III-2/1-11/94 · Riigikohus

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

9. mai 1994

Tsiviilasi nr. III-2/1-11/94EV

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus:

eesistuja J. Odar

liikmed: J. Luik ja T. Kollom

ES Sadolin AS esindaja v. adv. K. Kuusma osavõtul vaatas 2. mail 1994 avalikul kohtuistungil Tartus

läbi ES Sadolin AS esindaja v. adv. T. Luhaääre erikaebuse

Tallinna Ringkonnakohtu 25. jaanuari 1994 määrusele VE Himkom hagis ü/e EKE-Sadolin

vastu 33250 USD väljamõistmiseks.

Väikeettevõte HIMKOM esitas Tallinna Linnakohtule hagi ühisettevõtte EKE-SADOLIN vastu

lepingujärgse viivise sissenõudmiseks 33250 USD väärtuses.

9. detsembri 1993 määrusega lõpetas Tallinna Linnakohus asja menetluse TKS §-dele 1 lg.1, 48 p.4,

140 lg.1 ja 218 lg.1 viidates, põhjendades seda asjaoluga, et lepingu sõlmimisel on pooled kokku

leppinud lepingu täitmisel tekkivate vaidluste lahendamises rahvusvahelises kohtus. Hageja võib

vaidluse lahendamiseks pöörduda rahvusvaheliste vahekohtute poole.

25. jaanuaril 1994 tühistas Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium oma määrusega Tallinna

Linnakohtu määruse ja saatis asja samasse kohtusse läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu määruse

kohaselt ei saa poolevahelise lepingu p. 7 käsitleda sisuliselt kui poolte kokkulepet, sest puudub viide

konkreetsele kohtule. Rahvusvahelistes reglementides ja Eesti seaduses Eesti Kaubandus-Tööstuskoja

Arbitraazikohtu kohta on väljendatud põhimõte, et vahekohtusse pöördumisel on vajalik poolte

kokkulepe vaidluse üleandmiseks konkreetse vahekohtu lahendada.

Erikaebuses palutakse ringkonnakohtu määrus tühistada. Kaebuses väidetakse, et ei ole olemas

ettekirjutust, mis paneks lepingupooltele kohustuse kokku leppida konkreetse kohtu osas. TKS § 140

lg.1 sellist nõuet ei kehtesta. Poolte vahel oli kokkulepe, et vaidluste lahendamine toimub

rahvusvahelises kohtus ja ringkonnakohtu järeldus, nagu ei oleks see kokkulepe piisav, ei ole õige.

Ringkonnakohus tõlgendanud valesti TKS §-i 165 lg.1. Konkreetse kohtuorgani mainimata jätmine ei

takista hagejal rahvusvaheliste kohtuinstantside poole pöördumast. Näiteks oleks võimalik pöörduda

Rahvusvahelise Kaubandus- ja Tööstuskoja juures asuva rahvusvahelise vahekohtu poole. New Yorgi

10. juuni 1958 konventsiooni alusel on hagejal õigus nõuda rahvusvahelise vahekohtu otsuse täitmist

Eestis. Rahvusvahelise Kaubandus- ja Tööstuskoja reglemendi art. 7 kohaselt on hagejal võimalik

pöörduda rahvusvahelisse vahekohtusse ka siis kui lepingu poolte vahel ei ole prima facie lepingut

asja üleandmiseks vahekohtu otsustada või on selline leping, kuid see ei nimeta konkreetselt RKT

vahekohut. Sel puhul on vajalik, et kostja nõustuks vaidluse lahendamisega RKT rahvusvahelise

vahekohtu poolt, mida kostja ka on korduvalt väljendanud. Ringkonnakohtu määruses sisalduv väide,

nagu oleks RKT vahekohtu reeglid välja töötatud ÜRO Rahvusvahelise Kaubanduse Õiguse

Komisjoni Arbitraazi reglemendist lähtuvalt ei ole õige, sest viimase reglement kinnitati hiljem.

Ringkonnakohus rikkus oma määrusega TKS §-e 1 lg. 1 ja 140 lg. 1.

Kolleegiumi istungil palus ES SADOLIN AS esindaja erikaebuse rahuldada. Hageja esindaja palus

määruse muutmata jätta.

Kolleegium leidis, et määruse tühistamiseks puudub alus.

15. juulil 1992 sõlmitud lepingu nr. 9 p. 7 kohaselt on lepingu täitmisel tekkivate varaliste vaidluste

korral pooledõigustatud pöörduma rahvusvahelisse kohtusse.

Lepingu p. 7 tekstist ei nähtu, millist rahvusvahelist kohut pooled silmas peavad, millises riigis asuvat

kohut (vahekohut) silmas peetakse, millise riigi seadusandlust kohaldatakse või kuidas arbitraaz

moodustatakse.

Selliste puuduste tõttu ei saa lepingu p. 7 lugeda piisavaks, kinnitamaks kokkulepet anda lepingu

täitmisel tekkivad vaidlused vahekohtu lahendada.

Seega vastab ringkonnakohtu määrus TKS §-le 218 p. 6.

Erikaebuse esitaja ei ole toonud tõendeid selle kohta, et poolte lepingu p. 7 tingimused oleks

piisavad, saavutamaks lepingust tulenevate varaliste vaidluste lahendamist konkreetses

mittesiseriiklikus kohtus (vahekohtus, arbitraazis) juhul, kui üks pooltest ei soovi vaidlust sellises

organis lahendada.

Viitamine TKS §-le 140 lg. 1 ei ole asjakohane, kuna see sätestab kohtualluvuse lepingulist muutmist

Eesti kohtutes. Mitteasjakohane (ekslik) on ka viitamine §-le 165 lg. 1.

Juhindudes TKS §-st 346 p. 1 kolleegium

o t s u s t a s:

Tallinna Ringkonnakohtu määrus 25. jaanuarist 1994 jätta muutmata ja erikaebus rahuldamata.

Eesistuja Jaano Odar

Liikmed Jaak Luik, Tiit Kollom