III-3/1-5/94 · Riigikohus

III-3/1-5/94

M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartu, 3. juunil 1994. a.

Tartumaa Looduskaitse Ameti peainspektori kassatsioonkaebuse läbivaatamine H. Kruuvi

haldusõiguserikkumise asjas.

Halduskohtukolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Harri Salmann vaatas 02. 06.

94 läbi Tartumaa Looduskaitse Ameti peainspektori kassatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtu 21.

03. 94 kohtuotsusele H. Kruuvi haldusõiguserikkumise asjas nr. II-3-8/94.

Protsessiosalistena võtsid istungist osa Tartumaa Looduskaitse Ameti volikirja alusel sama asutuse

spetsialist Tõnu Vesi ja Hando Kruuv. Asja arutamise juures oli kohtuistungi sekretär Tiiu Varend.

13. 04. 93 koostas Tartumaa Looduskaitse Ameti peainspektor määruse J-9A/93, millega karistas

H. Kruuvi Haldusõiguserikkumiste seadustiku § 64 alusel rahatrahviga, sest H. Kruuv viibis laetud

relvaga jahipiirkonnas, rikkudes sellega jahieeskirjade punkte 4, 5, 7.1 ja 7.7.

H. Kruuv esitas Tartu Linnakohtule kaebuse, milles taotles tunnistada ebaõigeks Tartumaa

Looduskaitse Ameti peainspektori määrus J-9A/93, kuna ta ei pidanud jahti. Ta kinnitas, et täitis oma

ametiülesandeid kaitseliidu maleva eripealikuna. Tartu Halduskohus jättis 14. 12. 93 otsusega

H. Kruuvi kaebuse rahuldamata ja Tartumaa Looduskaitse Ameti peainspektori 13. 04. 93 määruse J-

9A/93 muutmata. Otsuse motiivide kohaselt on tõendatud, et H. Kruuv viibis Tähtvere jahisektsiooni

jahimaal poolmantelkuulidega laetud optilise sihikuga helisummutiga vintrelvaga, omamata

jahipidamise õigust ja esitamata kaitseliidu liikmekaarti ning relva omamise ja kandmise õiguse

kohta dokumente, rikkudes sellega jahieeskirjade punkte 4, 5 ja 7. Otsuse kohaselt ei ole tõendatud, et

H. Kruuv täitis operatiivülesannet.

H. Kruuv esitas 04. 01. 94 Tartu Halduskohtu otsusele apellatsioonkaebuse ja palus kohtuotsus

tühistada, lugedes ebaõigeks tema karistamist jahieeskirjade rikkumise eest. Apellatsioonkaebuses

väidetakse, et tegemist ei olnud jahipidamise, vaid kaitseliidu eripealiku poolt ametiülesannete

täitmisega. Ringkonnakohus rahuldas 21. 03. 94 apellatsioonkaebuse ja tühistas Tartu Halduskohtu

14. 12. 93 otsuse ja Tartumaa Looduskaitse Ameti peainspektori 13. 04. 93 määruse J-9A/93 ning

lõpetas asjas menetluse.

Ringkonnakohtu otsusele esitas Tartumaa Looduskaitse Ameti peainspektor 21. 04. 94

kassatsioonkaebuse. Selles taotletakse ringkonnakohtu otsuse tühistamist HKS § 23 lg 1 alusel seoses

apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja möödalaskmisega apellandi poolt, samuti põhjusel, et

ringkonnakohtu järeldus H. Kruuvi viibimise kohta laetud relvaga jahipiirkonnas seoses kaitseliidu

ülesannete täitmisega on tehtud liiga kergekäeliselt, võtmata arvesse kõiki asjas tähtsust omavaid

fakte.

H. Kruuvi vastuses kassatsioonkaebusele palutakse jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.

Tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära protsessiosaliste seletused, Riigikohtu

halduskohtukolleegium

l e i d i s :

Haldusõiguserikkumisasju menetletakse vastavalt Haldusõiguserikkumiste seadustiku sätetele, mitte

aga Halduskohtumenetluse seadustiku alusel. HÕS § 269 kohaselt võib kaebuse esitada 10 päeva

jooksul arvates otsuse kättesaamise päevast. Antud säte laieneb ka apellatsioonkaebuse esitamise

tähtajale. Tartu Halduskohus saatis H. Kruuvile otsuse kirjaga 21. 12. 93. Apellatsioonkaebus esitati

tähitud kirja postitempli järgi 30. 12. 93. Seega ei ole apellant rikkunud kaebuse esitamise tähtaega.

