hageja ja tema esindaja kaebuse rahuldada.

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi ebaõige

kohaldamise ja protsessiõiguse normi rikkumise tõttu.

Kohtud on tuginenud oma lahendites TsK §564 lg. 1 sätetele, mille järgi kolhoosipere liikme surma

korral pärand pere varas ei avane.

Antud norm aga ei ole enam kohaldatav. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 16 järgi kuulub

alates 1. detsembrist 1993 kolhoosipere vara kolhoosipere peale ja tema abikaasale ühiselt. § 17 järgi

toimub samast kuupäevast endise kolhoosipere vara kui pere pea ja tema abikaasa ühisavara jagamine

TsK sätete kohaselt.

Maakohus ei ole selgitanud asjaolusid tulenevalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 17 lg. 2; 3

ja 4 sätetest.

Lisaks sellele ei ole ringkonnakohus pööranud tähelepanu, et maakohtu otsus osas, kus leitakse, et

tõendatud on alates 25. juulist 1988 ühine kolhoosipere, ei vasta kohtuotsusele esitatud nõuetele. TKS

§ 228 lg. 1 nõuab, et otsus peab olema põhjendatud. § 232 lg. 4 kohaselt peab otsuse põhjendavas

osas märkima kohtu tuvastatud asjaolud, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, põhjendused,

miks kohus need või teised tõendid tagasi lükkab.

Järelduses kolhoosipere kohta ülalmärgitud osa otsuses puudub, kuigi selles osas oli pooltel vaidlus ja

kumbki esitas oma tõendid ja põhjendused.

Seega on pooltevahelise vaidluse põhiküsimus kohtu poolt põhjendamata. Seda puudust ei ole

parandatud ka apellatsiooniastmes.

Juhindudes TKS § -dest 357 ja 354 lg. 2 kolleegium

o t s u s t a s:

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi otsus 9. veebruarist 1994 tühistada ja saata asi uueks

läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule teises koosseisus.

Tagastada Ellen Londile kassatsioonkautsjon 270 krooni.

Eesistuja J. Odar

Liikmed J. Luik, T. Kollom