III-1/1-16/94 · Riigikohus

III-1/1-16/94

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus Jüri ILVEST, Herbert LINDMÄE ja Eerik KERGANDBERG

vaatas Tartus, 19. aprillil 1994.a. avalikul kohtuistungil läbi kriminaalasja

Ü. P. süüdistuses KrK § 139

järgi Riigiprokuröri asetäitja

kassatsiooniprotesti alusel

Tallinna Ringkonnakohtu 04. jaanuari

1994.a. otsuse peale.

Protsessiosalisena vôttis kohtuistungist osa Riigiprokuröri asetäitja Jaan NAABER.

Ü. P. oli süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 12.10.1993.a. otsusega KrK §139 lg. 2 p. 1, 2 ja 3 järgi ning

karistatud 1-aastase vabaduse kaotusega. Môistetud karistusele oli KrK § 41 alusel liidetud osaliselt Pärnu

Linnakohtu 25.03.1992.a. otsusega môistetud karistus ja lôpliku karistusena oli näidatud 2 aastat ja 6 kuud

vabadusekaotust poolkinnises vanglas.

Tallinna Ringkonnakohus oma otsusega 04. jaanuarist 1994.a. täpsustas ja parandas Pärnu Maakohtu otsust

Ü. P. môistetud karistuste liitmise osas vastavalt KrK§-le 41 ning, arvestades vahistusaega enne Pärnu

Linnakohtu 25.03.1992.a. otsust, môistis lôplikuks karistuseks 1 aasta ja 11 kuud vabadusekaotust.

Riigiprokuröri asetäitja kassatsiooniprotestis väidetakse, et apellatsioonikohus on ebaseaduslikult

raskendanud Ü. P. karistust ja leitakse, et Pärnu Maakohtu poolt môistetud karistusest - 2 aastat ja 6 kuud

vabadusekaotust - peaks arvestades vahistusaega kuuluma veel ärakandmisele 1 aasta 5 kuud ja 23 päeva.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära prokuröri arvamuse,

milles toetati protesti,

l e i d i s :

Pärnu Maakohtu 12.10.1993.a. otsusest nähtuvalt on kohus karistuste liitmisel KrK §41 järgi ebaôigesti

kohaldanud kriminaalseadust. Vastavalt KrK §-le 41 lg. 1 peab kohus juhtudel, mil süüdimôistetu pärast

kohtuotsuse tegemist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist, paneb toime uue kuriteo, liitma viimases

kohtuotsuses näidatud karistusele eelmise otsuse järgi ärakandmata karistuse kas täielikus ulatuses vôi

osaliselt.

Ü. P. oli Pärnu Linnakohtu 25.03.1992.a. otsuse tegemisele eelnenud eeluurimise ajast viibinud vahi all

18.03.1991.a. kuni 25.03.1992.a. - kokku 1 aasta ja 7 päeva.

Vastavalt KrK §-le 45 arvutatakse eelvangistuse aeg karistuse tähtaja hulka. Seega oli Pärnu Linnakohtu

otsuse tegemise ajaks Ü. P. veel kandmata vabadusekaotuslikku karistust 11 kuud ja 23 päeva ( 2 aastat

miinus1 aasta ja 7 päeva).

Vältimaks vigu edasises kriminaalmenetluses ja vastavalt KrPK §-le 275 lg. 1 p. 4, oleks Pärnu Linnakohus

pidanud otsuses ära näitama ärakandmisele kuuluva vabaduskaotuse kestvuse vaatamata süüdimôistetu

suhtes KrK §47 sätte kohaldamisele.

Karistuste täielikul liitmisel KrK § 41 järgi oleks Pärnu Maakohus saanud môista lôplikuks karistuseks 1

aasta ja 11 kuud vabadusekaotust.

Tegelikult kasutas Pärnu Maakohus karistuste osalise liitmise vôimalust, kuigi eksis seejuures KrK §-de 41 ja

45 kohaldamise järjekorra suhtes: môistis lôplikuks karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vabadusekaotust ja luges

seejärel karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aja.

Pärnu Maakohtu otsusest tulenevalt oleks Ü. P.-l tulnud veel karistust kanda 1 aasta 5 kuud ja 23 päeva.

Tallinna Ringkonnakohus osundas oma otsuses 04. jaanuarist 1994.a. ôigesti sellele, et alama astme kohtud

on lahendite tegemisel ekslikult kohaldanud enne KrK §41 ja alles seejärel §45 sätteid.

Kuid Pärnu Maakohtu 12. oktoobri 1993.a. otsust parandades ei oleks Tallinna Ringkonnakohus tohtinud

môista karistust, mis on raskem kui 1 aasta 5 kuud ja 23 päeva vabadusekaotust.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tuginedes AkkS §-dele 32, 39 lg. 2, 63 p. 3 ja 65 lg. 3

o t s u s t a s :

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu otsus 04.01.1994.a. Ü. P. karistuse môistmise osas ja lugeda

ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta ja 5 kuud vabadusekaotust.

2. Prokuröri protest rahuldada. Kohtuotsus jôustub 19. aprillil 1994.a. ja edasikaebamisele ei kuulu.

Riigikohtunikud Jüri Ilvest

Herbert Lindmäe

Eerik Kergandberg