III-3/1-3/94 · Riigikohus

III-3/1-3/94

M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 6. aprillil 1994. a.

T. Elmiku, L. Lausi ja V. Tärni kassatsioonkaebuste läbivaatamine 1989. a. maksukorralduse

seaduse § 67 ebaõige kohaldamise tõttu.

Halduskohtukolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Harri Salmann vaatas 31.

märtsil 1994. a. läbi Tõnis Elmiku, Leo Lausi ja Väino Tärni kassatsioonkaebused Tallinna

Ringkonnakohtu 17. detsembri 1993. a. otsuste peale haldusasjades II-3/15-93, II-3/17-93 ja II-3/16-

93, liites need ühte menetlusse. Kohtuistungist võttis osa T. Elmiku, L. Lausi ja V. Tärni esindaja

Enno Palumets. Juures oli halduskohtukolleegiumi sekretär Tiiu Varend.

1992. a. detsembris varusid T. Elmik, L. Laus, E. Mikser ja V. Tärn raiepiletite alusel puitu, mis

müüdi E. Mikseri poolt, kes sai enda nimele kassadokumendi müüdud kauba kohta. Nad arvasid, et

1990.a. üksikisiku tulumaksu seaduse § 11 lg. 1 kohaselt saab tulumaksu maksta vaid

kassadokumendi esitamisel, ja leppisid kokku, et E. Mikser tasub tulumaksu kogu saadud summa

pealt ning teised hüvitavad talle oma osa maksust. T. Elmik, L. Laus ja V. Tärn väitsid, et sel põhjusel

ei kandnud nad andmeid puidu müügist saadud tulu kohta oma tuludeklaratsiooni, mis esitati Järva

Maakonna Maksuametile vastavalt 22. jaanuaril, 2. veebruaril ja 10. veebruaril 1993. a. E. Mikser

läks Järva Maakonna Maksuametisse puidu müügist saadud tulusid deklareerima 16. märtsil 1993. a.,

s.o. järgmisel päeval pärast 1992. a. tulude deklareerimiseks kehtestatud tähtaega. Maksuametis nõuti

E. Mikserilt raiepiletit kogu müüdud puidu kohta. Raiepiletite esitamisel ilmnes, et raiepiletid olid

antud neljale isikule (T. Elmikule, L. Lausile, E. Mikserile ja V. Tärnile). Maksuametis selgitati E.

Mikserile, et antud juhul peab igaüks tulumaksu tasuma eraldi ja keelduti temalt tuludeklaratsiooni

vastu võtmast. Seetõttu läksid T. Elmik, L. Laus ja V. Tärn 17. märtsil 1993. a. omal algatusel

maksuametisse. Puidu müügist saadud tulu deklareerisid T. Elmik 18. märtsil ning L. Laus ja V. Tärn

22. märtsil 1993. a., esitades maksuametile vormi E. Vorm E võeti neilt vastu, nõudmata uue

tuludeklaratsiooni esitamist.

22. aprillil 1993. a. tegi Järva Maakonna Maksuameti direktor korralduse lugeda T. Elmiku, L. Lausi

ja V. Tärni poolt puidu müügist saadud tulu varjatuks ja nõuda neilt 1989. a. maksukorralduse

seaduse § 67 alusel tulumaks puidu müügist saadud summa osas sisse kolmekordses ulatuses. T.

Elmik, L. Laus ja V. Tärn tasusid tulumaksu ühekordses ulatuses.

T. Elmik, L. Laus ja V. Tärn esitasid 12. augustil 1993. a. Järva Maakohtule hagiavaldused, milles

nad palusid tühistada Järva Maakonna Maksuameti korraldused tulumaksu kolmekordses ulatuses

sissenõudmise kohta. Hagi põhjendati väitega, et tegemist ei olnud tulude varjamisega, vaid

üksikisiku tulumaksu seaduse ebaõige mõistmisega.

Järva halduskohtuniku poolt 21. oktoobri 1993. a. tehtud määruses märgiti, et antud juhul ei hageta

mingeid summasid, vaid kaevatakse maksuameti direktori korralduse peale. Seetõttu luges

halduskohtunik hagiavaldused maksuameti direktori korralduste peale kaebusteks. Ühtlasi ennistas

halduskohtunik kaebuse esitamise tähtaja põhjusel, et T. Elmik, L. Laus ja V. Tärn pidasid oma

nõudmisi hagiks maksuameti vastu.

Järva halduskohtunik vaatas kaebused läbi 1. novembril 1993. a. ja otsustas tunnistada Järva

Maakonna Maksuameti direktori korraldused T. Elmikult, L. Lausilt ja V. Tärnilt tulumaksu

kolmekordses ulatuses sissenõudmise kohta osaliselt seadusevastaseks ning tegi maksuameti

direktorile ettepaneku need korraldused uuesti läbi vaadata. Kohus leidis, et tegemist ei olnud tulude

varjamisega, sest T. Elmik, L. Laus ja V. Tärn läksid omal algatusel kohe järgmisel päeval pärast E.

