III-1/3-31/94 · Riigikohus

III-1/3-31/94

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus Herbert LINDMÄE, Jüri RÄTSEP ja Peeter VAHER

vaatas Tartus, 5. aprillil 1994.a. avalikul kohtuistungil läbi

kriminaalasja i süüdistuses

VNFSV KrK §-de 581 b, 58'', 136 lg. 1

ja 182 lg. 1 järgi süudimõistetu E.

A. avalduse alusel kohtuvea parandamises

10. Kaardiväe sõjatribunali 18. novembri

1947 a. otsuses ja Leningradi Sõjaväering-

konna sõjatribunali 26. novembri 1947.a.

määruses nr. K-878.

Kohtuistungist võttis osa protsessiosalisena Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

10. Kaardiväearmee sõjatribunali 18. novembri 1947.a. otsusega tunnistati süüdi ja karistati VNFSV KrK §-

de 581 b, 58'', 136 lg. 1 ja 182 lg. 1 järgi. Karistuste liitmisel kuritegude kogumi eest vabadusekaotusega 25

aastat paranduslike tööde laagris ühes õiguste kaotamisega 5 aastaks ja vara konfiskeerimisega.

Karistusaja alguseks loeti 15. juuli 1947.a.

Kohtuotsuse järgi tunnistati E. A. süudi selles, et tema, teenides Punaarmee 42. laskurpolgus, andis ennast

11. juulil 1941.a. Porhovi all sakslastele vangi. Vabanenud Saksa sõjavangide laagrist, astus ta vabatahtlikult

Omakaitsesse ja oli raudteesilla valves.

1943.a. juunikuu lõpul laskis ta Virumaal X vallas oma onu P. A. talus vintpüssist maha tundmatu isiku, kes

oli ennast varjanud talu küünis.

1944.a hoidus E. A. kõrvale mobilisatsioonist Nõukogude Armeesse ning kartes vastutust Saksa

okupatsiooni ajal toimepandud kuritegude eest, varjas relvastatuna ennast nõukogude võimu eest kuni

arreteerimiseni 15. juulil 1947.a.

Leningradi sõjaväeringkonna sõjatribunali 26. novembri 1947.a. määrusega jäeti 10. Kaardiväearmee

sõjatribunali 18. novembri 1947.a. otsus muutmata.

E. A. vabanes kinnipidamiskohast 16. juulil 1956.a.

Süudimõistetu E. A. taotleb avalduses kohtuvea parandamiseks rehabiliteerimist talle VNFSV KrK § 136 lg.

1 järgi süüksarvatud teos.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri M. Püss

arvamuse, milles ta ei toetanud avaldust kohtuvea parandamiseks,

t u v a s t a s :

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Omakaitse liige E. A. tulistas 1943.a. juunikuus öösel oma onu P. A.

talus Virumaal X vallas ennast talu heinaküünis peitnud ja sealt põgenevat tundmatut meest ning tappis ta

vintpüssilasuga. Relva haaras E. A. siis, kui kuulis P. A. appihüüdu ja omakaitselasena püüdis põgenajale

järele joostes teda kinni pidada.

Kuna põgeneja hoiatushüüete peale seisma ei jäänud, tulistas E. A. 80-100 m kauguselt talle järele.

Politseijuurdlusel selgitati, et tapetu oli vangilaagrist põgenenud sõjavang. Juurdlus lõpetati.

E. A. täitis sõjaolukorras omakaitse liikmelel pandud kohustust kinni pidada kahtlasi isikuid ja kontrollida

nende dokumente. Tal oli õigus kasutada isiku kinnipidamiseks vajadusel relva.

Omakaitse tegevus oli võitluseks Punaarmee vastu ja kooskõlas Eesti vabadusvõitluse eesmärkidega.

Eesti Vabariigi 19. veebruari 1992.a. seduse "Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdi mõistetud isikute

rehabiliteerimise kohta" § 2 lg. 1 p. 1 alusel on E. A.-le VNFSV KrK §-de 581 b, 58'' ja 182 lg. 1 järgi

süüksarvatud teod loetud rehabiliteerituks.

Juhindudes AKKS §-dest 63 p. 3, 65 lg. 3 ja 779, KrPK §-st 5 lg. 1 p. 2, samuti Eesti Vabariigi 19. veebruari

1992.a. seaduse "Kohtuvaliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta" §-st

5 lg. 1, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

1. Tühistada 10. Kaardiväearmee sõjatribunali 18. novembri 1947.a. otsus ja Leningradi sõjaväeringkonna

sõjatribunali 26. novembri 1947.a. määruses nr. K-878 I süüdistuses VNFSV KrK § 136 lg. 1 järgi ning

lõpetada kriminaalmenetlus kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

Rehabiliteerida talle VNFSV KrK § 136 lg. 1 järgi süüsarvatud teos ühes sellest tulenevate õiguslike

tagajärgedega.

2. Süüdimõistetu i avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada.

Riigikohtu otsus jõustub 5. aprillil 1994.a. ja edasikaebamisele ei kuulu.

Riigikohtunikud Herbert Lindmäe

Jüri Rätsep

Peeter Vaher