HÕS § 64 näeb ette haldusvastutuse jahiloomastiku kaitse ja kasutamise korra rikkumise eest.

Jahiloomastiku kaitse ja kasutamise korda reguleerivad Eesti Vabariigi Jahieeskirjad, mis on

kinnitatud 09. 08. 91 Metsaameti käskkirjaga ning Keskkonnaministeeriumi määrusega. Nimetatud

eeskirjade punkt 4 kohaselt mõistetakse jahipidamise all ka viibimist jahimaal

jahipidamisvahenditega. Samade eeskirjade punkt 3 alusel on jahimaaks kogu Eesti territoorium, kus

elavad või võivad vabalt elada jahiulukid, ja punkt 19 alusel on optilise sihikuga vintrauaga jahipüss

jahipidamisvahend. Jahieeskirjade punkt 7 keelab kasutada jahil helisummutiga relvi.

Tartu Ringkonnakohtu otsuses 21. 03. 94 selgitab kohus ekslikult, et kuivõrd H. Kruuv ei ole HÕS

§ 64 rikkumist toime pannud tahtlikult, ei saa ta kanda vastutust haldusõiguserikkumise eest. HÕS

§ 64 ning jahieeskirjade vastavad sätted ei piiritle süü vormi. Jahipidamisvahenditega jahimaadel

viibimine ilma jahiõigust tõendavate dokumentideta kui tegu, mis on hõlmatud HÕS §-ga 64, võib

olla toime pandud nii tahtlikult kui ka ettevaatamatusest. Seega kvalifitseeriti H. Kruuvi tegevus -

laetud relvaga jahimaadel viibimine ilma jahipidamist õigustavate dokumentideta - ametiisiku poolt

õigesti HÕS § 64 järgi jahiloomastiku kaitse ja kasutamise korra rikkumisena.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele 28. 04. 92 "Kaitseliidu kohast riigi kaitsesüsteemis" juhindub

kaitseliit 1931. a. kinnitatud põhikirjast ja 1934. a. kinnitatud kodukorrast. Pärast nimetatud määruse

andmist ei ole neid dokumente kehtestatud korras muudetud.

Tartu Ringkonnakohtu otsuses ekslikult loetakse tõendatuks, et H. Kruuv viibis laetud relvaga

jahipiirkonnas seoses kaitseliidu ülesannete täitmisega. Kodukorra § 20 kohaselt on kaitseliitlane

teenistuskohustuste täitmisel, kui ta täidab kaitseliidu ülesandeid või oma pealiku käske. Põhikirjas

loetletud ülesanded ei hõlma H. Kruuvi tegevust 20. 02. 93 Tähtvere metsas. Põhikirja § 1 nimetab

kaitseliidu esimese ülesandena seaduslike võimude abistamist kodanike julgeoleku kaitsmisel.

Kodukorra § 144 täpsustab, et politsei ja piirivalve tegevust toetab kaitseliit nende nõudmiste alusel

ja kaitseliit ei või iseseisvalt sekkuda asjadesse, mis kuuluvad politsei ja piirivalve võimkonda.

Kohtutoimikutest selgub, et H. Kruuv ei täitnud 20. 02. 93 Tähtvere metsas oma pealiku käske ega

teinud koostööd politseiga.

Kodukorra § 39 paneb kaitseliitlasele kohustuse kanda teenistuskohustuste täitmisel kaitseliidu

vormiriideid. H. Kruuvi seletusest (Tartu Ringkonnakohtu toimik II-3-8/94, lk. 13) selgub, et ta oli

tavaliselt riides, ilma tunnusmärkideta. Teenistuskohustuste täitmisel vormiriiete kandmise nõude

täitmine on vajalik seepärast, et eristada avalik-õiguslikke ülesandeid relvastatult täitvaid isikuid.

Seletuses Tartu Ringkonnakohtule (Tartu Ringkonnakohtu toimik II-3-8/94, lk. 14) võtab H. Kruuv

omaks, et ta oma dokumente kontrollivale politseinikule ei näidanud.

Asjaolu, et H. Kruuv ei kandnud vormiriideid ning ei esitanud dokumente, välistab võimaluse lugeda

tema tegevust teenistusülesannete täitmiseks.

