III-2/2-2/94 · Riigikohus

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

21. märts 1994

Tsiviilasi nr. III-2/2-2/94

EV Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus:

eesistuja J. Luik

liikmed: P. Vaher ja H. Salmann

hageja Tiiu Kietzeri osavõtul

vaatas 14. märtsil 1994 avalikul kohtuistungil Tartus läbi

Tiiu Kietzeri teistmisavalduse alusel Põlva Maakohtu 23. märtsi 1992 otsuse ja EV Ülemkohtu

tsiviilasjade kohtukolleegiumi 21. aprilli 1992 määruse

Tiiu Kietzeri hagis Rein Härmoja ja Malle Soideri vastu vara väljanõudmiseks võõrast

ebaseaduslikust valdusest ja sellele varale omandiõiguse tunnistamiseks

Tiiu Kietzeri isale Friedrich Viido p. Otsingule kuulus 15.02.1917.a. sõlmitud ostu-müügilepingu

alusel Tsõõriksoo nr.45 talu Põlva Maakonnas (end. Tartumaa) Vastse - Kuuste k/n-s (end. Kiidjärve

vald) Padari külas. Alates 1917 aastast oli talus rentnikuks kostjate isa Eduard Härmoja. Kiidjärve

valla TSN Täitevkomitee 09.08.1945 otsusega nr. 102 võõrandati F. Otsingult kui suurmaapidajalt

seoses maareformiga 34,56 ha maad, millest 28 ha anti üle Eduard Härmojale. 1945-1946.a.

majapidamisraamatu kohaselt kuulusid Tsõõriksoo talu ehitised: elumaja, rehi, laut, sigala, ait ja saun

F. Otsingule. F. Otsing suri 18.06.1954.

Klaara Härmoja ostis 12.04.1961 A. A. Zdanovi nim. kolhoosilt vaidlusaluse talu laut - küüni. K.

Härmoja kinkis 08.07.1969 1/3 elumajast T. Kietzerile. 29.05.1970 registreeriti majavaldus K.

Härmoja nimele Vastse - Kuuste Küla TSN TKotsuse nr. 8 alusel. Põlva Maavalitsus tühistas selle

otsuse 26.09.1990. K. Härmoja suri 01.10.1981. Tema seadusjärgseteks pärijateks on lapsed R.

Härmoja ja M. Soider, kellele kuulub 2/3 vaidlusalusest majavaldusest 08.09.1982 väljaantud

pärimisõiguse alusel.

T. Kietzer taotles taluhoonete väljamõistmist kostjatelt, kuna hooned on nende valduses ilma

seadusliku aluseta ja neid ei saa pidada heauskseteks omanikeks omandireformi aluste seaduse § 12

lg. 3 p. 3 mõttes.

Kohus jättis T. Kietzeri ja H. Piirsoni hagi rahuldamata omandireformi aluste seaduse § 12 lg. 3 p. 3

alusel, kuna vara on füüsiliste isikute heauskses omanduses. EV Ülemkohtu tsiviilasjade

kohtukolleegiumi 21.04.1992 määrusega jäeti kohtuotsus muutmata ja hageja kassatsioonkaebus

rahuldamata.

Määruse motiivide järgi on kohus tõendite hindamisel õigesti tulnud järeldusele, et kostjad pärijatena

on vaidlusaluse vara heausksed omanikud, kes ei ole kohustatud õigusvastaselt võõrandatud vara

tagastama.

T. Kietzer taotleb teistmisavalduses eelnevalt nimetatud kohtulahendite tühistamist TKS § 350 lg. 2 p.

1 ja 3 alusel.

Kolleegium, ära kuulanud hageja, kes palus kohtuotsuse ja tsiviilasjade kohtukolleegiumi määruse

tühistamist, leidis, et avaldus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

Antud tsiviilasjas ei saa uute asjaoludena TKS § 350 lg. 2 p. 1 kohaselt käsitleda Eesti Vabariigi

presidendi otsusega nr.118 14. juunist 1993 väljakuulutatud muudatusi omandireformi aluste

seaduses.

Teistmise ühe alusena avalduses märgitud TKS § 350 lg. 2 p. 3 kohta ei ole T. Kietzer põhjendusi

esitanud.

TKS § 350 lg. 3 lubab teistmist tingimusel. kui ilmsiks tulnud uued asjaolud mõjutasid kohtuotsuse

tegemist ühe või teise protsessiosalise kahjuks. Selliseid asjaolusid antud asjas ilmnenud ei ole.

Juhindudes TKS §-st 350 lg. 3 kolleegium

o t s u s t a s:

Jätta Tiiu Kietzeri avaldus Põlva Maakohtu 23. märtsi 1992 otsuse teistmiseks rahuldamata.

Eesistuja J. Luik

Liikmed P. Vaher, H. Salmann