III-1/1-21/94 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedProtsessiosalistena vôtsid kohtuistungist osa süüdimôistetu G. K. kaitsja vandeadvokaat N. AGARJOVA ja K. tappis ööl vastu 28.01.93.a. Tartus, X tn. 14 Y ühiselamu toas nr. 411 M. K. Kohtueelsel menetlusel
Legislator headnote
AI generatedIII-1/1-21/94 · Riigikohus: K. kaitsja vandeadvokaat N. AGARJOVA ja K. tappis ööl vastu 28.01.93.a. Tartus, X tn. 14 Y ühiselamu toas nr. 411 M. K. Kohtueelsel menetlusel
Full text
III-1/1-21
K O H T U O T S U S
Eesti Vabariigi nimel
Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus Lea KALM, Jüri RÄTSEP ja Peeter VAHER vaatas avalikul
kohtuistungil Tartus, 03. mail 1994.a. läbi kassatsiooni korras
kriminaalasja G. K.
süüdistuses KrK § 100 järgi
süüdimôistetu kaitsja kassatsioon-
kaebuse alusel Tartu Ringkonna-
kohtu kriminaalkolleegiumi
02. märtsi 1994.a. otsuse peale.
Protsessiosalistena vôtsid kohtuistungist osa süüdimôistetu G. K. kaitsja vandeadvokaat N. AGARJOVA ja
Riigiprokuratuuri prokurör M. PÜSS.
G. K. tappis ööl vastu 28.01.93.a. Tartus, X tn. 14 Y ühiselamu toas nr. 411 M. K. Kohtueelsel menetlusel
kvalifitseeriti G. K. poolt toimepandud tapmine tahtliku tapmisena KrK § 100 järgi. Tartu Linnakohtu 27.
septembri 1993. a. otsusega kvalifitseeriti G. K. poolt toimepandud kuritegu KrK § 103 järgi kui tahtlik
tapmine äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis, mille pôhjustas vägivald kannatanu poolt ja
karistuseks môisteti 2 (kaks) aastat vabadusekaotust poolkinnises vanglas.
Tartu Linnakohtu otsusele esitasid apellatsioonkaebused süüdimôistetu G. K., tema kaitsja vandeadvokaat N.
AGARJOVA ja kannatanu M. K.
Süüdimôistetu ja kaitsja taotlesid apellatsioonkaebustes Tartu Linnakohtu otsuse muutmist - G. K. süüdi
môistmist KrK § 104 järgi - tapmisena hädakaitse piiride ületamisel ja vabadusekaotuse tingimuslikku
mittekohaldamist. Kannatanu taotles linnakohtu otsuse tühistamist ja G. K. süüdi môistmist tahtliku tapmise
eest KrK § 100 järgi.
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 02. märtsi 1994.a. otsusega tühistati Tartu Linnakohtu 27.
septembri 1993.a. otsus G. K. süüdimôistmises KrK § 103 järgi. G. K. môisteti süüdi KrK § 100 järgi ja teda
karistati 5 (viie) aasta vabadusekaotusega kinnises vanglas. Kannatanu M. K. apellatsioonkaebus rahuldati.
Süüdimôistetu ja tema kaitsja apellatsioonkaebused jäeti rahuldamata.
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsusele esitas kassatsioonkaebuse süüdimôistetu G. K. kaitsja.
Kassatsioonkaebuses taotletakse ringkonnakohtu otsuse tühistamist, uue kohtuotsuse tegemist ja G. K.
môistetud karistuse kergendamist.
Kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, ära kuulanud süüdimôistetu kaitsja seletuse, kes
kohtuistungil taotleb G. K. poolt toimepandud kuriteo ümberkvalifitseerimist KrK § 104 järgi ja kergemat
karistust ning prokuröri arvamuse, kes toetas esitatud taotlust,
t u v a s t a s :
vastavalt Apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtu menetluse seaduse §-le 49 lg. 2 ja 3 vaatab riigikohus
ringkonnakohtu otsuse läbi kassatsioonkaebuses taotletud ulatuses. Riigikohtul on ôigus väljuda
kassatsioonkaebuse piiridest, kui tuvastatakse kriminaalseaduse ebaôige kohaldamine vôi kriminaalprotsessi
seaduse oluline rikkumine, mida kaebuses ei ole märgitud.
Süüdimôistetu G. K. kaitsja poolt esitatud kassatsioonkaebusest nähtub, et ta ei ole nôus Tartu
Ringkonnakohtu otsusega. Kaebuse sisu kohaselt ei vasta kaitsja arvates ringkonnakohtu järeldused KrK §-
de 103 ja 104 suhtes faktilistele asjaoludele. Samal ajal pole kaebuses näidatud kriminaalseadust, mis näeb
ette G. K. poolt toimepandud kuriteo ja mille eest süüdimôistmisel ning millistel asjaoludel tuleb riigikohtul
môista kergem karistus.
Ringkonnakohus môistes G. K. toimepandud tahtliku tapmise eest viis aastat vabadusekaotust - s.o.
sanktsioonis ettenähtud karistuse alammäära, on arvestanud kuriteo raskuse astet ja süüdimôistetut
iseloomustavaid andmeid.
Kassatsioonkaebuses ei ole toodud ühtegi motiivi ega pôhjendust, mis tingiksid G. K. karistuse môistmise
alla alammäära. Samuti ei nähtu kriminaalasja materjalidest erandlikke tehiolusid, mis oluliselt vähendavad
toimepandud kuriteo raskust ja vôimaldaksid kohaldada KrK § 39 sätteid.
Kohtukolleegium ei tuvastanud kriminaalasja läbi vaatamisel AKKS §-39 sätestatud kriminaalseaduse
ebaôiget kohaldamist vôi kriminaalprotsessi olulist rikkumist, mis tooksid kaasa kassatsioonkaebuse piiridest
väljumise.
Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS §-dest 63 p. 1 ja 65 lg. 3, kohtukolleegium
o t s u s t a s :
1. Jätta Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 02. märtsi 1994.a. otsus G. K. süüdimôistmises KrK §
100 järgi muutmata.
2. Süüdimôistetu kaitsja kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.
Kohtuotsus jôustub 03. mail 1994.a. ja edasikaebamisele ei
kuulu.
Riigikohtunikud L. Kalm
J. Rätsep
P. Vaher