III-1/3-33/94 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedKohtuistungist võttis osa protsessiosalisena Riigiprokuratuuri prokurör Marge PÜSS. Sõjaväeosa nr. 10727 sõjatribunali 29. novembri 1950.a. otsusega tunnistati A. S. ja M. S. süüdi ja karistati
Legislator headnote
AI generatedIII-1/3-33/94 · Riigikohus: kaitse tugevdamise kohta" § 2 lg.2 järgi ning lõpetada kriminaalmenetlus kuriteokoosseisu puudumise tõttu.
Full text
III-1/3-33/94
K O H T U O T S U S
Eesti Vabariigi nimel
Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus Jüri ILVEST, Lea KALM ja Herbrt LINDMÄE
vaatas Tartus, 5. aprillil 1994.a. avalikul kohtuistungil läbi
kriminaalasja A. S. ja
M. S. süüdistuses VNFSV Krk
§-de 581 a ja 588, samuti NSVL
Ülemnõukogu Presiidiumi 4. juuni
1947.a. seadluse "Kriminaalvastutuse
kohta riigi- ja ühiskonnavara riisumise
eest" § 4 ja NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi
4. juuni 1947.a. seadluse "Kodanike isikliku
omandi kaitse tugevdamise kohta" § 2 lg.2
järgi süüdimõistetute tütre H. M.
avalduse alusel kohtuvea parandamiseks
Sõjaväeosa nr. 10727 sõjatribunali
29. novembri 1950.a. otsuses.
Kohtuistungist võttis osa protsessiosalisena Riigiprokuratuuri prokurör Marge PÜSS.
Sõjaväeosa nr. 10727 sõjatribunali 29. novembri 1950.a. otsusega tunnistati A. S. ja M. S. süüdi ja karistati
VNFSV KrK §-de 581 a ja 588, samuti NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 4. juuni 1947.a. seadluse
"Kriminaalvastutuse kohta riigi- ja ühiskonnavara riisumise eest" § 4 ja NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 4.
juuni 1947.a. seadluse "Kodanike isikliku omandikaitse tugevdamise kohta" § 2 lg.2 järgi karistuste liitmisel
kuritegude kogumi eest vabadusekaotusega 25 aastat paranduslike tööde laagris ühes õiguste kaotusega 5
astaks ja vara konfiskeerimisega.
Karistusaja alguseks loeti A. S. ja M. S. 29. juuli 1950.a.
Kohtuotsuse järgi tunnistati A. S. süüdi selles, et tema, vaenulikult meelestatuna nõukogude korra vastu,
teenis 1944.a. veebruarikuust kuni septembrikuuni Saksa sõjaväes, hoidis ebaseaduslikult relva, põgenes
pärast kinnipidamist 1944.a. maikuus vahi alt ja varjas ennast koos abikaasa M. S. ja kahe lapse I. S. (s.
1937.a.) ja H. S. (s. 1941.a.) metsas ja taludes. A. S. ühines terroristliku bandega ja alustas relvavõitlust
nõukogude võimu vastu. Varjamise ajal osales ta ajavahemikus 1949.a. septembrikuust kuni 1950.a.
juulikuuni kahel korral X vallas X kaupluse, Y vallas Y kaupluse ja Z vallas Z kaupluse riisumises ning V
valla V kolhoosist kahe lamba varguses. Samuti võttis ta osa P vallas P külas aidast toiduainete vargusest ja
V valla V külas aiamaalt 8 koti juurvilja vargusest.
Kohtuotsuse järgi tunnistati M. S. süüdi selles, et tema varjas ennast nõukogudevastaselt meelestatuna koos
oma mehe A. S. ja kahe lapsega nõukogude võimu eest, kuulus relvastatud bandesse ja oli teadlik bandiitide
poolt toimepandud kuritegudest, kasutas koos bandiitidega riisutud kaupu ja varastatud toiduaineid,
valmistas bandiitidele toitu ja pesi nende pesu.
H. M. taotleb avalduses kohtuvea parandamiseks oma vanemate A. S. ja M. S. rehabiliteerimist neile
süüksarvatud tegudes.
Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning ära kuulanud prokurör M.
PÜSSI arvamuse, milles ta toetas avaldust kohtuvea parandamiseks,
t u v a s t a s :
A. S. ja M. S. NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 4. juuni 1947.a. seadluse "Kriminaalvastutuse kohta riigi- ja
ühiskonnavara riisumise eest" § 4 järgi ja NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 4. juuni 1947.a. seadluse
"Kodanike isikliku omandi kaitse tugevdamise kohta" § 2 lg.2 järgi süüksarvatud teod seondusid enda
varjamisega nõukogude võimu eest riikliku omavoli ohvritena, mis oli võitluseks Eesti Vabariigi iseseisvuse
eest ja Eesti rahvale tehtud ülekohtu vastu. Nad olid toime pandud nõukogude okupatsiooni ja terrorireziimi
tingimustes hädaseisundis, hankimaks elamiseks vajalikke toiduaineid, riietusesemeid, jalatseid jm.,
ohustamata seejuures tsiviilelanike elu või tervist.
Eesti Vabariigi 19. veebruari 1992.a. seaduse "Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute
rehabiliteerimise kohta" § 2 lg.1 p.1 alusel on A. S. ja M. S. VNFSV KrK §-de 581 a ja 588 järgi
süüksarvatud teod loetud rehabiliteerituks.
Juhindudes AKKS §-dest 63 p.3, 65 lg.3, ja 779, KrPK §-st 5 lg.1 p.2, samuti Eesti Vabariigi 19. veebruari
1992.a. seaduse "Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta" §-st
5 lg.1, Riigikohtu kriminaalkolleegium
o t s u s t a s :
1. Tühistada Sõjaväeosa nr. 10727 sõjatribunali 29. novembri 1950.a. otsus A. S. ja M. S. süüdistuses NSVL
Ülemnõukogu Presiidiumi 4. juuni 1947.a. seadluse "Kriminaalvastutuse kohta riigi- ja ühiskonnavara
riisumise eest" § 4 ja NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 4. juuni 1947.a. seadluse "Kodanike isikliku omandi
kaitse tugevdamise kohta" § 2 lg.2 järgi ning lõpetada kriminaalmenetlus kuriteokoosseisu puudumise tõttu.
Rehabiliteerida A. S. ja M. S. NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 4. juuni 1947.a. seadluse
"Kriminaalvastutuse kohta riigi- ja ühiskonnavara riisumise eest" § 4 ja NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 4.
juuni 1947.a. seadluse "Kodanike isikliku omandi kaitse tugevdamise kohta" § 2 lg.2 järgi süüksarvatud
tegudes ühes sellest tulenevate õiguslike tagajärgedega.
2. Süüdimõistetute A. S. ja M. S. tütre H. M. avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada.
Riigikohtu otsus jõustub 5. aprillil 1994.a. ja edasikaebamisele ei kuulu.
Riigikohtunikud Jüri Ilvest
Lea Kalm
Herbert Lindmäe