Legislator Case Law & Legislation
III-1/1-21/94 ECLI:EE:RK:1994:3.1.1.21.94.89 AI generated

III-1/1-21/94 · Riigikohus

Case Number III-1/1-21/94
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

Protsessiosalistena vôtsid kohtuistungist osa süüdimôistetu G. K. kaitsja vandeadvokaat N. AGARJOVA ja K. tappis ööl vastu 28.01.93.a. Tartus, X tn. 14 Y ühiselamu toas nr. 411 M. K. Kohtueelsel menetlusel

Legislator headnote

AI generated

III-1/1-21/94 · Riigikohus: K. kaitsja vandeadvokaat N. AGARJOVA ja K. tappis ööl vastu 28.01.93.a. Tartus, X tn. 14 Y ühiselamu toas nr. 411 M. K. Kohtueelsel menetlusel

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

III-1/1-21

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus Lea KALM, Jüri RÄTSEP ja Peeter VAHER vaatas avalikul

kohtuistungil Tartus, 03. mail 1994.a. läbi kassatsiooni korras

kriminaalasja G. K.

süüdistuses KrK § 100 järgi

süüdimôistetu kaitsja kassatsioon-

kaebuse alusel Tartu Ringkonna-

kohtu kriminaalkolleegiumi

02. märtsi 1994.a. otsuse peale.

Protsessiosalistena vôtsid kohtuistungist osa süüdimôistetu G. K. kaitsja vandeadvokaat N. AGARJOVA ja

Riigiprokuratuuri prokurör M. PÜSS.

G. K. tappis ööl vastu 28.01.93.a. Tartus, X tn. 14 Y ühiselamu toas nr. 411 M. K. Kohtueelsel menetlusel

kvalifitseeriti G. K. poolt toimepandud tapmine tahtliku tapmisena KrK § 100 järgi. Tartu Linnakohtu 27.

septembri 1993. a. otsusega kvalifitseeriti G. K. poolt toimepandud kuritegu KrK § 103 järgi kui tahtlik

tapmine äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis, mille pôhjustas vägivald kannatanu poolt ja

karistuseks môisteti 2 (kaks) aastat vabadusekaotust poolkinnises vanglas.

Tartu Linnakohtu otsusele esitasid apellatsioonkaebused süüdimôistetu G. K., tema kaitsja vandeadvokaat N.

AGARJOVA ja kannatanu M. K.

Süüdimôistetu ja kaitsja taotlesid apellatsioonkaebustes Tartu Linnakohtu otsuse muutmist - G. K. süüdi

môistmist KrK § 104 järgi - tapmisena hädakaitse piiride ületamisel ja vabadusekaotuse tingimuslikku

mittekohaldamist. Kannatanu taotles linnakohtu otsuse tühistamist ja G. K. süüdi môistmist tahtliku tapmise

eest KrK § 100 järgi.

Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 02. märtsi 1994.a. otsusega tühistati Tartu Linnakohtu 27.

septembri 1993.a. otsus G. K. süüdimôistmises KrK § 103 järgi. G. K. môisteti süüdi KrK § 100 järgi ja teda

karistati 5 (viie) aasta vabadusekaotusega kinnises vanglas. Kannatanu M. K. apellatsioonkaebus rahuldati.

Süüdimôistetu ja tema kaitsja apellatsioonkaebused jäeti rahuldamata.

Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsusele esitas kassatsioonkaebuse süüdimôistetu G. K. kaitsja.

Kassatsioonkaebuses taotletakse ringkonnakohtu otsuse tühistamist, uue kohtuotsuse tegemist ja G. K.

môistetud karistuse kergendamist.

Kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, ära kuulanud süüdimôistetu kaitsja seletuse, kes

kohtuistungil taotleb G. K. poolt toimepandud kuriteo ümberkvalifitseerimist KrK § 104 järgi ja kergemat

karistust ning prokuröri arvamuse, kes toetas esitatud taotlust,

t u v a s t a s :

vastavalt Apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtu menetluse seaduse §-le 49 lg. 2 ja 3 vaatab riigikohus

ringkonnakohtu otsuse läbi kassatsioonkaebuses taotletud ulatuses. Riigikohtul on ôigus väljuda

kassatsioonkaebuse piiridest, kui tuvastatakse kriminaalseaduse ebaôige kohaldamine vôi kriminaalprotsessi

seaduse oluline rikkumine, mida kaebuses ei ole märgitud.

Süüdimôistetu G. K. kaitsja poolt esitatud kassatsioonkaebusest nähtub, et ta ei ole nôus Tartu

Ringkonnakohtu otsusega. Kaebuse sisu kohaselt ei vasta kaitsja arvates ringkonnakohtu järeldused KrK §-

de 103 ja 104 suhtes faktilistele asjaoludele. Samal ajal pole kaebuses näidatud kriminaalseadust, mis näeb

ette G. K. poolt toimepandud kuriteo ja mille eest süüdimôistmisel ning millistel asjaoludel tuleb riigikohtul

môista kergem karistus.

Ringkonnakohus môistes G. K. toimepandud tahtliku tapmise eest viis aastat vabadusekaotust - s.o.

sanktsioonis ettenähtud karistuse alammäära, on arvestanud kuriteo raskuse astet ja süüdimôistetut

iseloomustavaid andmeid.

Kassatsioonkaebuses ei ole toodud ühtegi motiivi ega pôhjendust, mis tingiksid G. K. karistuse môistmise

alla alammäära. Samuti ei nähtu kriminaalasja materjalidest erandlikke tehiolusid, mis oluliselt vähendavad

toimepandud kuriteo raskust ja vôimaldaksid kohaldada KrK § 39 sätteid.

Kohtukolleegium ei tuvastanud kriminaalasja läbi vaatamisel AKKS §-39 sätestatud kriminaalseaduse

ebaôiget kohaldamist vôi kriminaalprotsessi olulist rikkumist, mis tooksid kaasa kassatsioonkaebuse piiridest

väljumise.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS §-dest 63 p. 1 ja 65 lg. 3, kohtukolleegium

o t s u s t a s :

1. Jätta Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 02. märtsi 1994.a. otsus G. K. süüdimôistmises KrK §

100 järgi muutmata.

2. Süüdimôistetu kaitsja kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.

Kohtuotsus jôustub 03. mail 1994.a. ja edasikaebamisele ei

kuulu.

Riigikohtunikud L. Kalm

J. Rätsep

P. Vaher