III-1/1-6/94 · Riigikohus

III-1/1-6/94

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus Jüri ILVEST, Lea KALM, Eerik KERGANDBERG,

Herbert LINDMÄE, Jüri RÄTSEP ja Peeter VAHER

vaatas Tartus, 12.aprillil 1994.a. avalikul kohtuistungil läbi

kriminaalasja Vassili OTSKALENKO süüdistuses

KrK 139 lg.2 p.3 - 15 lg.2; 115 lg.3 p.2 -

15 lg.2 ja 101 p.3,6 järgi süüdim istetu

kassatsioonkaebuse alusel.

Kohtuistungist võtsid protsessiosalistena osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge PÜSS ja

süüdimõistetu kaitsja vandeadvokaat Niina AGARJOVA.

Vassili OTSKALENKO on Tallinna Linnakohtu 15.oktoobri 1993.a. otsusega süüdi mõistetud KrK

139 lg.2 p.3 - 15 lg.2 järgi ja karistatud vabadusekaotusega 6 kuuks, KrK 15 lg.2 - 115 lg.3 p.2 järgi

ja karistatud vabadusekaotusega 10 aastaks, KrK 101 p.3 ja 6 järgi ja karistatud erakorraliselt

surmanuhtlusega mahalaskmise läbi. KrK 40 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskemaga.

KrK 41 alusel liideti kandmata karistus 2 kuud ja 21 päeva ning lõplikuks karistuseks loeti

erakorraline karistus - surmanuhtlus mahalaskmise läbi.

KrK 15 lg.2 ja 139 lg.2 p.3 järgi mõisteti V.OTSKALENKO süüdi selles, et tema joobeseisundis, ööl

vastu 22.juunit 1992.a. aknaklaasi eemaldamise teel tungis Haapsalus Vee tn.7 väikelastekodusse,

kust püüdis salaja varastada magnetoolat "Coronet" (500 krooni) ja kahte froteest rätikut "Solita" (6

krooni), kuid kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest mitteolenevatel põhjuste.

KrK 101 p.3 ja 6 järgi mõisteti V.OTSKALENKO süüdi selles, et ta 30.juulil 1992.a. Läänemaal

Ridala vallas tassis lapseealise 10-aastase Svetlana VOLKOVA Kiltsi Pullapää metsa, tahtes teda

vägistada. Vassili OTSKALENKO võttis tüdrukul jalast lühikesed püksid ja aluspüksid. Peale selle

võttis jalast oma püksid ja püüdis astuda sugulisse vahekorda, mis aga ei õnnestunud kuna tüdruk

hakkas karjuma ja nutma. Hirmust, et tüdruk räägib kodus kõik ära, tekkis V.OTSKALENKOLE

mõte Svetlana VOLKOVA tappa. Alaealise vägistamiskatse varjamiseks asetas ta kannatanule pähe

spordipüksid ja pükste kummiga kägistas tüdruku, tõmmates kummi kaela ümber kokku. Peale selle

peitis V.OTSKALENKO laiba puude alla, varjatates seda mulla, lehtede ja okstega.

KrK 15 lg.2 - 115 lg.3 p.2 järgi mõisteti V.OTSKALENKO süüdi selles, et ta 18.augustil 1992.a.

kella 16.00 - 17.00 ajal Haapsalu KEK territooriumi taga vägistamise eesmärgil lükkas jalgrattalt

maha metsateel sõitnud lapseealise 12-aastase Eveli LIIK i, peksis teda rusikatega näkku ja pähe.

Taskunoaga ähvardades tassis ta tüdruku metsa, võttis maha ta püksid ja lasi oma püksid alla. Samas

hoidis tüdruku kõril taskunuga, tahtes astuda tüdrukuga sugulisse vahekorda, kuid tema tahtest

mitteolenenud põhjustel tal see ei õnnestunud. Tüdruk hakkas nutma ja teda hõigati nimeliselt

metsateelt. Kannatanule põhjustas ta järgmised kehavigastused - verevalumid silma all ja puusade

piirkonnas, vigastused suguorganite piirkonnas.

Süüdimõistetu apellatsioonkaebuse alusel asja läbivaadanud Tallinna Ringkonnakohus jättis oma

14.detsembri 1993.a. otsusega Tallinna Linnakohtu otsuse muutmata.

