III-2/1-18/94 · Riigikohus

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

2. juuni 1994

Tsiviilasi nr. III-2/1-18/94

EV Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus:

eesistuja J. Odar

liikmed J. Luik ja T. Kollom

hageja Margus Mäesalu osavõtul

vaatas avalikul kohtuistungil 30. mail 1994 Tartus

EV Kaitsejõudude Peastaabi kassatsioonkaebuse alusel läbi Tallinna Ringkonnakohtu otsuse 5.

jaanuarist 1994 Margus Mäesalu hagis Kaitsejõudude Peastaabi vastu teenistusse

ennistamiseks.

Ringkonnakohus tegi kindlaks, et hageja ja kostja vahel sõlmiti 22. märtsil 1993 kirjalik leping

kaitseväelase tegevteenistuseks tähtajaga kolm aastat. 13. augusti 1993 käskkirjaga, mida täiendati

26. oktoobril 1993, vabastati M. Mäesalu tegevteenistusest ja arvati reservi Ülemnõukogu

Presiidiumi 11. mai 1992 otsuse p. 5 alusel seoses sellega, et ta töötas varem Nõukogude Liidu

julgeolekuorganites (KGB-s).

Tallinna Linnakohus tunnistas M. Mäesalu vabastamise ebaseaduslikuks ja otsustas ta ennistada

ohvitseri teenistuskohale ning tegevteenistusse Kaitsejõudude Peastaabis. Ühtlasi otsustati välja

mõista 4479 krooni sunnitud töölt puudumise aja eest.

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium jättis 5. jaanuaril 1994 otsuse muutmata. Linnakohtu

motiivide järgi vabastati hageja ebaõigesti Ülemnõukogu Presiidiumi otsusele tuginedes, mille järgi

ei rakendata kaitsejõudude tegevteenistuses isikuid, kes on varem töötanud repressiivorganites,

sealhulgas KGB-s. Ohvitseride vabastamist käsitab sama otsuse p. 8, mille kohaselt tuleb teenistusest

vabastada ohvitser, kui ta keeldub süümevande andmisest või kui süümevandega kinnitatu ei vasta

tõele. Hagejalt süümevannet ei võetud, seega ei saa teda ka teenistusest vabastada sel alusel, et ta on

varem ohvitserina töötanud KGB-s. Teenistuslepingu sõlmimisel oli see asjaolu teada.

Ringkonnakohtu otsuses kinnitatakse, et linnakohtu otsuse järeldused on õiged ja täiendav

motiveerimine ei ole vajalik.

Kaebuses palutakse ringkonnakohtu otsus tühistada, sest KGB-s töötanud isikuid on seaduseandja

keelanud Eesti kaitsejõududes rakendada. Linnakohus on otsuses ise kinnitanud, et Ülemnõukogu

Presiidiumi otsus on põhiseadusega kooskõlas. Lahenduse sidumine süümevande nõudmisega ei ole

õige, sest KGB ohvitser ei saa süümevannet niikuinii anda.

Kolleegiumi istungil palus M. Mäesalu jätta otsus muutmata.

Kolleegium leidis, et otsus ei ole õige.

Iseseisva riigi võõrandamatu õigus on luua omale kaitsejõud, samuti riigikaitselistes huvides seada

piiranguid kaitsejõudude teenistusse astuda soovijatele. EV Ülemnõukogu Presiidiumi 11. mai 1992

otsusega kehtestati, et Eesti kaitsejõudude teenistuses ei rakendata siin tegutsenud teiste riikide

repressiivorganites (SS, SD, KGB jt.) teeninud ohvitsere. Nimetatud otsus ei ole üksnes kaadrivaliku

printsiip, vaid tegemist on kategoorilises vormis sõnastatud keeluga. Seega otsuses märgitud riikide

nimetatud organites tegutsenud ohvitserid, kui nad on vahepeal võetud Eesti Kaitseväe teenistusse,

kuuluvad sealt vabastamisele: nende edasiteenimine on Ülemnõukogu Presiidiumi otsusega

vastuolus.

Kuivõrd lepingulist tegevteenistust seadusega käesoleval ajal ei reguleerita ning pooled on lepingus

nimetanud teineteist ühelt poolt tööandjaks ja teiselt poolt töövõtjaks, tuleb poolte suhetes lepingu

lõpetamise alusena kohaldada töölepinguseaduse sätteid, mis määravad ka lepingu lõpetamise korra.

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi 11. mai 1992 otsusega uute tingimuste kehtestamine,

millele töövõtja ei vastanud, annab aluse temaga lepingu lõpetamiseks TLS § 86 p. 4 järgi. § 87 lg. 1

p. 4 ja lg. 2 kohaselt peab sellel alusel vallandamisel etteteatamise järgimata jätmise korral tööandja

maksma hüvitust mitte vähem kui ühe kuu ulatuses ning § 90 lg. 1 p. 2 järgi hüvituse, mis samuti

võrdub ühe kuu keskmise palgaga.

Süümevande küsimus, samuti asjaolu, et hagejaga sõlmiti (pikendati) teenistusleping pärast

Ülemnõukogu Presiidiumi 11. mai 1992 otsuse vastuvõtmist ei oma asjas tähtsust. Otsuse p. 5

sätestatu rikkumine omal ajal ei anna alust nõuet jätkuvalt ignoreerida.

Seega tulevad kohtulahendid tühistada ning teha uus otsus, muuta hageja teenistusest vabastamise

formuleering ning mõista talle välja kahe kuu keskmise palga suurune hüvitus.

Juhindudes TKS §-st 346 p. 4 kolleegium

o t s u s t a s:

Tallinna Linnakohtu otsus 4. novembrist 1993 ja Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi otsus 5.

jaanuarist tühistada.

Lugeda Margus Mäesalu ja Kaitsejõudude Peastaabi vahel 22. märtsil 1993 sõlmitud kaitseväelase

tegevteenistuse leping lõpetatuks Kaitsejõudude Peastaabi algatusel 13. augustil 1993 TLS § 86 p. 4

alusel.

Välja mõista Margus Mäesalule EV Kaitsejõudude Peastaabilt 2080 krooni hüvitust.

Hagi teenistusse ennistamiseks ja keskmise palga väljamõistmiseks sunnitud töölt puudumise aja eest

jätta rahuldamata.

Eesistuja Jaano Odar

Liikmed Jaak Luik, Tiit Kollom