III-1/3-25/94 · Riigikohus

III-1/3-25

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus Jüri ILVEST, Herbert LINDMÄE ja Jüri RÄTSEP

vaatas Tartus, 29. märtsil 1994.a. avalikul kohtuistungil läbi

kriminaalasja H. V. süüdistuses

VNFSV KrK § 581 a, 588 ja 5811, samuti NSVL

Ülemnõukogu Presiidiumi 4. juuni 1947.a.

seadluse "Kriminaalvastutuse kohta riigi- ja

ühiskonnavara riisumise eest" §-de 2 ja 4 ning

NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 4. juuni 1947.a.

seadluse "Kodanike isikliku omandi kaitse

tugevdamise kohta" § 2 lg.2 järgi süüdimõistetu

H. V. avalduse alusel kohtuvea

parandamiseks Sõjaväeosa 99378 sõjatribunali

5. veebruari 1952.a. otsuses.

Kohtuistungist võtsid osa protsessiosalistena süüdimõistetu H. V. ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge PÜSS.

Sõjaväeosa 99378 sõjatribunali 5. veebruari 1952.a. otsusega

mõisteti H. V. süüdi ja karistati VNFSV KrK §-de 5811 a,

588, 5811 järgi vabadusekaotusega 25 aastat ühes õiguste kaotusega 5 aastaks ja vara konfiskeerimisega;

NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi 4. juuni 1947.a. seadluse "Kriminaalvastutuse kohta riigi- ja

ühiskonnavara riisumise eest" § 4 ja NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi 4. juuni 1947.a. seadluse

"Kodanike isikliku omandi kaitse tugevdamise kohta" § 2 lg.2 järgi vabadusekaotusega 20 aastat ühes

õiguste kaotusega 5 aastaks ja vara konfiskeerimisega; NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi 4. juuni

1947.a. seadluse "Kriminaalvastutuse kohta riigi- ja ühiskonnavara riisumise eest" § 2 järgi

vabadusekaotusega 25 aastat ühes õiguste kaotusega 5 aastaks ja vara konfiskeerimisega. Karistuste liitmisel

lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest mõisteti H. V.-le 25 aastat vabadusekaotust paranduslike tööde

laagris ühes poliitiliste õiguste kaotusega 5 aastaks ja vara konfiskeerimisega.

Kohtuotsuse järgi tunnistati H. V. (sünd. X. X X. a) süüdi selles, et ta hoidus 1949.a. märtsikuus kõrvale

väljasaatmisest ja liitus 15-aastase alaealisena nõukogudevastase relvastatud bandega. Selle koosseisus

osales ta kuni septembri kuuni 1951.a. relvavõitluses nõukogude võimu vastu ning koos F. N.-ga pani toime

riigi- ja ühiskonnavara riisumisi, samuti isikliku omandi röövimise.

Nii riisus H. V. koos F. N.-ga ajavahemikus 1950.a. kuni 1951.a. sügiseni R. rajooni V. kauplusest, J.

universaalkauplusest, kahel korral P. kauplusest ja K. rajooni H. kauplusest mitmesuguseid kaupu 86.887

rubla väärtuses.

29. juulil 1951.a. tungisid H. V. ja F. N. X rajooni T. Tarbijate Kooperatiivi R. kauplusesse. Kaupluse valvur

A. R. avaldas pärast talt magamisel relva äravõtmist vastupanu. F. N. lõi A. R. mitu korda püstolipäraga

pähe. Ka H. V. lõi F. N. appikutsel A. R. kiviga kahel korral vastu pead. A. R. leiti järgmisel päeval

kauplusest surnuna. Rõude kauplusest riisuti mitmesuguseid kaupu 21.521 rubla väärtuses.

23. aprillil 1951.a. riisusid H. V. ja F. N.

X rajooni X vallas P. J. talus 2.000 rubla

ja kuldsõrmuse.

Omski oblasti kohtu 10. mai 1956.a. otsusega vähendati

vastavalt NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi 24. aprilli 1954.a.

seadlusele H. V. karistust 8 aasta ja 4 kuuni.

H. V. taotleb avalduses kohtuvea parandamiseks rehabiliteerimist talle NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi

4. juuni 1947.a. seadluse "Kriminaalvastutuse kohta riigi- ja ühiskonnavara riisumise eest" §-de 2 ja 4, ning

NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi 4. juuni 1947.a. seadluse "Kodanike isikliku omandi kaitse

tugevdamise kohta" § 2 lg.2 järgi süüks arvatud tegudes.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud süüdimõistetu H. V.

seletuse ja prokurör M. PÜSSI arvamuse, milles ta ei toetanud avaldust kohtuvea parandamiseks,

t u v a s t a s :

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et H. V. hoidus kõrvale 1949.a. märtsiküüditamisest ning varjas ennast

nõukogude võimu eest. Varjamise ajal osales ta elu alalhoiuks vajalike elatusvahendite hankimiseks kuuel

korral kaupluste riisumises.

29. juulil 1951.a. toimepandud Taebla Tarbijate Kooperatiivi Rõude kaupluse riisumisel tekitasid H. V. ja F.

N. kaupluse valvurile A. R.-le raskeid kolba- ja ajuvigastusi, mis põhjustasid kannatanu surma.

23. aprillil 1951.a. osales H. V. X rajooni Kuimetsa vallas P. J. talus toimepandud röövimises.

A. R. töötas kaupluse valvurina, mistõttu ta ei olnud isikuks, kes teostas okupatsioonivõimu. Tema kui

tsiviilisiku tapmine ei tulenenud hädaseisundist ega seondunud enesekaitsega. Ka P. J. isikliku vara

röövimine on kuritegu, mida ei saa õigustada vabadusvõitluses elatisvahendite hankimise vajadusega.

Tapmine, samuti vara omakasuline hõivamine vägivallaga või sellega ähvardades moodustas

kuriteokoosseisu nii Eesti Vabariigi kriminaalseadustiku kui ka nõukogude okupatsioonivõimu poolt

kehtestatud kriminaalseaduste järgi.

Nendel tegudel ei ole seost Eesti Vabariigi iseseisvuse eest ja Eesti rahvale tehtud ülekohtu vastu peetava

võitlusega ega vasta ilmselt vabadusvõitluse eesmärkidele.

Eesti Vabariigi 19. veebruari 1992.a. seaduse "Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute

rehabiliteerimise kohta" § 2 lg.1 p.1 järgi on H. V.-le VNFSV KrK §-de 581 a, 588 ja 5811 järgi

süüksarvatud teod loetud rehabiliteerituks.

Juhindudes AKKS §-dest 63 p.1, 65 lg.3, ja 779, samuti Eesti Vabariigi 19. veebruari 1992.a. seaduse

"Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta" §-dest 3 lg.1, ja 5

lg.2, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

1. Sõjaväeosa 99378 sõjatribunali 5. veebruari 1952.a. otsus H. V. süüdimõistmises NSVL Ülemnõukogu

Presiidiumi 4. juuni 1947.a. seadluse "Kriminaalvastutuse kohta riigi ja ühiskonnavara riisumise eest" §-de 2

ja 4 ning NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 4. juuni 1947.a. seadluse "Kodanike isikliku omandi kaitse

tugevdamise kohta" § 2 lg.2 järgi jätta muutmata.

2. H. V. avaldus kohtuvea parandamiseks jätta rahuldamata.

Riigikohtu otsus jõustub 29. märtsil 1994.a. ja edasikaebamisele ei kuulu.

Riigikohtunikud Jüri Ilvest

Herbert Lindmäe

Jüri Rätsep