III-1/3-46/94 · Riigikohus

III-1/3-46/94

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus Herbert LINDMÄE, Jüri RÄTSEP ja Peeter VAHER

vaatas Tartus, 31. mail 1994.a. avalikul kohtuistungil läbi

kriminaalasja K. K.

süüdistuses KrK §-de 139 lg.2

p.1; 139 lg.2 p.1,2,3; 197

lg.2 p.1,2 järgi süüdimõistetu

K. K. avalduse alusel

Kohtuvea parandamiseks Harju

Maakohtu 8. septembri 1992.a.

määruses.

Kohtuistungist võttis osa protsessiosalisena Riigiprokuratuuri prokurör Marge PÜSS.

Pärnu Linnakohtu 23. novembri 1990.a. otsusega mõisteti K. K. süüdi ja karistati ENSV KrK § 88 lg.4 p.2

järgi 5-aastase vabadusekaotusega ühes kogu vara konfiskeerimisega; ENSV KrK § 139 lg.4 järgi 5-aastase

vabadusekaotusega ühes kogu vara konfiskeerimisega; ENSV KrK § 197 lg.2 p.1,2 järgi 2-aastase

vabadusekaotusega. Lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest mõisteti 8 aastat vabadusekaotust

erireziimiga parandusliku töö

koloonias ühes kogu vara konfiskeerimisega.

Karistuse kandmise aja algust loeti alates 28. augustist 1990.a.

Kohtuotsuse järgi tunnistati K. K. süüdi selles, et ta koos M. L. ja K. P-ga eelneval kokkuleppel pani toime

ajavahemikus 25. maist kuni 17. septembrini 1989.a. sissemurdmise teel viis riigi vara vargust X, Y ja Z

rajooni maakauplustest, ning üheksa isikliku vara salajast vargust sissetungimisega eluruumi. Peale selle

ärandas ta koos M. L. ja K. P-ga 1989.a. suvel K, L, M ja N rajoonis neli mootorsõidukit. Samuti pani K. K.

üksinda toime rea isikliku ja riigi vara salajasi vargusi.

Eesti Vabariigi Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi 31. jaanuari 1991.a. määrusega jäeti K. K. osas

Pärnu Linnakohtu 23. novembri 1990.a. otsus muutmata.

Harju Maakohtu 8. septembri 1992.a. määrusega kvalifitseeriti K. K. süüdistus ENSV KrK § 88 lg.4 p.2 järgi

ümber KrK § 139 lg.2 p.1 järgi ning süüdistus ENSV KrK § 139 lg.4 järgi ümber KrK § 139 lg.2 p.1,2,3

järgi. Kuritegude ümberkvalifitseerimisel K. K. karistust ei vähendatud.

Süüdimõistetu K. K. taotleb avalduses kohtuvea parandamiseks ärakandmata karistusaja vähendamist, mis

on jäetud tegemata kuritegude ümberkvalifitseerimisel.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokurör M. PÜSSi

arvamuse, milles ta toetas avaldust kohtuvea parandamiseks,

t u v a s t a s :

Süüdimõistetu K. K. süüdistuste ümberkvalifitseerimisel Harju Maakohtu 8. septembri 1992.a. määruses

KrK §-de 139 lg.2 p.1, ja 139 lg.2 p.1,2,3 järgi jäeti tema karistus muutmata. Karistuste

liitmisel loeti lõplikuks karistuseks Pärnu Linnakohtu 23. novembri 1990.a. otsusega talle mõistetud 8 aastat

vabadusekaotust erireziimiga parandusliku töö koloonias. Süüdistuste

ümberkvalifitiseerimisel ei arvestatud asjaolu, et vastavalt KrK §-le 43 lg.3 ei tohi sel puhul karisuse suurus

ületada KrK § 139 lg.2 sätestatud karistuse ülemäära, milleks on kuus aastat vabadusekao-

tust.

Kuna K. K.on varem kandud vabadusekaotust, tuleb tal vastavalt KrK §-le 23 lg.7 kanda karistust kinnises

vanglas.

Juhindudes AKKS §-dest 63 p.3, 64 p.3, 65 lg.3, ja 779, samuti KrK §-dest 23 lg.7, 43 lg.3 ja Eesti Vabariigi

7. mai 1992.a. seaduse "Eesti NSV Kriminaalkoodeksi" uue redaktsiooni - Kriminaalkoodeksi kehtestamise

kohta" §-st 8 lg.2, Riigikohtu kriminalkolleegium

o t s u s t a s :

1. Tühistada osaliselt Harju Maakohtu 8. septembri 1992.a. määrus K. K. süüdistuses KrK §-de 139 lg.2 p.1;

139 lg.2 p.1,2,3, ja 197 lg.2 p.1,2 järgi lõpliku karistuse osas ning lugeda karistuste liitmisel lõplikuks

karistuseks seoses kuritegude ümberkvalifitseerimisega (6) kuus aastat vabadusekaotust kinnises vanglas.

2. Süüdimõistetu K. K. avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada.

Riigikohtu otsus jõustub 31. mail 1994.a. ja edasikaebamisele ei kuulu.

Riigikohtunikud Herbert Lindmäe

Jüri Rätsep

Peeter Vaher