Kassatsioonkaebuses vaidlustab Vassili OTSKALENKKO tema kuritegudele antud õigusliku

hinnangu ja karistumäära. Oma tahtluse sisu kirjeldades leiab ta, et tal puudus kavatsus Svetlana

VOLKOVAT tappa ning et ta ei soovinud kumbagi tütarlast vägistada. Küll aga möönab ta, et sooritas

kuriteod KrK 105 ja 115 lg.2 järgi - surma põhjustamise ettevaatamatuse tõttu ja sugulise kire

rahuldamise kannatanute suguorganeid katsudes.

Ta palub kergendada talle mõistetud karistust arvestades veel ka ta kahetsust ja seda, et ta

ülalpidamisel on alla 5-aastane poeg.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning ära kuulanud prokuröri,

kes taotles kohtulahendite muutmata jätmist ja süüdimõistetu kaitsja, kes toetas kassatsioonkaebust,

l e i d i s :

Tallinna Linnakohtu 15. oktoobri 1993.a. otsuses sisalduvad kohtu järeldused on kooskõlas asjas

tuvastatud faktiliste asjaoludega. Vassili OTSKALENKO poolt toimepandud kuritegude laad on

ammendavalt tuvastatud isikute ülekuulamise, vaatlusandmete fikseerimise ja ekspertiiside teel.

Kohus on hinnanud tõendeid, s.h. kohtualuse ebajärjekindlaid ütlusi tema tahtluse sisu kohta -

kogumis nagu seda nõuab KrPK § 50 mõte ning tulnud järeldusele, et V. OTSKALENKO süü

vormiks S. VOLKOVA tapmise episoodis on tahtlus.

Kohtukolleegium leiab, et need kohtu järeldused on põhjendatud ning kooskõlas KrPK § 19

nõuetega. Kohtukolleegium märgib, et V. OTSKALENKO ütlused selle kohta, et ta poos kannatanut

viimasele pähe tõmmatud pükste kummiga sel teel, et hoidis üht kätt kannatanu näol ja pingutas teise

käega kannatanu kukla taga püksikummi, on ümber lükatud objektiivse tõendi - kohtumeditsiinilise

ekspertiisi aktiga. Vastavalt nimetatud aktile on lapse kaelal jälgitav pidev strangulatsioonivagu, mis

algab kaela eesosalt, kurgu alt ning kulgeb vasemale 11 cm pikkuses ning paremale 9 cm pikkuses,

ulatudes külgedelt kaela tagaosale, kus vagu ei ole enam jälgitav seoses laiba lagunemisest tingitud

muutustega. Arvestades poomisvahendi venivust ei ole V. OTSKALENKO poolt kohtuistungil

kirjeldatud viisil - ühe käega pingutamisel - võimalik sellise ulatusega strangulatsioonivagu tekitada

ning kohus on õigesti jätnud tema sellesisulised väited arvestamata.

Karistuse mõistmisel on Tallinna Linnakohus järginud KrK § 22 sätteid, mille kohaselt on lubatud

mõista surmanuhtlust KrK eriosas ettenähtud esimese astme kuritegude tahtliku toimepanemise eest

ning KrK iv peatüki sätteid, mis reguleerivad karistuse mõistmist. Kohus on arvestanud kuritegude

laadi ja raskust, V. OTSKALENKO isiksust iseloomustavaid andmeid, mille kohaselt ta on varem 4

korda kriminaalkorras karistatud, viimase karistuse kandmiselt vabanes tingimisi ennetähtaegselt

29.04.1992.a., s.o. kaks kuud enne talle käesolevas kriminaalasjas inkrimineeritud esimese kuriteo

toimepanemist, samuti tema vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Seega on Tallinna

Linnakohus täpselt täitnud kõiki seadusandja ettekirjutusi, mis reguleerivad karistuse mõistmise

aluseid ja tingimusi kriminaalprotsessis ning on toodud KrK IV peatükis ning KrPK § 263.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on kriminaalasja läbi vaadanud täiskoosseisus - 5

kohtuniku osavõtul ning tuvastamata ühtki seaduserikkumist Tallinna Linnakohtu tegevuses selle asja

arutamisel on kooskõlas AKKS § 30 lg.1 p.1 jätnud kohtuotsuse muutmata.

Ülaltoodu alusel jõuab Riigikohtu kriminaalkolleegium järeldusele, et käesoleva kriminaalasja

menetlemisel ei ole aset leidnud ühtegi AKKS § 64 sätestatud seaduserikkumist, mis oleks aluseks

eelnevate kohtuotsuste tühistamiseks.

Juhindudes AKKS § 63 p.1; 65 lg.3 Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

1. Jätta Tallinna Linnakohtu 15. oktoobri 1993.a. otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu 14. detsembri

1993.a. otsus muutmata.

2. Süüdimõistetu Vassili OTSKALENKO kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.