Teenistusülesandeid täitvalt kaitseliitlaselt, kes kannab kaitseliidule kuuluvaid relvi, ei nõutud kuni

19. 01. 94 tulirelvade hoidmiseks ja kandmiseks politseiluba tulenevalt Eesti Vabariigi Valitsuse 27.

08. 92 määrusega nr. 256 kinnitatud Tulirelvade ja laskemoona valmistamise, müügi, omandamise,

hoidmise ja kandmise ajutisteeeskirjade punkti 12 alapunktist 2. Nimetatud erand ei laienenud

kaitseliitlasele kuulunud isiklikele relvadele, sõltumata nende registreerimisest kaitseliidus. H. Kruuv

väidab, et relvad, mida ta kandis, kuuluvad talle. Kohtutoimikutes ei ole andmeid selle kohta, et

H. Kruuvil oli tulirelvade kandmiseks politseiluba.

Kaitseliidu kodukorra § 134 nõuab, et kaitseliitlane peaks alati meeles, et relva tarvitatakse ainult

seadusega lubatud juhtudel. Samas § 133 keelab kaitseliidu relva kandmise väljaspool kaitseliidu

tegevust ja § 137 relva kandmise kaitseliidu vormiriieteta. Sellest järeldub, et H. Kruuvi viibimine 20.

02. 93 Tähtvere metsas laetud vintrelvaga oli vastuolus ka kaitseliidu kodukorra nõuetega.

H. Kruuvi väite kohaselt andis ta 20. 02. 93 Tähtvere metsas kaitseliidus arvel oleva püstoli üle

Jaanus Tofrile ja saatis ta täitma väidetavat operatiivülesannet. J. Tofri seletuse kohaselt (Tartu

Halduskohtu toimik 3-5/93, lk. 56) ei kuulunud ta kaitseliitu ja ei omanud relva kandmise luba.

Vaatamata kaitseliidu teenistusrelva või kaitseliidu liikmele kuuluva isikliku relva registreerimisele

kaitseliidus on keelatud relva edasiandmine teisele isikule Tulirelvade ja laskemoona valmistamise,

müügi, omandamise, hoidmise ja kandmise ajutiste eeskirjadega. Nimetatud eeskirjadega, samuti ka

teiste seadusandlike aktidega ei ole kaitseliidu liikmetele tehtud relvade edasiandmise korras

erandeid. Ametiisikud ja kohtud ei pööranud tähelepanu nimetatud eeskirjade rikkumisele, kuigi

tulirelva ilma vastava loata edasiandmine võib kaasa tuua kriminaalvastutuse KrK § 207 järgi.

Vastavalt HÕS § 229 lg 2 selgitatakse protokolli koostamisel haldusõiguserikkujale HÕS §-s 243 ette

nähtud õigusi ja kohustusi ja selle kohta tehakse protokolli vastav märkus. H. Kruuvi

õiguserikkumise protokolli koostamisel ei selgitanud Tartumaa Looduskaitse Ameti peainspektor

H. Kruuvile tema õigusi (Tartu Ringkonnakohtu toimik II-3-8/94, lk. 23-24). Nimetatud rikkumine

protokolli koostanud ametiisiku poolt on oluline protsessinormide rikkumine ja toob kaasa

halduskaristuse otsuse tühistamise. Kuigi H. Kruuvi tegevus on õigesti kvalifitseeritud HÕS § 64

järgi jahiloomastiku kaitse ja kasutamise korra rikkumisena, toob see protsessinormide rikkumine

kaasa halduskaristuse otsuse tühistamise ka antud juhul.

Arvestades, et ringkonnakohus on antud asjas teinud õige kohtulahendi ebaõigetel motiividel ja

juhindudes HÕS § 324 lg 1 p. 3 Riigikohtu halduskohtukolleegium

o t s u s t a s :

Tühistada Tartumaa Looduskaitse Ameti peainspektori 13. 04. 93 määrus J-9A/93, Tartu Halduskohtu

14. 12. 93 otsus haldusasjas nr. 3-5/93 ja Tartu Ringkonnakohtu 21. 03. 94 otsus haldusasjas nr. II-3-

8/94.

Lõpetada asjas menetlus.

Määrus jõustub teatavaks tegemisest 6. juunil 1994. a.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann