III-1/1-6/94 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedVassili OTSKALENKO on Tallinna Linnakohtu 15.oktoobri 1993.a. otsusega süüdi mõistetud KrK surmanuhtlusega mahalaskmise läbi. KrK 40 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskemaga.
Legislator headnote
AI generatedIII-1/1-6/94 · Riigikohus: otsusega süüdi mõistetud KrK surmanuhtlusega mahalaskmise läbi. KrK 40 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskemaga.
Full text
III-1/1-6/94
K O H T U O T S U S
Eesti Vabariigi nimel
Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus Jüri ILVEST, Lea KALM, Eerik KERGANDBERG,
Herbert LINDMÄE, Jüri RÄTSEP ja Peeter VAHER
vaatas Tartus, 12.aprillil 1994.a. avalikul kohtuistungil läbi
kriminaalasja Vassili OTSKALENKO süüdistuses
KrK 139 lg.2 p.3 - 15 lg.2; 115 lg.3 p.2 -
15 lg.2 ja 101 p.3,6 järgi süüdim istetu
kassatsioonkaebuse alusel.
Kohtuistungist võtsid protsessiosalistena osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge PÜSS ja
süüdimõistetu kaitsja vandeadvokaat Niina AGARJOVA.
Vassili OTSKALENKO on Tallinna Linnakohtu 15.oktoobri 1993.a. otsusega süüdi mõistetud KrK
139 lg.2 p.3 - 15 lg.2 järgi ja karistatud vabadusekaotusega 6 kuuks, KrK 15 lg.2 - 115 lg.3 p.2 järgi
ja karistatud vabadusekaotusega 10 aastaks, KrK 101 p.3 ja 6 järgi ja karistatud erakorraliselt
surmanuhtlusega mahalaskmise läbi. KrK 40 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskemaga.
KrK 41 alusel liideti kandmata karistus 2 kuud ja 21 päeva ning lõplikuks karistuseks loeti
erakorraline karistus - surmanuhtlus mahalaskmise läbi.
KrK 15 lg.2 ja 139 lg.2 p.3 järgi mõisteti V.OTSKALENKO süüdi selles, et tema joobeseisundis, ööl
vastu 22.juunit 1992.a. aknaklaasi eemaldamise teel tungis Haapsalus Vee tn.7 väikelastekodusse,
kust püüdis salaja varastada magnetoolat "Coronet" (500 krooni) ja kahte froteest rätikut "Solita" (6
krooni), kuid kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest mitteolenevatel põhjuste.
KrK 101 p.3 ja 6 järgi mõisteti V.OTSKALENKO süüdi selles, et ta 30.juulil 1992.a. Läänemaal
Ridala vallas tassis lapseealise 10-aastase Svetlana VOLKOVA Kiltsi Pullapää metsa, tahtes teda
vägistada. Vassili OTSKALENKO võttis tüdrukul jalast lühikesed püksid ja aluspüksid. Peale selle
võttis jalast oma püksid ja püüdis astuda sugulisse vahekorda, mis aga ei õnnestunud kuna tüdruk
hakkas karjuma ja nutma. Hirmust, et tüdruk räägib kodus kõik ära, tekkis V.OTSKALENKOLE
mõte Svetlana VOLKOVA tappa. Alaealise vägistamiskatse varjamiseks asetas ta kannatanule pähe
spordipüksid ja pükste kummiga kägistas tüdruku, tõmmates kummi kaela ümber kokku. Peale selle
peitis V.OTSKALENKO laiba puude alla, varjatates seda mulla, lehtede ja okstega.
KrK 15 lg.2 - 115 lg.3 p.2 järgi mõisteti V.OTSKALENKO süüdi selles, et ta 18.augustil 1992.a.
kella 16.00 - 17.00 ajal Haapsalu KEK territooriumi taga vägistamise eesmärgil lükkas jalgrattalt
maha metsateel sõitnud lapseealise 12-aastase Eveli LIIK i, peksis teda rusikatega näkku ja pähe.
Taskunoaga ähvardades tassis ta tüdruku metsa, võttis maha ta püksid ja lasi oma püksid alla. Samas
hoidis tüdruku kõril taskunuga, tahtes astuda tüdrukuga sugulisse vahekorda, kuid tema tahtest
mitteolenenud põhjustel tal see ei õnnestunud. Tüdruk hakkas nutma ja teda hõigati nimeliselt
metsateelt. Kannatanule põhjustas ta järgmised kehavigastused - verevalumid silma all ja puusade
piirkonnas, vigastused suguorganite piirkonnas.
Süüdimõistetu apellatsioonkaebuse alusel asja läbivaadanud Tallinna Ringkonnakohus jättis oma
14.detsembri 1993.a. otsusega Tallinna Linnakohtu otsuse muutmata.
