Legislator Case Law & Legislation
III-1/3-60/94 ECLI:EE:RK:1994:3.1.3.60.94.134 AI generated

III-1/3-60/94 · Riigikohus

Case Number III-1/3-60/94
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

Protsessiosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Tatjana VASSILEVSKAJA. R. (K.) mõisteti karistuseks Eesti NSV Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi 6. aprilli 1987.a.

Legislator headnote

AI generated

III-1/3-60/94 · Riigikohus: Kvalifitseerides J. R. (K.) poolt toimepandud röövimise KrK uue redaktsiooni järgi jättis Harju Maakohus J.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

III-1/3-60

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus Lea KALM, Eerik KERGANDBERG ja Jüri RÄTSEP

vaatas Tartus, 21. juunil 1994.a. avalikul kohtuistungil läbi

kriminaalasja J. K. süüdistuses

ENSV KrK §-de 931, 139 lg.2 p.1,2,3; 197

lg.2 p.1,2 järgi

A. M. süüdistuses ENSV KrK §-de

931-17 lg.6; 139 lg.2 p.1,2,3; 197 lg.2

p.1,2 järgi;

A. E. süüdistuses ENSV KrK §-de

139 lg.2 p.1,2,3; 197 lg.2 p.1,2;

203 lg.1 järgi

ja M. M. süüdistuses ENSV Krk §-de

203 lg.1 ja 180 lg.1 järgi

süüdimõistetu J. R. (K.) ja

EV Ülemkohtu esimehe asetäitja avalduste

alusel kohtuvea parandamiseks.

Protsessiosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Tatjana VASSILEVSKAJA.

J. R. (K.) mõisteti karistuseks Eesti NSV Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi 6. aprilli 1987.a.

otsusega ENSV KrK § 931 järgi 12 (kaksteist) aastat vabadusekaotust ühes kogu vara konfiskeerimisega;

ENSV KrK § 139 lg.2 p.1,2,3 järgi 5 (viis) aastat vabadusekaotust ühes kogu vara konfiskeerimisega ja

ENSV KrK § 197 lg.2 p.1,2 järgi 5 (viis) aastat vabadusekaotust. ENSV KrK § 40 lg.1 alusel mõisteti

karistuseks kuritegude kogumi eest 12 (kaksteist) aastat vabadusekaotust ühes kogu varakonfiskeerimisega.

ENSV Krk § 41 alusel liideti Jõgeva Rajooni Rahvakohtu 4. veebruari 1986.a. kohtuotsusega mõistetud

kandmata karistus ja lõplikuks karistuseks mõisteti 12 (kaksteist) aastat ja 9 (üheksa) kuud vabadusekaotust

range reziimiga parandusliku töö koloonias ühes kogu vara konfiskeerimisega.

J. R. (K.) kannab vabaduskaotuslikku karistust alates 19. septembrist 1986.a.

Eesti NSV Ülemkohtu presiidiumi 17. augusti 1988.a. määrusega kohtukolleegiumi otsus muudeti J. R. (K.)

süüdimõistmises ENSV KrK §-de 197 lg.2 p.1,2 ja 139 lg.2 p.1,2 järgi. Kohtuotsusest jäeti välja seitse

varguse ja neli ärandamise episoodi kui tõendamatud, kuid mõistetud karistuse osas jäeti kohtukolleegiumi

otsus muutmata.

Harju Maakohtu 3. septembri 1992.a. määrusega kvalifitseeriti ümber J. R. (K.) kuriteod ENSV KrK § 931 -

KrK § 141 lg.3 p.1 järgi ja ENSV KrK § 139 lg.2 p.1,2,3 - 139 lg.2 p.1,2 järgi. Lõplik karistus jäeti

muutmata. EV Ülemkohtu 16. novembri 1992.a. määrusega muudeti Harju Maakohtu 3. septembri 1992.a.

määrust ja nimelt J. R. (K.) poolt toimepandud röövimine kvalifitseeriti KrK § 141 lg.2 p.1 järgi. Muus osas

jäeti määrus muutmata.

Harju Maakohtu 25. veebruari 1993.a otsusega mõisteti J. R. (K.) süüdi KrK § 176 lg.1 järgi ja karistati

vabadusekaotusega 3 (kolm) kuud ja 24 päeva ja loeti lõplikuks karistuseks 6 (kuus) aastat ja 6 (kuus) kuud

vabadusekaotust kinnises vanglas. Karistuse kandmise aja alguseks loeti kohtuotsuse tegemise päeva, s.o. 25.

veebruar 1993.a.

Avaldustes kohtuvea parandamiseks taotletakse mõistetud karistuse vähendamist.

Kriminaalkohtukolleegium tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri arvamuse, kes

leiab, et J. R. (K.) mõistetud karistus ei kuulu vähendamisele ja avaldused kohtuvea parandamiseks tuleb

jätta rahuldamata,

t u v a s t a s :

Eesti NSV Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegium mõistes

6. aprillil 1987.a. J. R. (K.) pikaajalise vabadusekaotusliku karistuse - 12 aastat ja 9 kuud - arvestas ka nende

kuritegudega mis olid alusetult ja ebaseaduslikult

J. R. (K.) inkrimineeritud. Vaatamata süüdistuse mahu olulisele vähendamisele jättis Eesti NSV Ülemkohtu

presiidium

17. augustil 1988.a. J. R. (K.) mõistetud karistuse motiveerimatult muutmata.

Kui kriminaalasja uuesti läbivaatamisel muutub oluliselt süüdistuse maht võrreldes kohtuotsusega, siis KrK §

36 kohaselt peab kohus kaaluma süüdimõistetu karistuse vähendamist, otsus jätta karistus muutmata peab

aga olema määruses motiveeritud.

Kvalifitseerides J. R. (K.) poolt toimepandud röövimise KrK uue redaktsiooni järgi jättis Harju Maakohus J.

R. (K.) mõistetud karistuse muutmata, mistõttu J. R. (K.) on mõistetud röövimise eest sanktsioonis

ettenähtud ülemmäär, mis samuti ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isiksusele.

Juhindudes AKKS §-dest 63 p.3; 64 p.4; 65 lg.3 kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

1. Tühistada ENSV Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi 06. aprilli 1987.a. otsus, ENSV

Ülemkohtu presiidiumi 17. augusti 1988.a. määrus, Harju Maakohtu 03. septembri 1992.a. määrus, EV

Ülemkohtu 16. novembri 1992.a. määrus ja Harju Maakohtu 25. veebruari 1993.a. otsus J. R. (K.) mõistetud

karistuse osas.

2. Mõista J. R. (K.) KrK § 141 lg.2 p.1 järgi karistuseks 8 (kaheksa) aastat vabadusekaotust ja lõplikuks

karistuseks kuritegude kogumi eest lugeda 9 (üheksa) aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Muus osas

jätta kohtulahendid muutmata.

3. Karistuse kandmise aja alguseks lugeda 19. september 1986.a.

Kohtuotsus jõustub 21. juunil 1994.a. ja edasikaebamisele ei kuulu.

Riigikohtunikud Lea Kalm

Eerik Kergandberg

Jüri Rätsep