Mikserilt tuludeklaratsiooni vastuvõtmisest keeldumist maksuametisse.

Järva Maakonna Maksuamet esitas 8. novembril 1993. a. Tallinna Ringkonnakohtule

apellatsioonkaebused Järva halduskohtuniku poolt 1. novembril 1993. a. asjades 2-482/93, 2-483/93

ja 2-490/93 tehtud otsuste peale, taotledes nende otsuste tühistamist. Kaebustes väideti, et tegemist on

tulude varjamisega, sest T. Elmiku, L. Lausi ja V. Tärni poolt 1993. a. jaanuaris-veebruaris esitatud

tuludeklaratsioonides ei olnud puidu müügist saadud tulud deklareeritud ja deklaratsioonide esitamise

tähtajaks ei olnud esitatud deklaratsioone, mis oleksid kajastanud puidu müügist saadud tulu.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskohtukolleegium vaatas apellatsioonkaebused läbi 17. detsembril

1993. a. ja tühistas Järva halduskohtuniku poolt tehtud otsused ning rahuldas Järva Maakonna

Maksuameti apellatsioonkaebused. Tallinna Ringkonnakohtu halduskohtukolleegiumi otsustes leiti, et

tegemist on tulude varjamisega, sest 1993. a. jaanuaris-veebruaris esitatud tuludeklaratsioonides oli

puidu müügist saadud tulu deklareerimata.

Kassatsioonkaebuste esitamisel tasusid T. Elmik, L. Laus ja V. Tärn kautsjonina igaüks 300 krooni.

Riigikohtu halduskohtukolleegium

l e i d i s:

Üksikisiku tulumaksu seaduse § 11, mis näeb ette tulumaksu tasumise kassadokumendi alusel, ei

anna alust järelduseks, et T. Elmik, L. Laus, E. Mikser ja V. Tärn võisid tasuda tulumaksu puidu

müügist saadud tulu eest ühiselt. Sama seaduse § 8 kohaselt võisid ühise tuludeklaratsiooni alusel

tulumaksu maksta vaid abikaasad, kes elasid kogu maksustamisperioodi koos.

See, et osa tuludest tehti maksuametile teatavaks pärast tulude deklareerimiseks kehtestatud tähtaja

möödumist ja nende tulude deklareerimisel esitati ainult vorm E, lisamata uut tuludeklaratsiooni, ei

ole käsitatav maksukorralduse seaduse §-s 67 sätestatud maksuobjekti varjamisena, sest

maksumaksjatel puudus tahtlus varjata tulusid. Maksumaksjad tegid puidu müügist saadud tulud

maksuametile teatavaks omal algatusel kohe pärast seda, kui maksuamet keeldus E. Mikserilt vastu

võtmast tuludeklaratsiooni, millesse ekslikult olid kantud ka teiste isikute tulud. Antud juhul oli

tegemist maksu suuruse kindlaksmääramiseks ettenähtud andmete mitteõigeaegse esitamisega. Selle

õiguserikkumise eest ei saa kohaldada maksukorralduse seaduse §-ga 67 ettenähtud kolmekordses

ulatuses maksu sissenõudmist. Seega ei ole Järva Maakonna Maksuameti direktori korraldus T.

Elmikult, L. Lausilt ja V. Tärnilt puidu müügist saadud tulu kolmekordses ulatuses sissenõudmise

kohta kooskõlas maksukorralduse seaduse §-ga 67.

T. Elmiku, L. Lausi ja V. Tärni poolt tasutud kautsjoni suurus on määratud ebaõigesti. HKS § 68 lg. 3

kohaselt on kautsjoni suuruseks pool kassatsioonkaebuse esitamise ajal kehtivast miinimumpalgast.

Eesti Vabariigi Valitsuse 24. septembri 1992. a. määruse nr. 274 "Töötajate töötasustamise kohta" p. 1

kohaselt on miinimumpalga suuruseks 300 krooni. Seega pidanuks igaüks kautsjonina tasuma mitte

300 krooni, vaid 150 krooni.

Lähtudes eeltoodust ja HKS §-dest 57 p. 4, 68 lg. 3 ja 69, Riigikohtu halduskohtukolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskohtukolleegiumi 17. detsembri 1993. a. otsused asjades

nr. II-3/15-93, II-3/16-93 ja II-3/17-93 ning tunnistada Järva Maakonna Maksuameti direktori

korraldused T. Elmikult, L. Lausilt ja V. Tärnilt üksikisiku tulumaksu kolmekordses ulatuses

sissenõudmise kohta ebaseaduslikuks ja tühistamisele kuuluvaks.

Tagastada T. Elmikule, L. Lausile ja V. Tärnile nende poolt tasutud kautsjon igaühele 300 krooni.

Mõista Järva Maakonna Maksuametilt T. Elmiku, L. Lausi ja V. Tärni kasuks välja tasu õigusabi eest

kassatsioonimenetluses igaühele 150 krooni.

T. Anton, J.Põld, H. Salmann