Kassatsioonkaebuses vaidlustab Vassili OTSKALENKKO tema kuritegudele antud õigusliku
hinnangu ja karistumäära. Oma tahtluse sisu kirjeldades leiab ta, et tal puudus kavatsus Svetlana
VOLKOVAT tappa ning et ta ei soovinud kumbagi tütarlast vägistada. Küll aga möönab ta, et sooritas
kuriteod KrK 105 ja 115 lg.2 järgi - surma põhjustamise ettevaatamatuse tõttu ja sugulise kire
rahuldamise kannatanute suguorganeid katsudes.
Ta palub kergendada talle mõistetud karistust arvestades veel ka ta kahetsust ja seda, et ta
ülalpidamisel on alla 5-aastane poeg.
Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning ära kuulanud prokuröri,
kes taotles kohtulahendite muutmata jätmist ja süüdimõistetu kaitsja, kes toetas kassatsioonkaebust,
l e i d i s :
Tallinna Linnakohtu 15. oktoobri 1993.a. otsuses sisalduvad kohtu järeldused on kooskõlas asjas
tuvastatud faktiliste asjaoludega. Vassili OTSKALENKO poolt toimepandud kuritegude laad on
ammendavalt tuvastatud isikute ülekuulamise, vaatlusandmete fikseerimise ja ekspertiiside teel.
Kohus on hinnanud tõendeid, s.h. kohtualuse ebajärjekindlaid ütlusi tema tahtluse sisu kohta -
kogumis nagu seda nõuab KrPK § 50 mõte ning tulnud järeldusele, et V. OTSKALENKO süü
vormiks S. VOLKOVA tapmise episoodis on tahtlus.
Kohtukolleegium leiab, et need kohtu järeldused on põhjendatud ning kooskõlas KrPK § 19
nõuetega. Kohtukolleegium märgib, et V. OTSKALENKO ütlused selle kohta, et ta poos kannatanut
viimasele pähe tõmmatud pükste kummiga sel teel, et hoidis üht kätt kannatanu näol ja pingutas teise
käega kannatanu kukla taga püksikummi, on ümber lükatud objektiivse tõendi - kohtumeditsiinilise
ekspertiisi aktiga. Vastavalt nimetatud aktile on lapse kaelal jälgitav pidev strangulatsioonivagu, mis
algab kaela eesosalt, kurgu alt ning kulgeb vasemale 11 cm pikkuses ning paremale 9 cm pikkuses,
ulatudes külgedelt kaela tagaosale, kus vagu ei ole enam jälgitav seoses laiba lagunemisest tingitud
muutustega. Arvestades poomisvahendi venivust ei ole V. OTSKALENKO poolt kohtuistungil
kirjeldatud viisil - ühe käega pingutamisel - võimalik sellise ulatusega strangulatsioonivagu tekitada
ning kohus on õigesti jätnud tema sellesisulised väited arvestamata.
Karistuse mõistmisel on Tallinna Linnakohus järginud KrK § 22 sätteid, mille kohaselt on lubatud
mõista surmanuhtlust KrK eriosas ettenähtud esimese astme kuritegude tahtliku toimepanemise eest
ning KrK iv peatüki sätteid, mis reguleerivad karistuse mõistmist. Kohus on arvestanud kuritegude
laadi ja raskust, V. OTSKALENKO isiksust iseloomustavaid andmeid, mille kohaselt ta on varem 4
korda kriminaalkorras karistatud, viimase karistuse kandmiselt vabanes tingimisi ennetähtaegselt
29.04.1992.a., s.o. kaks kuud enne talle käesolevas kriminaalasjas inkrimineeritud esimese kuriteo
toimepanemist, samuti tema vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Seega on Tallinna
Linnakohus täpselt täitnud kõiki seadusandja ettekirjutusi, mis reguleerivad karistuse mõistmise
aluseid ja tingimusi kriminaalprotsessis ning on toodud KrK IV peatükis ning KrPK § 263.
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on kriminaalasja läbi vaadanud täiskoosseisus - 5
kohtuniku osavõtul ning tuvastamata ühtki seaduserikkumist Tallinna Linnakohtu tegevuses selle asja
arutamisel on kooskõlas AKKS § 30 lg.1 p.1 jätnud kohtuotsuse muutmata.
Ülaltoodu alusel jõuab Riigikohtu kriminaalkolleegium järeldusele, et käesoleva kriminaalasja
menetlemisel ei ole aset leidnud ühtegi AKKS § 64 sätestatud seaduserikkumist, mis oleks aluseks
eelnevate kohtuotsuste tühistamiseks.
Juhindudes AKKS § 63 p.1; 65 lg.3 Riigikohtu kriminaalkolleegium
o t s u s t a s :
1. Jätta Tallinna Linnakohtu 15. oktoobri 1993.a. otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu 14. detsembri
1993.a. otsus muutmata.
2. Süüdimõistetu Vassili OTSKALENKO kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.