Legislator Case Law & Legislation
III-1/1-9/94 ECLI:EE:RK:1994:3.1.1.9.94.51 AI generated

III-1/1-9/94 · Riigikohus

Case Number III-1/1-9/94
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

Protsessiosalisena võttis istungist osa Riigiprokuröri asetäitja Jaan NAABER. B. on Tallinna Linnakohtu 24. novembri 1993.a. otsusega süüdi mõistetud selles, et ta omandas 1992.a.

Legislator headnote

AI generated

III-1/1-9/94 · Riigikohus: B. on Tallinna Linnakohtu 24. novembri 1993.a. otsusega süüdi mõistetud selles, et ta omandas 1992.a.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

III-1/1-9

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus Jüri ILVEST, Lea KALM ja Jüri RÄTSEP

vaatas Tartus, 22. märtsil 1994.a. avalikul kohtuistungil läbi

kriminaalasja M. B. süüdistuses

KrK § 2102 lg.2 p.4 järgi Riigiprokuröri

asetäitja kassatsioonprotesti alusel.

Protsessiosalisena võttis istungist osa Riigiprokuröri asetäitja Jaan NAABER.

M. B. on Tallinna Linnakohtu 24. novembri 1993.a. otsusega süüdi mõistetud selles, et ta omandas 1992.a.

jaanuaris Tallinnas tundmatult isikult müümise eesmärgil 4064,2 grammi narkootilist ainet - haðiðit, mida

hoidis oma valduses (sõiduautos "Mercedes"-250) kinnipidamise momendini 31.01.92.a., kui ta püüdis osa

sellest toimetada üle Eesti Vabariigi riigipiiri Soome Vabariiki. Seega omandas, hoidis ja vedas M. B.

edasimüümise eesmärgil tahtlikult ja seadusevastaselt narkootilist

ainet suures koguses.

M. B. karistati 8 kuu vabadusekaotusega poolkinnises vanglas, s.o. KrK § 39 sätete alusel alla sanktsiooni

alammäära. Kohtuotsuse kohaselt on karistusmäära valikul arvestatud, et kuriteo toimepanemisest on

möödunud 2 aastat, kuritegu ei toonud kaasa raskeid tagajärgi, M. B. töötab ja teda iseloomustatakse

positiivselt, ülalpidamisel on 2 alaealist last, kellest üks on ravimatult ja raskelt haige.

Tallinna Linnakohtu 24. novembri 1993.a. otsuse vaidlustasid apellatsioonkaebusega M. B. kaitsja ja

apellatsioonprotestiga Tallinna prokuröri asetäitja. Apellatsioonkaebuses taotleti M. B. õigeksmõistmist

kohtuotsuses sisalduvate järelduste mittevastavuse tõttu faktilistele asjaoludele. Apellatsioonprotestis taotleti

kohtuotsuse tühistamist karistuse ilmse leebuse tõttu. Ühtki otsuses loetletud asjaolu ei peetud erandlikuks

KrK § 39 mõttes.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium asus oma 10. jaanuari 1994.a. otsuses seisukohale, et M. B.

süü talle inkrimineeritud kuriteos on küllaldaselt tõendatud ja kuritegu õigesti kvalifitseeritud. Samuti leidis

kohtukolleegium, et M. B-le mõistetud karistus - 8 kuud vabadusekaotust - on liialt leebe, kuna ei vasta

kuriteo raskusele ja laadile ning luges põhjendamatuks tema suhtes KrK § 39 sätete kohaldamise. Samas

mõisteti M. B-le uus karistus - 3 aastat 3 kuud vabadusekaotust tingimisi KrK § 47 sätete rakendamisega

(katseajaga 1 aasta 6 kuud).

Tallinna Ringkonnakohtu otsuse on vaidlustanud oma kassatsioonprotestis Riigiprokuröri asetäitja.

Protestis rõhutatakse, et Ringkonnakohus loeb vabadusekaotust 8 kuuks õigesti liialt leebeks, kuna karistus ei

vasta kuriteo raskusele ja laadile. Samas aga kohaldas Ringkonnakohus veelgi leebemat karistust -

vabadusekaotust tingimisi. Niisugune kohtu hoiak on vastuolus õigusemõistmise põhialustega, samuti aga ka

varasemate kõrgema astme seadusjõus kohtulahenditega, mille

järgimine on kohustuslik. Iga ühiskonnast isoleerimine isikult reaalse vabaduse võtmise näol on rangem

karistus kui karistuse kohaldamine tingimisi (vabadus võetakse alles juhul, kui pannakse katseaja jooksul

toime uus tahtlik kuritegu).

