III-1/3-51/94 · Riigikohus

III-1/3-51/94

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus Herbert LINDMÄE, Jüri RÄTSEP ja Peeter VAHER

vaatas Tartus, 3. juunil 1994.a. avalikul kohtuistngil läbi

kriminaalasja H. K.

süüdistuses VNFSV KrK § 107 järgi

süüdimõistetu poja J. K.

avalduse alusel kohtuvea paran-

damiseks Tallinna Keskrajooni II

jaoskonna Rahvakohtu 29. mai 1947.a.

otsuses ja Eesti NSV Ülemkohtu

kriminaalasjade kohtukolleegiumi

10. juuni 1947.a. määruses.

Kohtuistungist võttis osa protsessiosalisena Riigiprokuratuuri prokukrör Marge PÜSS.

Tallinna Keskrajooni II jaoskonna Rahvakohtu 29. mai 1947.a. otsusega mõisteti H. K. süüdi ja karistati

VNFSV KrK § 107 järgi vabadusekaotusega kuus aastat ühes talle kuuluva vara konfiskeerimisega.

Kohtuotsuse järgi tunnistati H. K. süüdi selles, et tema spekuleeris sahariiniga ja maitseainetega. Ostnud

kokku 1,250 kg sahariini hinnaga 12.000 rubla kilogramm, pakkis selle ühegrammilistesse pakenditesse ja

müüs kasusaamise sihil edasi

13 - 13.50 rubla pakk.

Eesti NSV Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukollegiumi 10. juuni 1947.a. määrusega jäeti Tallinna

Keskrajooni II jaoskonna Rahvakohtu 29. mai 1947.a. otsus muutmata.

H. K. suri 2. detsembril 1987.a.

Süüdimõistetu poeg J. K. taotleb avalduses kohtuvea parandamiseks Tallinna Keskrajooni II jaoskonna

Rahvakohtu 29. mai 1947.a. otsuse ja ENSV Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi 10. juuni 1947.a.

määruse tühistamist, mille järgi on konfiskeeritud kogu H. K. vara, sealhulgas J. K. teadaolevalt elamu

Tallinnas, Kullerkupu tn. 3. Elamu konfiskeerimise kohta on ta teinud märkme ka Tallinna Linnavarade

Ametile esitatud avalduses.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning ära kuulanud prokurör M. PÜSSi

arvamuse, milles ta ei toetanud avaldust kohtuvea parandamiseks,

t u v a s t a s :

Tallinna Keskrajooni II jaoskonna Rahvakohtu 29. mai 1947.a. otsusest ja ENSV Ülemkohtu kriminaalasjade

kohtukolleegiumi 10. juuni 1947.a. määrusest nähtub, et H. K. süü sahariiniga spekuleerimisel on tõendatud

tema enda ütlustega, samuti kriminaalasja muude materjalidega.

Rahvusvahelise õiguse järgi võib okupeeriv riik kehtestada okupeeritud territooriumil õigusakte, mis näevad

ette kriminaalvastutuse okupatsioonivõimude poolt keelatud tegude eest.

Eesti Vabariigi seadusega ei ole tühistatud nõukogude okupatsiooni ajal VNFSV KrK §-s 107 sätestatud

spekulatsioonikoosseisu ning ette nähtud selle järgi kvalifitseeritud teo toimepannud isiku rehabiliteerimist.

Kui isiku on mõistnud süüdi okupeeriva riigi kompetentne kohtuorgan

ning kriminaalasja läbivaatamisel ja kohtuotsuse tegemisel on

järgitud kehtestatud protsessikorda, puudub seaduslik alus okupatsiooniaegse kriminaalasja lõpetamiseks

kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

Tallinna Keskrajooni II jaoskonna Rahvakohtu 29. mai 1947.a. otsusega mõisteti H. K. lisakaristuseks talle

kuuluva vara konfiskeerimine. Kohtuotsusest ei nähtu, milline vara konfiskeeritakse. Kuna kohus ei saanud

konfiskeerida natsionaliseeritud vara, ei hõlma lisakaristus sel puhul natsionaliseerimise aktiga

natsionaliseeritud maja Tallinnas, Kullerkupu tn. 3 kinnistu nr. 779

Juhindudes AKK §-dest 63 p.1, 65 lg.3, ja 779 , Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

1. Tallinna Keskrajooni II jaoskonna Rahvakohtu 29. mai 1947.a. otsus ja Eesti NSV Ülemkohtu

kriminaalasjade kohtukolleegiumi 10. juuni 1947.a. määrus H. K. süüdistuses VNFSV KrK § 107 järgi jätta

muutmata.

2. J. K. avaldus kohtuvea parandamiseks jätta rahuldamata.

Riigikohu otsus jõustub 3. juunil 1994.a. ja edasikaebamisele ei kuulu.

Riigikohtunikud Herber Lindmäe

Jüri Pätsep

Peeter Vaher