III-1/3-60/94 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedProtsessiosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Tatjana VASSILEVSKAJA. R. (K.) mõisteti karistuseks Eesti NSV Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi 6. aprilli 1987.a.
Legislator headnote
AI generatedIII-1/3-60/94 · Riigikohus: Kvalifitseerides J. R. (K.) poolt toimepandud röövimise KrK uue redaktsiooni järgi jättis Harju Maakohus J.
Full text
III-1/3-60
K O H T U O T S U S
Eesti Vabariigi nimel
Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus Lea KALM, Eerik KERGANDBERG ja Jüri RÄTSEP
vaatas Tartus, 21. juunil 1994.a. avalikul kohtuistungil läbi
kriminaalasja J. K. süüdistuses
ENSV KrK §-de 931, 139 lg.2 p.1,2,3; 197
lg.2 p.1,2 järgi
A. M. süüdistuses ENSV KrK §-de
931-17 lg.6; 139 lg.2 p.1,2,3; 197 lg.2
p.1,2 järgi;
A. E. süüdistuses ENSV KrK §-de
139 lg.2 p.1,2,3; 197 lg.2 p.1,2;
203 lg.1 järgi
ja M. M. süüdistuses ENSV Krk §-de
203 lg.1 ja 180 lg.1 järgi
süüdimõistetu J. R. (K.) ja
EV Ülemkohtu esimehe asetäitja avalduste
alusel kohtuvea parandamiseks.
Protsessiosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Tatjana VASSILEVSKAJA.
J. R. (K.) mõisteti karistuseks Eesti NSV Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi 6. aprilli 1987.a.
otsusega ENSV KrK § 931 järgi 12 (kaksteist) aastat vabadusekaotust ühes kogu vara konfiskeerimisega;
ENSV KrK § 139 lg.2 p.1,2,3 järgi 5 (viis) aastat vabadusekaotust ühes kogu vara konfiskeerimisega ja
ENSV KrK § 197 lg.2 p.1,2 järgi 5 (viis) aastat vabadusekaotust. ENSV KrK § 40 lg.1 alusel mõisteti
karistuseks kuritegude kogumi eest 12 (kaksteist) aastat vabadusekaotust ühes kogu varakonfiskeerimisega.
ENSV Krk § 41 alusel liideti Jõgeva Rajooni Rahvakohtu 4. veebruari 1986.a. kohtuotsusega mõistetud
kandmata karistus ja lõplikuks karistuseks mõisteti 12 (kaksteist) aastat ja 9 (üheksa) kuud vabadusekaotust
range reziimiga parandusliku töö koloonias ühes kogu vara konfiskeerimisega.
J. R. (K.) kannab vabaduskaotuslikku karistust alates 19. septembrist 1986.a.
Eesti NSV Ülemkohtu presiidiumi 17. augusti 1988.a. määrusega kohtukolleegiumi otsus muudeti J. R. (K.)
süüdimõistmises ENSV KrK §-de 197 lg.2 p.1,2 ja 139 lg.2 p.1,2 järgi. Kohtuotsusest jäeti välja seitse
varguse ja neli ärandamise episoodi kui tõendamatud, kuid mõistetud karistuse osas jäeti kohtukolleegiumi
otsus muutmata.
Harju Maakohtu 3. septembri 1992.a. määrusega kvalifitseeriti ümber J. R. (K.) kuriteod ENSV KrK § 931 -
KrK § 141 lg.3 p.1 järgi ja ENSV KrK § 139 lg.2 p.1,2,3 - 139 lg.2 p.1,2 järgi. Lõplik karistus jäeti
muutmata. EV Ülemkohtu 16. novembri 1992.a. määrusega muudeti Harju Maakohtu 3. septembri 1992.a.
määrust ja nimelt J. R. (K.) poolt toimepandud röövimine kvalifitseeriti KrK § 141 lg.2 p.1 järgi. Muus osas
jäeti määrus muutmata.
Harju Maakohtu 25. veebruari 1993.a otsusega mõisteti J. R. (K.) süüdi KrK § 176 lg.1 järgi ja karistati
vabadusekaotusega 3 (kolm) kuud ja 24 päeva ja loeti lõplikuks karistuseks 6 (kuus) aastat ja 6 (kuus) kuud
vabadusekaotust kinnises vanglas. Karistuse kandmise aja alguseks loeti kohtuotsuse tegemise päeva, s.o. 25.
veebruar 1993.a.
Avaldustes kohtuvea parandamiseks taotletakse mõistetud karistuse vähendamist.
Kriminaalkohtukolleegium tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri arvamuse, kes
leiab, et J. R. (K.) mõistetud karistus ei kuulu vähendamisele ja avaldused kohtuvea parandamiseks tuleb
jätta rahuldamata,
t u v a s t a s :
Eesti NSV Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegium mõistes
6. aprillil 1987.a. J. R. (K.) pikaajalise vabadusekaotusliku karistuse - 12 aastat ja 9 kuud - arvestas ka nende
kuritegudega mis olid alusetult ja ebaseaduslikult
J. R. (K.) inkrimineeritud. Vaatamata süüdistuse mahu olulisele vähendamisele jättis Eesti NSV Ülemkohtu
presiidium
17. augustil 1988.a. J. R. (K.) mõistetud karistuse motiveerimatult muutmata.
Kui kriminaalasja uuesti läbivaatamisel muutub oluliselt süüdistuse maht võrreldes kohtuotsusega, siis KrK §
36 kohaselt peab kohus kaaluma süüdimõistetu karistuse vähendamist, otsus jätta karistus muutmata peab
aga olema määruses motiveeritud.
Kvalifitseerides J. R. (K.) poolt toimepandud röövimise KrK uue redaktsiooni järgi jättis Harju Maakohus J.
R. (K.) mõistetud karistuse muutmata, mistõttu J. R. (K.) on mõistetud röövimise eest sanktsioonis
ettenähtud ülemmäär, mis samuti ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isiksusele.
Juhindudes AKKS §-dest 63 p.3; 64 p.4; 65 lg.3 kriminaalkolleegium
o t s u s t a s :
1. Tühistada ENSV Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi 06. aprilli 1987.a. otsus, ENSV
Ülemkohtu presiidiumi 17. augusti 1988.a. määrus, Harju Maakohtu 03. septembri 1992.a. määrus, EV
Ülemkohtu 16. novembri 1992.a. määrus ja Harju Maakohtu 25. veebruari 1993.a. otsus J. R. (K.) mõistetud
karistuse osas.
2. Mõista J. R. (K.) KrK § 141 lg.2 p.1 järgi karistuseks 8 (kaheksa) aastat vabadusekaotust ja lõplikuks
karistuseks kuritegude kogumi eest lugeda 9 (üheksa) aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Muus osas
jätta kohtulahendid muutmata.
3. Karistuse kandmise aja alguseks lugeda 19. september 1986.a.
Kohtuotsus jõustub 21. juunil 1994.a. ja edasikaebamisele ei kuulu.
Riigikohtunikud Lea Kalm
Eerik Kergandberg
Jüri Rätsep