Linnakohtu otsuse alusel tulnuks M. B. temale mõistetud reaalsest 8-kuulisest vabadusekaotusest viibida veel

kinnipidamiskohas 3 kuud ja 22 päeva (eeluurimisel vahi all oldud aeg oli 4 kuud ja 8 päeva).

Samas asjas on Eesti Vabariigi Ülemkohtu Presiidiumi 17.03.1993.a. määrus, mis tühistas M. B. esimesel

asja kohtulikul arutamisel Tallinna Linnakohtu 14.10.1992.a. otsusega mõistetud karistuse - 3 aastat

vabadusekaotust tingimisi 3-aastase katseajaga KrK § 47 sätete alusel. Protestis ollakse seisukohal, et

samadel asjaoludel teistkordne tingimisi karistamine asjas jõusoleva Ülemkohtu Presiidiumi määruse

olemasolul on lubamatu.

Rõhutatakse veel haðiði kogust ja väärtust. Suur kogus on üle 300 grammi, antud juhul on see ületatud enam

kui 13 korda.

Protestis taotletakse Tallinna Ringkonnakohtu 10. jaanuari 1994.a. otsuse tühistamist M. B. süüdistusasjas

temale mõistetud karistuse liberaalsuse tõttu ja kriminaalasja saatmist uueks läbivaatamiseks samale kohtule

teises kohtukoosseisus.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud Riigiprokuröri

asetäitja seletuse, kes palus protest rahuldada,

l e i d i s :

Tallinna Ringkonnakohus tuvastas õigesti, et kriminaalasjas

puuduvad alused KrK § 39 sätete kohaldamiseks M. B. suhtes. Kohtukolleegium nõustub samuti

Ringkonnakohtu motiividega selles osas, et talle mõistetud karistus on liialt leebe.

Nende seisukohtadega läheb vastuollu Ringkonnakohtu järgnev käsitlus, kus asutakse põhjendama KrK § 47

rakendamise vajadust kuriteo toimepanekust möödunud ajavahemiku pikkusega. Kohtu sisulistele

järeldustele ei vasta kohtuotsuse resolutiivosa, milles otsustati mõista M. B-le KrK § 2102 lg.2 p.4 järgi 3

aastat 3 kuud vabadusekaotust KrK § 47 rakendamisega tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud.

KrK § 20 lg.1 kohaselt on karistus sunnivahend, mida kohaldatakse kuriteo toimepanemises süüdimõistetu

suhtes kohtuotsuse alusel ja mis seisneb süüdimõistetu õ i g u s t e k i t s e n d a m i s e s v õ i ä r a v õ t m i s

e s kriminaalkoodeksis ettenähtud ulatuses.

Karistuse väidetud karmistamise asemel v a b a s t a s Tallinna Ringkonnakohus tegelikult oma otsusega M.

B. KrK § 47 alusel karistuse kandmisest, s.o. õiguste kitsendustest või kaotusest. Veelgi enam -

Ringkonnakohus ei pannud M. B. ka ühtegi KrK § 47 lg.3 ettenähtud kohustustest.

Seega asus Tallinna Ringkonnakohus ekslikule seisukohale, et isik, kelle kriminaalõiguslik kohtlemine

lühiajalise vabadusekaotuse kohaldamise näol on olnud põhjendamatult leebe, tuleb sootuks karistusest

vabastada.

Eeltoodu alusel juhindudes AKKS § 63 p.2, 64 p.1,4 ja 65 lg.3 Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 10. jaanuari 1994.a. otsus M. B. süüdistuses

KrK § 2102

lg.2 p.4 järgi ning saata kriminaalasi uueks läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule teises

kohtukoosseisus.

2. Prokuröri kassatsioonprotest rahuldada.

Riigikohtu otsus jõustub 22. märtsil 1994.a. ja edasikaebamisele ei kuulu.

Riigikohtunikud Jüri Ilvest

Lea Kalm

Jüri Rätsep