Legislator Case Law & Legislation
III-1/3-22/94 ECLI:EE:RK:1994:3.1.3.22.94.53 AI generated

III-1/3-22/94 · Riigikohus

Case Number III-1/3-22/94
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

Kohtuistungist võtsid osa protsessiosalistena L. M. ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge PÜSS. Sõjaväeosa 02912 sõjatribunali 28. veebruari 1950.a. otsusega tunnistati E. M. süüdi ja karistati VNFSV KrK

Legislator headnote

AI generated

III-1/3-22/94 · Riigikohus: VNFSV KrK § 107 järgi süüksarvatud tegudes ja kriminaalasja lõpetamist kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

III-1/3-22

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus Jüri ILVEST, Herbert LINDMÄE ja Jüri RÄTSEP

vaatas Tartus, 22. märtsil 1994.a. avalikul kohtuistungil läbi

kriminaalasja E. M. süüdistuses

VNFSV KrK §-de 5810 lg.1, ja 107 järgi

süüdimõistetu poja L. M. avalduse alusel

kohtuvea parandamiseks Sõjaväeosa 02912 sõja-

tribunali 28. veebruari 1950.a. otsuses ja

Balti sõjaväeringkonna sõjatribunali 5. juuli

1960.a. määruses.

Kohtuistungist võtsid osa protsessiosalistena L. M. ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge PÜSS.

Sõjaväeosa 02912 sõjatribunali 28. veebruari 1950.a. otsusega tunnistati E. M. süüdi ja karistati VNFSV KrK

§ 5810 lg.1 järgi vabadusekaotusega 10 aastat ühes õiguste kaotusega 5 aastaks ning VNFSV KrK § 107

järgi vabadusekaotusega 10 aastat ühes õiguste kaotusega 3 aastaks ja vara konfiskeerimisega. Lõpliku

karistusena kuritegude kogumi eest mõisteti talle 10 aastat vabadusekaotust ühes õiguste kaotusega 5 aastaks

ja vara konfiskeerimisega.

Kohtuotsuse järgi tunnistati E. M. süüdi selles, et tema, teenides Nõukogude Armees, tegi 1946-1949.a.

süstemaatiliselt nõukogudevastast agitatsiooni. Samuti tegeles ta 1947-1949.a. süstemaatiliselt

spekulatsiooniga, ostes Tallinna kauplustest ja kolhoosidest suures koguses kokku tööstuskaupu, kilu ja võid

ning müüs edasi kasusaamise eesmärgil. Spekulatsiooniga saadud raha eest ostis sõiduauto "Moskvits" ja

klaveri ning ehitas suvila.

Balti sõjaväeringkonna sõjatribunali 5. juuli 1960.a. määrusega muudeti Sõjaväeosa 02912 sõjatribunali 28.

veebruari 1950.a. otsust ja sellest jäeti süütõendite puudumise tõttu välja E. M. süüdistus VNFSV KrK §

5810 lg.1 järgi.

E. M. suri X. X X.a.

Süüdimõistetu poeg L. M. taotleb avalduses kohtuvea parandamiseks oma isa E. M. rehabiliteerimist talle

VNFSV KrK § 107 järgi süüksarvatud tegudes ja kriminaalasja lõpetamist kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

Ta väidab, et E. M. töötas sõjaväeosas autoremondi töökoja ülemana ja vahetas juhtkonna käsul Leningradis

toiduaineid autoremondiks vajalike tagavaraosade vastu. Süüdistus spekulatsioonis lisati E. M.-le VNFSV

KrK § 5810 lg.1 järgi esitatud süüdistusele tema karistuse raskendamiseks ja vara konfiskeerimiseks.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning ära kuulanud L. M. seletuse,

samuti prokurör M. PÜSSI arvamuse, milles ta ei toetanud avaldust kohtuvea parandamiseks,

t u v a s t a s :

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et E. M. on ennast eeluurimisel ja kohtus talle VNFSV KrK § 107 järgi

süüksarvatud tegudes täielikult süüdi tunnistanud, kusjuures kaupade ülesostmine ja edasimüümine

kasusaamise sihil on tõendatud ka tunnistajate ütlustega. Toiduainete vahetamise kohta autoremondiks

vajalike tagavaraosade vastu sõjaväeosa juhtkonna käsul puuduvad kriminaaltoimikus andmed. Nii

spekulatsioonil kui ka L. M. avalduses kohtuvea parandamiseks viidatud tegevusel, mis seisneb Nõukogude

Armee väeosa juhtkonna käsul toiduainete vahetamises autoremondiks vajalike tagavaraosade vastu, ei ole

mingisugust seost võitlusega Eesti Vabariigi iseseisvuse eest ja Eesti rahvale tehtud ülekohtu vastu ega

vastanud ilmselt nendele eesmärkidele.

Rahvusvahelise õiguse järgi võib okupeeriv riik kehtestada okupeeritud territooriumil õigusakte, mis näevad

ette kriminaalvastutuse okupatsioonivõimu poolt keelatud tegude eest. Kui isiku on mõistnud süüdi

okupeeriva riigi kompetentne kohtuorgan ning kriminaalasja läbivaatamisel ja kohtuotsuse tegemisel on

järgitud kehtestatud protsessikorda, kusjuures Eesti Vabariigis ei ole seadusega sätestatud rehabiliteerimist

isikule süüksarvatud tegudes, puudub alus okupatsiooniaegse kriminaalasja lõpetamiseks kuriteokoosseisu

puudumise tõttu.

Juhindudes AKKS §-dest 63 p.1, 65 lg.3, ja 779, samuti Eesti Vabariigi 19. veebruari 1992.a. seaduse

"Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta" §-st 5 lg.2,

Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

1. Sõjaväeosa 02912 sõjatribunali 28. veebruari 1950.a. otsus ja Balti sõjaväeringkonna sõjatribunali 5. juuli

1960.a. määrus E. M. süüdimõistmises VNFSV KrK § 107 järgi jätta muutmata.

2. L. M. avaldus kohtuvea parandamiseks jätta rahuldamata.

Riigikohtu otsus jõustub 22. märtsil 1994.a. ja edasikaebamisele ei kuulu.

Riigikohtunikud Jüri Ilvest

Herbert Lindmäe

Jüri Rätsep