III-1/1-10/94 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedTühistada Harju Maakohtu otsus 03.12.1993.a. ja Tallinna Ringkonnakohtu otsus 11.01.1994.a. J. M. ja A. suhtes karistuse mõistmise osas ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks Harju Maakohtule teises
Legislator headnote
AI generatedIII-1/1-10/94 · Riigikohus: ja Tallinna Ringkonnakohtu otsus 11.01.1994.a. J. M. ja A. suhtes karistuse mõistmise osas ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks Harju Maakohtule teises
Full text
III-1/1-10/94
K O H T U O T S U S
Eesti Vabariigi nimel
Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus Lea KALM, Eerik KERGANDBERG ja Peeter VAHER vaatas
Tartus, 29. märtsil 1994.a. avalikul kohtuistungil läbi kriminaalasja
J. M. süüdistuses KrK
§-de 139 lg.2 p.1,2 ja 3 ning 207'
lg.2 p.2 järgi süüdimõistetu kassat-
sioonikaebuse alusel Harju Maakohtu
03. detsembri 1993.a. ja Tallinna
Ringkonnakohtu 11. jaanuari 1994.a.
otsuste peale.
Protsessiosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge PÜSS.
J. M. oli süüdi mõistetud Harju Maakohtu otsusega 03.12.1993.a. KrK § 139 lg.2 p.1,2 ja 3 järgi ja karistatud
4-kuulise vabadusekaotusega ning KrK § 207' lg.2 p.2 järgi ja karistatud 1-aastase vabadusekaotusega.
Kuritegude kogumi eest oli mõistetud KrK § 40 järgi 1 aasta vabadusekaotust.
Viimatimõistetud karistusele liideti KrK § 41 järgi osaliselt Harju Maakohtu poolt 18.02.1993.a. mõistetud
karistus (2 aastat vabadusekaotust tingimisi 2-aastase katseajaga) ning mõisteti lõplikuks karistuseks 1 aasta
vabadusekaotust poolkinnises vanglas.
Ringkonnakohus jättis Harju Maakohtu otsuse muutmata. Kassatsioonikaebuses taotleb süüdimõistetu talle
inkrimineeritud tegude ümberkvalifitseerimist kuriteo katseks ning palub talle mõistetud karistuse
kergendamist.
Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja ärakuulanud prokuröri
arvamuse,
l e i d i s :
Esimese ja teise astme kohus on õigesti kvalifitseerinud J. M.-i poolt toimepandud teod, kuid karistuse
mõistmisel on eksitud KrK § 41 mõtte vastu, mille kohaselt karistuse mõistmisel mitme kohtuotsuse järgi ei
tohi lõplik karistus olla väiksem ei viimase kohtuotsusega mõistetud karistusest ega ka varem mõistetud ja
veel kandmata karistusest. Samasugune eksimus on aset leidnud ka samas kriminaalasjas A. M. karistuse
mõistmisel.
Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS §-dest 49 lg.3; 63 p.2 ja 65 lg.3 Riigikohus
o t s u s t a s :
1. Tühistada Harju Maakohtu otsus 03.12.1993.a. ja Tallinna Ringkonnakohtu otsus 11.01.1994.a. J. M. ja A.
M. suhtes karistuse mõistmise osas ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks Harju Maakohtule teises
kohtukoosseisus.
2. J. M. kassatsioonikaebus jätta rahuldamata.
Kohtuotsus jõustub 29. märtsil 1994.a. ja edasikaebamisele ei kuulu.
Riigikohtunikud Lea Kalm
Eerik Kergandberg
Peeter Vaher