III-2/1-16/94 · Riigikohus

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

20. mai 1994

Tsiviilasi nr. III-2/1-16/94

EV Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus:

eesistuja J. Odar

liikmed: J. Luik ja T. Vernik

kostja Aare Adobergi ja tema esindaja v. adv. Kalju Kuusma osavõtul vaatas läbi avalikul

kohtuistungil Tartus 16. mail 1994

kostja A. Adobergi kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu 4. märtsi 1994 otsuse

Tartumaa Remondi- ja Ehitusvalitsuse hagis Aare Adobergi vastu eluruumist väljatõstmiseks.

Seoses töösuhtega sai Aare Adoberg hagejale kuuluvas elamus Tartus, Aida 11-40 ühetoalise korteri

elamispinnaga 12 m2. A. Adoberg vabastati töölt omal soovil 17.02.1983. Eluruum jäi tema

kasutusse.

4. juunil 1992 esitatud hagis palus hageja A. Adobergi eluruumist välja tõsta ilma teist eluruumi vastu

andmata. Hagi alust muutes taotleb hageja kostja väljatõstmist eluruumist Elamuseaduse §-ide 46 lg.

1, 53 ja 54 alusel, s.o. põhjusel, et kostjal puudus hageja kirjalik nõusolek korteri allüürile andmiseks,

mis on aga üürilepingu ennetähtaegse lõpetamise aluseks üürile andja algatusel. Pealegi on kostja

alatiseks asunud elama teise kohta Tartus, Vanemuise 8-15 oma abikaasa ja laste juurde, mistõttu

üürileping on lõppenud üürniku algatusel.

Tartu Linnakohtu 28.09.1993 otsusega hagi rahuldati. Ringkonnakohus jättis linnakohtu otsuse

muutmata.

Kohtuotsuse motiivide kohaselt on kostja ja tunnistajate ütlused kinnitanud, et kostja ei kasuta

vaidlusalust korterit vähemalt 1989 sügisest ja ta elab abikaasa juures Tartus, Vanemuise 8-15. Kostja

on omaks võtnud, et 1989 sügisel andis ta korteri kasutada T. Soole kutsekoolis õppimise ajaks, s.o.

kolmeks aastaks. Hiljem elas korteris 1992 detsembrist kuni 1993 aprillini M. Salupere. Tunnistajad

on kinnitanud, et kostja ei ela juba aastaid Aida 11-40 korteris. Seega on kostja alatiseks elama

asunud teise kohta ja eluruumi üürileping tuleb lugeda lõppenuks (ES § 53). Ajutiste elanike

majutamist tähtajaga üle pooleteise kuu lubatakse vaid üürileandja nõusolekul. Tunnistaja S. Joonase

ütlustega on tõendatud kostja poolt vaidlusaluse eluruumi kasutada andmine tasu eest kolmandatele

isikutele. Hageja nõusolekut kõrvaliste isikute majutamiseks sellese eluruumi küsitud pole ja hageja

seda ka andnud ei ole. Eluruum anti allüürile kehtivat korda rikkudes (ES § 46 lg. 1), mistõttu kohus

on õigesti hagi rahuldanud ES § 54 lg. 1 p. 2 alusel.

Kassatsioonkaebuses palub A. Adoberg ringkonnakohtu otsuse tühistada, sest ringkonnakohus

kohaldas valesti materiaal- ja protsessiõigusnorme. ES § 53 eeldab eluruumist väljakolimist ja

lahkumist teise elukohta. Kohus on teinud oletusliku järelduse, et kostja elab oma abikaasa juures.

Tegelikult ei ole see nii. Kohtus leidis tõendamist, et vaidlusaluses korteris elasid ajutised elanikud.

Keegi neist ei ole aga kostjale tasu maksnud ja kostja ei ole korterit allüürile andnud. ES § 54

kohaldamine oli ebaõige, sest ajutiste elanike majutamine ei ole üürniku väljatõstmise aluseks.

Põhjendamatu on viide ES § 48 lg. 2, sest kohus ei ole tuvastanud, et ajutised elanikud oleksid elanud

korteris üle pooleteise kuu.

Kolleegiumi istungil palusid kassaator ja tema esindaja kohtuotsuse tühistada kaebuses toodud

põhjustel.

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ja selle tühistamiseks ei ole

alust. Apellatsioon- ja kassatsioonkaebus on samasisulised ja apellatsioonkohtu otsus täiendavat

põhjendamist ei vaja. Kassatsioonkaebuse väited tõendite teistsuguseks hindamiseks ei ole

kassatsiooni korras kohtuotsuse tühistamise aluseks (TKS § 347).

Arvestades eeltoodut ja juhindudes TKS § 346 p. 1 kolleegium

o t s u s t a s:

Jätta muutmata Tartu Ringkonnakohtu 4. märtsi 1994 otsus ja kassatsioonkaebus rahuldamata.

Eesistuja J. Odar

Liikmed J. Luik, T. Vernik