III-1/1-9/94 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedProtsessiosalisena võttis istungist osa Riigiprokuröri asetäitja Jaan NAABER. B. on Tallinna Linnakohtu 24. novembri 1993.a. otsusega süüdi mõistetud selles, et ta omandas 1992.a.
Legislator headnote
AI generatedIII-1/1-9/94 · Riigikohus: B. on Tallinna Linnakohtu 24. novembri 1993.a. otsusega süüdi mõistetud selles, et ta omandas 1992.a.
Full text
III-1/1-9
K O H T U O T S U S
Eesti Vabariigi nimel
Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus Jüri ILVEST, Lea KALM ja Jüri RÄTSEP
vaatas Tartus, 22. märtsil 1994.a. avalikul kohtuistungil läbi
kriminaalasja M. B. süüdistuses
KrK § 2102 lg.2 p.4 järgi Riigiprokuröri
asetäitja kassatsioonprotesti alusel.
Protsessiosalisena võttis istungist osa Riigiprokuröri asetäitja Jaan NAABER.
M. B. on Tallinna Linnakohtu 24. novembri 1993.a. otsusega süüdi mõistetud selles, et ta omandas 1992.a.
jaanuaris Tallinnas tundmatult isikult müümise eesmärgil 4064,2 grammi narkootilist ainet - haðiðit, mida
hoidis oma valduses (sõiduautos "Mercedes"-250) kinnipidamise momendini 31.01.92.a., kui ta püüdis osa
sellest toimetada üle Eesti Vabariigi riigipiiri Soome Vabariiki. Seega omandas, hoidis ja vedas M. B.
edasimüümise eesmärgil tahtlikult ja seadusevastaselt narkootilist
ainet suures koguses.
M. B. karistati 8 kuu vabadusekaotusega poolkinnises vanglas, s.o. KrK § 39 sätete alusel alla sanktsiooni
alammäära. Kohtuotsuse kohaselt on karistusmäära valikul arvestatud, et kuriteo toimepanemisest on
möödunud 2 aastat, kuritegu ei toonud kaasa raskeid tagajärgi, M. B. töötab ja teda iseloomustatakse
positiivselt, ülalpidamisel on 2 alaealist last, kellest üks on ravimatult ja raskelt haige.
Tallinna Linnakohtu 24. novembri 1993.a. otsuse vaidlustasid apellatsioonkaebusega M. B. kaitsja ja
apellatsioonprotestiga Tallinna prokuröri asetäitja. Apellatsioonkaebuses taotleti M. B. õigeksmõistmist
kohtuotsuses sisalduvate järelduste mittevastavuse tõttu faktilistele asjaoludele. Apellatsioonprotestis taotleti
kohtuotsuse tühistamist karistuse ilmse leebuse tõttu. Ühtki otsuses loetletud asjaolu ei peetud erandlikuks
KrK § 39 mõttes.
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium asus oma 10. jaanuari 1994.a. otsuses seisukohale, et M. B.
süü talle inkrimineeritud kuriteos on küllaldaselt tõendatud ja kuritegu õigesti kvalifitseeritud. Samuti leidis
kohtukolleegium, et M. B-le mõistetud karistus - 8 kuud vabadusekaotust - on liialt leebe, kuna ei vasta
kuriteo raskusele ja laadile ning luges põhjendamatuks tema suhtes KrK § 39 sätete kohaldamise. Samas
mõisteti M. B-le uus karistus - 3 aastat 3 kuud vabadusekaotust tingimisi KrK § 47 sätete rakendamisega
(katseajaga 1 aasta 6 kuud).
Tallinna Ringkonnakohtu otsuse on vaidlustanud oma kassatsioonprotestis Riigiprokuröri asetäitja.
Protestis rõhutatakse, et Ringkonnakohus loeb vabadusekaotust 8 kuuks õigesti liialt leebeks, kuna karistus ei
vasta kuriteo raskusele ja laadile. Samas aga kohaldas Ringkonnakohus veelgi leebemat karistust -
vabadusekaotust tingimisi. Niisugune kohtu hoiak on vastuolus õigusemõistmise põhialustega, samuti aga ka
varasemate kõrgema astme seadusjõus kohtulahenditega, mille
järgimine on kohustuslik. Iga ühiskonnast isoleerimine isikult reaalse vabaduse võtmise näol on rangem
karistus kui karistuse kohaldamine tingimisi (vabadus võetakse alles juhul, kui pannakse katseaja jooksul
toime uus tahtlik kuritegu).
