Legislator Case Law & Legislation
III-2/1-6/94 ECLI:EE:RK:1994:3.2.1.6.94.43 AI generated

III-2/1-6/94 · Riigikohus

Case Number III-2/1-6/94
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

hageja esindaja v. adv. H. Küti ja kostja esindaja v. adv. V. Sillati osavõtul vaatas 7. märtsil 1994 Tartus avalikul kohtuistungil läbi AS Agvest kassatsioonkaebuse

Legislator headnote

AI generated

III-2/1-6/94 · Riigikohus: hageja esindaja v. adv. H. Küti ja kostja esindaja v. adv. V. Sillati osavõtul vaatas 7. märtsil 1994 Tartus avalikul kohtuistungil läbi AS Agvest kassatsioonkaebuse

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

16. märts 1994

Tsiviilasi nr. III-2/1-6/94

EV Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus:

eesistuja T. Kollom

liikmed H. Salmann ja J. Luik

hageja esindaja v. adv. H. Küti ja kostja esindaja v. adv. V. Sillati osavõtul

vaatas 7. märtsil 1994 Tartus avalikul kohtuistungil läbi AS Agvest kassatsioonkaebuse

Tallinna Ringkonnakohtu 23. novembri 1993 otsusele AS Agvest hagis AS Moest vastu 235

312,70 krooni väljamõistmiseks.

Hageja taotles kostjalt 235 312,70 krooni väljamõistmist, leides, et selle summa ulatuses peab kostja

tagastama hageja poolt sõiduautode hankimiseks ettemaksuna antud raha. Poolte vahel sõlmiti 18.

detsembril 1991 leping lääne päritoluga sõiduautode hankimiseks ettemaksuna tasutava raha eest.

Kokkulepet uuendati 10. juunil 1992. 3. oktoobril 1992 leppisid pooled kokku, et "Agvest" loobub

lepingu järgi hangitud kaubast, "Moest" aga kohustub tagastama ostjale kauba eest ettemaksu korras

tasutud 3 274 333, 20 rubla suuruse summa "vastavalt Eesti Panga kursile" hiljemalt 31. oktoobriks

1992. Pärast hagi esitamist on "Moest" osa võlgnevusest tasunud ja tagastamata on ettemaksuna

saadud rahast 235 312,70 krooni. Rahareformiga seoses kuulusid rublad ümbervahetamisele

kroonideks 10:1, millest tuleb tagastatava summa määramisel lähtuda.

Tallinna Linnakohus otsustas 26. augustil 1993 jätta hagi rahuldamata ja väljamõista hagejalt kostjale

esindajatasu 4706,25 krooni.

Täiendava otsusega 27. augustist 1993 muutis kohus esindajatasu suurust, mõistes välja 11 764,60

krooni esindajatasu.

Otsuse motiividel leppisid pooled kokku lepinguliste suhete lõpetamiseks ja saadud ettemaksu

tagastamiseks lähtudes Eesti Panga kursist, mitte aga rahareformijärgsest kursist. Seetõttu tuleb

ettemaksu hinnata 8. oktoobri 1992 seisuga. Läbi Saksa marga arvestades (Vene keskpanga kurss 1

DEM = 240,29 rubla 8. oktoobri 1992 seisuga) pidi kostja tagastama 109 119,25 krooni millise

summa kostja ongi tagastanud ja võlgnevust ei ole.

23. novembril 1993 jättis Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium linnakohtu otsuse

apellatsioonkorras muutmata. Otsuses märgitakse, et hageja väide kostja kohustusest tagastada

ettemaks rahareformi vahetuskursiga on ekslik. See kurss kehtis väga lühikest aega: rahareformi ajal

ei olnud kostjal kohustust tagastada hagejale enne rahareformi tasutud ettemaks. Selline kohustus

tekkis kostjal 8. oktoobril 1992, millise päeva kursist tulebki lähtuda.

Hageja viide rahareformikomitee dekreedile nr. 021 6. maist 1992 on põhjendamata, sest vaidlusaluse

kohustise suurus ei tulene raamatupidamisarvestuse korraldusest rahareformi käigus.

Kassatsioonkaebuses palub AS Agvest Tallinna Ringkonnakohtu otsuse tühistada ja kostjalt 235

312,70 krooni välja mõista, märkides taotluse aluseks hagiavalduses toodud põhjendusi.

