III-2/1-18/94 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedEV Kaitsejõudude Peastaabi kassatsioonkaebuse alusel läbi Tallinna Ringkonnakohtu otsuse 5. Ringkonnakohus tegi kindlaks, et hageja ja kostja vahel sõlmiti 22. märtsil 1993 kirjalik leping
Legislator headnote
AI generatedIII-2/1-18/94 · Riigikohus: Ringkonnakohus tegi kindlaks, et hageja ja kostja vahel sõlmiti 22. märtsil 1993 kirjalik leping
Full text
K O H T U O T S U S
Eesti Vabariigi nimel
2. juuni 1994
Tsiviilasi nr. III-2/1-18/94
EV Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus:
eesistuja J. Odar
liikmed J. Luik ja T. Kollom
hageja Margus Mäesalu osavõtul
vaatas avalikul kohtuistungil 30. mail 1994 Tartus
EV Kaitsejõudude Peastaabi kassatsioonkaebuse alusel läbi Tallinna Ringkonnakohtu otsuse 5.
jaanuarist 1994 Margus Mäesalu hagis Kaitsejõudude Peastaabi vastu teenistusse
ennistamiseks.
Ringkonnakohus tegi kindlaks, et hageja ja kostja vahel sõlmiti 22. märtsil 1993 kirjalik leping
kaitseväelase tegevteenistuseks tähtajaga kolm aastat. 13. augusti 1993 käskkirjaga, mida täiendati
26. oktoobril 1993, vabastati M. Mäesalu tegevteenistusest ja arvati reservi Ülemnõukogu
Presiidiumi 11. mai 1992 otsuse p. 5 alusel seoses sellega, et ta töötas varem Nõukogude Liidu
julgeolekuorganites (KGB-s).
Tallinna Linnakohus tunnistas M. Mäesalu vabastamise ebaseaduslikuks ja otsustas ta ennistada
ohvitseri teenistuskohale ning tegevteenistusse Kaitsejõudude Peastaabis. Ühtlasi otsustati välja
mõista 4479 krooni sunnitud töölt puudumise aja eest.
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium jättis 5. jaanuaril 1994 otsuse muutmata. Linnakohtu
motiivide järgi vabastati hageja ebaõigesti Ülemnõukogu Presiidiumi otsusele tuginedes, mille järgi
ei rakendata kaitsejõudude tegevteenistuses isikuid, kes on varem töötanud repressiivorganites,
sealhulgas KGB-s. Ohvitseride vabastamist käsitab sama otsuse p. 8, mille kohaselt tuleb teenistusest
vabastada ohvitser, kui ta keeldub süümevande andmisest või kui süümevandega kinnitatu ei vasta
tõele. Hagejalt süümevannet ei võetud, seega ei saa teda ka teenistusest vabastada sel alusel, et ta on
varem ohvitserina töötanud KGB-s. Teenistuslepingu sõlmimisel oli see asjaolu teada.
Ringkonnakohtu otsuses kinnitatakse, et linnakohtu otsuse järeldused on õiged ja täiendav
motiveerimine ei ole vajalik.
Kaebuses palutakse ringkonnakohtu otsus tühistada, sest KGB-s töötanud isikuid on seaduseandja
keelanud Eesti kaitsejõududes rakendada. Linnakohus on otsuses ise kinnitanud, et Ülemnõukogu
Presiidiumi otsus on põhiseadusega kooskõlas. Lahenduse sidumine süümevande nõudmisega ei ole
õige, sest KGB ohvitser ei saa süümevannet niikuinii anda.
Kolleegiumi istungil palus M. Mäesalu jätta otsus muutmata.
Kolleegium leidis, et otsus ei ole õige.
Iseseisva riigi võõrandamatu õigus on luua omale kaitsejõud, samuti riigikaitselistes huvides seada
piiranguid kaitsejõudude teenistusse astuda soovijatele. EV Ülemnõukogu Presiidiumi 11. mai 1992
otsusega kehtestati, et Eesti kaitsejõudude teenistuses ei rakendata siin tegutsenud teiste riikide
repressiivorganites (SS, SD, KGB jt.) teeninud ohvitsere. Nimetatud otsus ei ole üksnes kaadrivaliku
printsiip, vaid tegemist on kategoorilises vormis sõnastatud keeluga. Seega otsuses märgitud riikide
nimetatud organites tegutsenud ohvitserid, kui nad on vahepeal võetud Eesti Kaitseväe teenistusse,
kuuluvad sealt vabastamisele: nende edasiteenimine on Ülemnõukogu Presiidiumi otsusega
vastuolus.
Kuivõrd lepingulist tegevteenistust seadusega käesoleval ajal ei reguleerita ning pooled on lepingus
nimetanud teineteist ühelt poolt tööandjaks ja teiselt poolt töövõtjaks, tuleb poolte suhetes lepingu
lõpetamise alusena kohaldada töölepinguseaduse sätteid, mis määravad ka lepingu lõpetamise korra.
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi 11. mai 1992 otsusega uute tingimuste kehtestamine,
millele töövõtja ei vastanud, annab aluse temaga lepingu lõpetamiseks TLS § 86 p. 4 järgi. § 87 lg. 1
p. 4 ja lg. 2 kohaselt peab sellel alusel vallandamisel etteteatamise järgimata jätmise korral tööandja
maksma hüvitust mitte vähem kui ühe kuu ulatuses ning § 90 lg. 1 p. 2 järgi hüvituse, mis samuti
võrdub ühe kuu keskmise palgaga.
Süümevande küsimus, samuti asjaolu, et hagejaga sõlmiti (pikendati) teenistusleping pärast
Ülemnõukogu Presiidiumi 11. mai 1992 otsuse vastuvõtmist ei oma asjas tähtsust. Otsuse p. 5
sätestatu rikkumine omal ajal ei anna alust nõuet jätkuvalt ignoreerida.
Seega tulevad kohtulahendid tühistada ning teha uus otsus, muuta hageja teenistusest vabastamise
formuleering ning mõista talle välja kahe kuu keskmise palga suurune hüvitus.
Juhindudes TKS §-st 346 p. 4 kolleegium
o t s u s t a s:
Tallinna Linnakohtu otsus 4. novembrist 1993 ja Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi otsus 5.
jaanuarist tühistada.
Lugeda Margus Mäesalu ja Kaitsejõudude Peastaabi vahel 22. märtsil 1993 sõlmitud kaitseväelase
tegevteenistuse leping lõpetatuks Kaitsejõudude Peastaabi algatusel 13. augustil 1993 TLS § 86 p. 4
alusel.
Välja mõista Margus Mäesalule EV Kaitsejõudude Peastaabilt 2080 krooni hüvitust.
Hagi teenistusse ennistamiseks ja keskmise palga väljamõistmiseks sunnitud töölt puudumise aja eest
jätta rahuldamata.
Eesistuja Jaano Odar
Liikmed Jaak Luik, Tiit Kollom