III-1/3-30/94 · Riigikohus

III-1/3-30

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus Jüri ILVEST, Herbert LINDMÄE ja Jüri RÄTSEP

vaatas Tartus, 29. märtsil 1994 avalikul kohtuistungil läbi

kriminaalasja E. V. süüdistuses

VNFSV KrK §-de 19 ja 589 ning 5810 lg.1

järgi süüdimôistetu E. V. aval-

duse alusel kohtuvea parandamiseks Eesti

Vabariigi Ülemkohtu pleenumi 27. veebru-

ari 1991.a. määruses.

Kohtuistungist vôttis osa protsessiosalisena Riigiprokuratuuri prokurör Marge PÜSS.

Eesti NSV Siseministeeriumi vägede sôjatribunali 24.oktoobri 1946.a. otsusega môisteti E. V. süüdi ja

karistati VNFSV KrK §-de 19 ja 589 ning 5810 lg.1 järgi karistuste liitmisel kuritegude kogumi eest

vabadusekaotusega 8 aastat paranduslike tööde laagris.

Karistusaja alguseks loeti 22. mai 1946.a.

Kohtuotsuse järgi tunnistati E. V. süüdi selles, et ta nôukogude vôimu vastu vaenulikult meelestatuna astus

1946.a. märtsis A-A. P. organiseeritud nôukogudevastasesse noorte gruppi. A-A. P. juhtimisel korraldati

koosolekuid, kus arutati nôukogude vôimu vastu peetavas vôitluses nôukogudevastaste lendlehtede

valmistamist ja levitamist, relvade muretsemist ja diversiooniaktide toimepanemist. E. V. osales grupi

liikmete poolt paljundatud lendlehtede levitamises Tallinnas. Näitamaks oma valmisolekut nôukogude vôimu

vastu vôitlemiseks vôttis ta osa 8.märtsil 1946 Tallinna vabastamisel langenud punaarmeelaste monumendi

ôhkulaskmise katsest, kusjuures sellesisulise kuritegeliku kavatsuse viisid ellu grupi teised liikmed, ôhkides

7.mail 1946 enne Vôidupüha Vôidu väljakule püstitatud monumendi. 1946.a. aprillis osales E. V. ELKNÜ

Keskkomitee hoone aknaklaaside purustamises, eesmärgiga näidata, et vihatakse nôukogude vôimu.

Sama kohtuotsusega môisteti süüdi ja karistati: A-A. P. VNFSV KrK §-de 589 ja 5810 lg.1 järgi karistuste

liitmisel kuritegude kogumi eest vabadusekaotusega 10 aastat paranduslike tööde laagris;

A. J. VNFSV KrK §-de 589 ja 5810 lg.1 järgi karistuste liitmisel kuritegude kogumi eest vabadusekaotusega

8 aastat paranduslike tööde laagris;

L. F. VNFSV KrK §-de 19 ja 589 ning 5810 lg.1 järgi karistuste liitmisel kuritegude kogumi eest

vabadusekaotusega 8 aastat paranduslike tööde laagris.

A-A. P., A. J. ja L. F. karistusaja alguseks loeti 22. mai 1946.

Sama nôukogudevastase grupi liige J. K. môisteti Eesti NSV Siseministeeriumi vägede sôjatribunali 27.

novembri 1946.a. otsusega süüdi ja karistati VNFSV KrK §-de 19 ja 589 ning 5810 lg.1 järgi karistuste

liitmisel kuritegude kogumi eest vabadusekaotusega 6 aastat paranduslike tööde laagris. Karistusaja alguseks

loeti 29. juuli 1946.a.

NSV Liidu Ülemkohtu sôjakolleegiumi 5. veebruari 1947.a. määrusega jäeti Eesti NSV Siseministeeriumi

vägede sôjatribunali 24. oktoobri 1946.a. otsus muutmata.

Eesti Vabariigi Ülemkohtu pleenumi 27. veebruari 1991.a. määrusega muudeti Eesti NSV Siseministeeriumi

vägede sôjatribunali 24. oktoobri 1946.a. ja 27. novembri 1946.a. otsused ning NSV Liidu Ülemkohtu

sôjakolleegiumi 5. veebruari 1947.a. määrus E. V., samuti A-A. P., A. J., L. F. ja J. K. süüdimôistmises ning

nende poolt toime pandud teod kvalifitseeriti VNFSV KrK §-de 74 lg.2, ja 182 lg.1 järgi, lugedes igaühele

karistuseks kuritegude kogumi eest 2 aastat vabadusekaotust.