Kolleegiumi istungil palus hageja esindaja kaebuse rahuldada märkides, et kaebuses on juba makstud

summa tasaarvestamisel tehtud aritmeetiline viga ja taotletav summa peab olema üle 26 tuhande

krooni võrra väiksem kaebuses näidatust.

Kostja esindaja palus kaebuse jätta rahuldamata, viidates poolte 8. oktoobri 1992 kokkuleppele. Ta

kinnitas, et kokkuleppes peetakse silmas rubla 1992 oktoobrikuu väärtust.

Kolleegium leidis, et kaebus kulub rahuldamisele.

Kohtuotsustes on õigesti tuvastatud, et pooled leppisid 8. oktoobril 1992 kokku lepinguliste suhete

lõpetamiseks ning saadud ettemaksu tagastamiseks, s.o. restitutsioonis (TsK § 238 lg.1). See nähtub

otseselt kokkuleppe tekstist.

Kohtud on aga ebaõigesti määranud kindlaks tagastatava summa ulatuse, s.o. kostja käsutusse antud

hageja vara väärtuse.

Rahareformikomitee dekreedi nr.030 kohaselt pidid kõik rahareformi aja l kehtivad rahalised

kohustused jääma jõusse ja kuulusid ümberhindamisele Eesti kroonidesse.

Dekreedi nr.021 p.2 järgi kuulusid raamatupidamisbilansi ja kasumiaruande näitajad rublades

ümberhindamisele Eesti kroonidesse rahareformikomitee kehtestatava, rahafeformi väljakuulutamise

päeval avaldatava kursiga.

Nimetatud kurss kehtestati vahekorras 1 kroon 10 rubla vastu.

Nii oli kostja kohustatud debitoorse võlgnevuse hagejale ümber hindama kroonidesse vahekorras 10

rubla võrdub 1 kroon. Vastasel juhul oleks ta rahareformikomitee dekreetide täitmata jätmisega

tekitanud hagejale kahju. Kui aga kostja oma arvel olnud rublad hindas ümber kroonidesse

rahareformikomitee kehtestatud kursiga, tuleb ettemaksu tagastamisel arvestust pidada sama kursiga,

s.t. tagastada saadu kogu selle väärtuses.

Eesti Pank ei määranud ega määra kindlaks krooni kurssi rubla suhtes, s.o. ei noteeri seda.

Lepingu tekstiga ei ole kooskõlas kohtute seisukoht, mille järgi pooled leppisid kokku tagastada

ettemaks rublades 8. okt. 1992 ajal kehtinud väärtuse alusel, leituna Saksa marga kaudu.

8. oktoobri 1992 kokkuleppe tekst ei jäta kahtlust sellest, et pooled leppisid kokku ettemaksuna

tasutud summa hagejale tagastamiseks. Kohtud on ekslikult järeldanud, et Eesti Rahareformikomitee

dekreedid ei oma tähtsust poolte lepingulistele suhetele. EV rahareformikomitee moodustamise kohta

antud seaduse § 5 järgi olid rahareformikomitee otsused täitmiseks kohustuslikud kogu EV

territooriumil.

Kuna asjaolud on kohtute poolt tuvastatud õigesti, asjas puudub vajadus täiendavate tõendite

kogumiseks, on eksitud materiaalõiguse normi kohaldamisel, tuleb esimese ja apellatsioonastme

kohtuotsused muuta ning hagi rahuldada ülaltoodud õigusaktide ja poolte kokkuleppe alusel.

Seega tuleb kostjalt hagejale välja mõista põhivõlga 327 433,30 - 109 119,30 = 218 314 kr., 12840 kr.

riigilõivu tagastamiseks ja 2360 kr. advokaaditasu.

Juhindudes TKS §-dest 53, 57, 58, 346 p.4, 347 p.1 ja 348 lg.4 kolleegium

o t s u s t a s:

Tallinna Linnakohtu otsus 26. augustist 1993, sama kohtu täiendav otsus 27. augustist 1993 ja

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi otsus 23. novembrist 1993 tühistada.

Välja mõista AS-lt Moest 233 514 krooni (millest 218 314 kr. on põhivõlg, 12 840 kr. riigilõivu

tagastamiseks ja 2 360 kr. advokaaditasu) AS Agvest kasuks.

Riigikohtu raamatupidamisel tagastada AS-le Agvest kassatsioonkautsjon 2 353 krooni.

Kohtuotsus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.

Eesistuja T. Kollom

Liikmed H. Salmann, J. Luik