Legislator Case Law & Legislation
III-1/3-33/94 ECLI:EE:RK:1994:3.1.3.33.94.66 AI generated

III-1/3-33/94 · Riigikohus

Case Number III-1/3-33/94
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

Kohtuistungist võttis osa protsessiosalisena Riigiprokuratuuri prokurör Marge PÜSS. Sõjaväeosa nr. 10727 sõjatribunali 29. novembri 1950.a. otsusega tunnistati A. S. ja M. S. süüdi ja karistati

Legislator headnote

AI generated

III-1/3-33/94 · Riigikohus: kaitse tugevdamise kohta" § 2 lg.2 järgi ning lõpetada kriminaalmenetlus kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

III-1/3-33/94

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus Jüri ILVEST, Lea KALM ja Herbrt LINDMÄE

vaatas Tartus, 5. aprillil 1994.a. avalikul kohtuistungil läbi

kriminaalasja A. S. ja

M. S. süüdistuses VNFSV Krk

§-de 581 a ja 588, samuti NSVL

Ülemnõukogu Presiidiumi 4. juuni

1947.a. seadluse "Kriminaalvastutuse

kohta riigi- ja ühiskonnavara riisumise

eest" § 4 ja NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi

4. juuni 1947.a. seadluse "Kodanike isikliku

omandi kaitse tugevdamise kohta" § 2 lg.2

järgi süüdimõistetute tütre H. M.

avalduse alusel kohtuvea parandamiseks

Sõjaväeosa nr. 10727 sõjatribunali

29. novembri 1950.a. otsuses.

Kohtuistungist võttis osa protsessiosalisena Riigiprokuratuuri prokurör Marge PÜSS.

Sõjaväeosa nr. 10727 sõjatribunali 29. novembri 1950.a. otsusega tunnistati A. S. ja M. S. süüdi ja karistati

VNFSV KrK §-de 581 a ja 588, samuti NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 4. juuni 1947.a. seadluse

"Kriminaalvastutuse kohta riigi- ja ühiskonnavara riisumise eest" § 4 ja NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 4.

juuni 1947.a. seadluse "Kodanike isikliku omandikaitse tugevdamise kohta" § 2 lg.2 järgi karistuste liitmisel

kuritegude kogumi eest vabadusekaotusega 25 aastat paranduslike tööde laagris ühes õiguste kaotusega 5

astaks ja vara konfiskeerimisega.

Karistusaja alguseks loeti A. S. ja M. S. 29. juuli 1950.a.

Kohtuotsuse järgi tunnistati A. S. süüdi selles, et tema, vaenulikult meelestatuna nõukogude korra vastu,

teenis 1944.a. veebruarikuust kuni septembrikuuni Saksa sõjaväes, hoidis ebaseaduslikult relva, põgenes

pärast kinnipidamist 1944.a. maikuus vahi alt ja varjas ennast koos abikaasa M. S. ja kahe lapse I. S. (s.

1937.a.) ja H. S. (s. 1941.a.) metsas ja taludes. A. S. ühines terroristliku bandega ja alustas relvavõitlust

nõukogude võimu vastu. Varjamise ajal osales ta ajavahemikus 1949.a. septembrikuust kuni 1950.a.

juulikuuni kahel korral X vallas X kaupluse, Y vallas Y kaupluse ja Z vallas Z kaupluse riisumises ning V

valla V kolhoosist kahe lamba varguses. Samuti võttis ta osa P vallas P külas aidast toiduainete vargusest ja

V valla V külas aiamaalt 8 koti juurvilja vargusest.

Kohtuotsuse järgi tunnistati M. S. süüdi selles, et tema varjas ennast nõukogudevastaselt meelestatuna koos

oma mehe A. S. ja kahe lapsega nõukogude võimu eest, kuulus relvastatud bandesse ja oli teadlik bandiitide

poolt toimepandud kuritegudest, kasutas koos bandiitidega riisutud kaupu ja varastatud toiduaineid,

valmistas bandiitidele toitu ja pesi nende pesu.

H. M. taotleb avalduses kohtuvea parandamiseks oma vanemate A. S. ja M. S. rehabiliteerimist neile

süüksarvatud tegudes.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning ära kuulanud prokurör M.

PÜSSI arvamuse, milles ta toetas avaldust kohtuvea parandamiseks,

t u v a s t a s :

A. S. ja M. S. NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 4. juuni 1947.a. seadluse "Kriminaalvastutuse kohta riigi- ja

ühiskonnavara riisumise eest" § 4 järgi ja NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 4. juuni 1947.a. seadluse

"Kodanike isikliku omandi kaitse tugevdamise kohta" § 2 lg.2 järgi süüksarvatud teod seondusid enda

varjamisega nõukogude võimu eest riikliku omavoli ohvritena, mis oli võitluseks Eesti Vabariigi iseseisvuse

eest ja Eesti rahvale tehtud ülekohtu vastu. Nad olid toime pandud nõukogude okupatsiooni ja terrorireziimi

tingimustes hädaseisundis, hankimaks elamiseks vajalikke toiduaineid, riietusesemeid, jalatseid jm.,

ohustamata seejuures tsiviilelanike elu või tervist.

Eesti Vabariigi 19. veebruari 1992.a. seaduse "Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute

rehabiliteerimise kohta" § 2 lg.1 p.1 alusel on A. S. ja M. S. VNFSV KrK §-de 581 a ja 588 järgi

süüksarvatud teod loetud rehabiliteerituks.

Juhindudes AKKS §-dest 63 p.3, 65 lg.3, ja 779, KrPK §-st 5 lg.1 p.2, samuti Eesti Vabariigi 19. veebruari

1992.a. seaduse "Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta" §-st

5 lg.1, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

1. Tühistada Sõjaväeosa nr. 10727 sõjatribunali 29. novembri 1950.a. otsus A. S. ja M. S. süüdistuses NSVL

Ülemnõukogu Presiidiumi 4. juuni 1947.a. seadluse "Kriminaalvastutuse kohta riigi- ja ühiskonnavara

riisumise eest" § 4 ja NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 4. juuni 1947.a. seadluse "Kodanike isikliku omandi

kaitse tugevdamise kohta" § 2 lg.2 järgi ning lõpetada kriminaalmenetlus kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

Rehabiliteerida A. S. ja M. S. NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 4. juuni 1947.a. seadluse

"Kriminaalvastutuse kohta riigi- ja ühiskonnavara riisumise eest" § 4 ja NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 4.

juuni 1947.a. seadluse "Kodanike isikliku omandi kaitse tugevdamise kohta" § 2 lg.2 järgi süüksarvatud

tegudes ühes sellest tulenevate õiguslike tagajärgedega.

2. Süüdimõistetute A. S. ja M. S. tütre H. M. avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada.

Riigikohtu otsus jõustub 5. aprillil 1994.a. ja edasikaebamisele ei kuulu.

Riigikohtunikud Jüri Ilvest

Lea Kalm

Herbert Lindmäe