E. V. taotleb avalduses kohtuvea parandamiseks rehabili- teerimist talle VNFSV KrK §-de 74 lg.2 järgi

süüksarvatud tegudes.

A-A. P., A. J., L. F. ja J. K. ei ole Riigikohtule avaldust kohtuvea parandamiseks esitanud.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri M. P.

arvamuse, milles ta toetas avaldust kohtuvea parandamiseks,

t u v a s t a s :

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et E. V. kuulus alates 1946.a. märtsikuust nôukogudevastasesse Tallinna

noorte rühmitusse. Ta osales koos A-A. P., A. J., L. F. ja J. K.-ga 8. märtsil 1946.a. Tallinna vallutamisel

langenud punaarmeelaste monumendi ôhkimise katses, kusjuures A-A. P. ja A. J. ôhkisid 7. mail 1946.a.

Vôidu väljakule püstitatud monumendi. Õhkimiseks vajaliku lôhkeaine muretses J. K., kes hoidis

vastupanugrupi relvi ja laskemoona.

E. V. ja L. F. osalesid koos grupi teiste liikmetega 1946.a. aprillis ELKNÜ Keskkomitee hoone aknaklaaside

purustamises.

Need teod kvalifitseeriti Eesti NSV Siseministeeriumi vägede sôjatribunali 24. oktoobri 1946.a. ja 27.

novembri 1946.a. otsuses ning NSV Liidu Ülemkohtu sôjakolleegiumi 5. veebruari 1947.a. määruses

VNFSV KrK §-de 589 ja 5810 lg.1 järgi, mis on Eesti Vabariigi 19. veebruari 1992.a. seaduse "Kohtuväliselt

represseeritud ja alusetult süüdimôistetud isikute rehabilitee-rimise kohta" § 2 lg.1 p.1 alusel loetud

rehabiliteerituks. Eesti Vabariigi Ülemkohtu pleenumi 27. veebruari 1991.a. määrusega kvalifitseeriti E. V.-

le, samuti A-A. P.-le,

A. J.-le, L. F.-le ja J. K. -le süüksarvatud teod ümber VNFSV KrK §-de 74 lg.2, ja 182 lg.1 järgi. VNFSV

KrK §-s 182 lg.1 sätestatud teod on loetud seadusjärgselt rehabiliteerituks.

Ümberkvalifitseerimisel ei arvestatud asjaolu, et mälestusmärgi ôhkimise katsel ja selle ôhkimisel oli

eesmärk näidata oma valmisolekut vôidelda nôukogude vôimu vastu, ELKNÜ Keskkomitee aknaklaaside

purustamisel aga nôukogude vôimu vihkamist. Need teod sarnanevad üksnes väliselt kuritahtlikule

huligaansusele, kuid nende toimepanijate tahtluse sisu, suunitlus, tegevuse motiiv ja eesmärgid ei ole

ühitatavad huligaansuse koosseisu tunnustega. Huligaansusele iseloomulik lugupidamatuse väljendus

ühiskonna suhtes oli subjektiivselt küljelt lugupidamatuse avaldus üksnes nôukogude vôimu vastu ega

riivanud Eesti ühiskonda.

E. V., A-A. P., A. J., L. F. ja J. K. tegevus oli vôitluseks Eesti Vabariigi iseseisvuse eest ja Eesti rahvale

tehtud ülekohtu vastu ning vastasid ilmselt nendele eesmärkidele.

Juhindudes AKKS §-dest 63 p.3, 65 lg.3, ja 779, KrPK §-st 5 lg.1 p.2, samuti Eesti Vabariigi 19. veebruari

1992.a. seaduse "Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimôistetud isikute rehabiliteerimise kohta" §-st

5 lg.1, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

1. Tühistada Eesti Vabariigi Ülemkohtu pleenumi 27. veebruari 1991.a. määrus E. V., A-A. P., A. J., L. F. ja

J. K. süüdistuses VNFSV KrK § 74 lg.2 järgi ning lôpetada kriminaalmenetlus kuriteokoosseisu puudumise

tôttu.

Rehabiliteerida E. V., A-A. P., A. J., L. F. ja J. K. neile VNFSV KrK § 74 lg.2 järgi süüksarvatud tegudes

ühes sellest tulenevate ôiguslike tagajärgedega.

2. Süüdimôistetu E. V. avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada.

Riigikohtu otsus jôustub 29. märtsil 1994.a. ja edasikaebamisele ei kuulu.

Riigikohtunikud Jüri Ilvest

Herbert Lindmäe

Jüri Rätsep