Linnakohtu otsuse alusel tulnuks M. B. temale mõistetud reaalsest 8-kuulisest vabadusekaotusest viibida veel
kinnipidamiskohas 3 kuud ja 22 päeva (eeluurimisel vahi all oldud aeg oli 4 kuud ja 8 päeva).
Samas asjas on Eesti Vabariigi Ülemkohtu Presiidiumi 17.03.1993.a. määrus, mis tühistas M. B. esimesel
asja kohtulikul arutamisel Tallinna Linnakohtu 14.10.1992.a. otsusega mõistetud karistuse - 3 aastat
vabadusekaotust tingimisi 3-aastase katseajaga KrK § 47 sätete alusel. Protestis ollakse seisukohal, et
samadel asjaoludel teistkordne tingimisi karistamine asjas jõusoleva Ülemkohtu Presiidiumi määruse
olemasolul on lubamatu.
Rõhutatakse veel haðiði kogust ja väärtust. Suur kogus on üle 300 grammi, antud juhul on see ületatud enam
kui 13 korda.
Protestis taotletakse Tallinna Ringkonnakohtu 10. jaanuari 1994.a. otsuse tühistamist M. B. süüdistusasjas
temale mõistetud karistuse liberaalsuse tõttu ja kriminaalasja saatmist uueks läbivaatamiseks samale kohtule
teises kohtukoosseisus.
Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud Riigiprokuröri
asetäitja seletuse, kes palus protest rahuldada,
l e i d i s :
Tallinna Ringkonnakohus tuvastas õigesti, et kriminaalasjas
puuduvad alused KrK § 39 sätete kohaldamiseks M. B. suhtes. Kohtukolleegium nõustub samuti
Ringkonnakohtu motiividega selles osas, et talle mõistetud karistus on liialt leebe.
Nende seisukohtadega läheb vastuollu Ringkonnakohtu järgnev käsitlus, kus asutakse põhjendama KrK § 47
rakendamise vajadust kuriteo toimepanekust möödunud ajavahemiku pikkusega. Kohtu sisulistele
järeldustele ei vasta kohtuotsuse resolutiivosa, milles otsustati mõista M. B-le KrK § 2102 lg.2 p.4 järgi 3
aastat 3 kuud vabadusekaotust KrK § 47 rakendamisega tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud.
KrK § 20 lg.1 kohaselt on karistus sunnivahend, mida kohaldatakse kuriteo toimepanemises süüdimõistetu
suhtes kohtuotsuse alusel ja mis seisneb süüdimõistetu õ i g u s t e k i t s e n d a m i s e s v õ i ä r a v õ t m i s
e s kriminaalkoodeksis ettenähtud ulatuses.
Karistuse väidetud karmistamise asemel v a b a s t a s Tallinna Ringkonnakohus tegelikult oma otsusega M.
B. KrK § 47 alusel karistuse kandmisest, s.o. õiguste kitsendustest või kaotusest. Veelgi enam -
Ringkonnakohus ei pannud M. B. ka ühtegi KrK § 47 lg.3 ettenähtud kohustustest.
Seega asus Tallinna Ringkonnakohus ekslikule seisukohale, et isik, kelle kriminaalõiguslik kohtlemine
lühiajalise vabadusekaotuse kohaldamise näol on olnud põhjendamatult leebe, tuleb sootuks karistusest
vabastada.
Eeltoodu alusel juhindudes AKKS § 63 p.2, 64 p.1,4 ja 65 lg.3 Riigikohtu kriminaalkolleegium
o t s u s t a s :
1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 10. jaanuari 1994.a. otsus M. B. süüdistuses
KrK § 2102
lg.2 p.4 järgi ning saata kriminaalasi uueks läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule teises
kohtukoosseisus.
2. Prokuröri kassatsioonprotest rahuldada.
Riigikohtu otsus jõustub 22. märtsil 1994.a. ja edasikaebamisele ei kuulu.
Riigikohtunikud Jüri Ilvest
Lea Kalm
Jüri Rätsep