III-2/1-6/94 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedhageja esindaja v. adv. H. Küti ja kostja esindaja v. adv. V. Sillati osavõtul vaatas 7. märtsil 1994 Tartus avalikul kohtuistungil läbi AS Agvest kassatsioonkaebuse
Legislator headnote
AI generatedIII-2/1-6/94 · Riigikohus: hageja esindaja v. adv. H. Küti ja kostja esindaja v. adv. V. Sillati osavõtul vaatas 7. märtsil 1994 Tartus avalikul kohtuistungil läbi AS Agvest kassatsioonkaebuse
Full text
K O H T U O T S U S
Eesti Vabariigi nimel
16. märts 1994
Tsiviilasi nr. III-2/1-6/94
EV Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus:
eesistuja T. Kollom
liikmed H. Salmann ja J. Luik
hageja esindaja v. adv. H. Küti ja kostja esindaja v. adv. V. Sillati osavõtul
vaatas 7. märtsil 1994 Tartus avalikul kohtuistungil läbi AS Agvest kassatsioonkaebuse
Tallinna Ringkonnakohtu 23. novembri 1993 otsusele AS Agvest hagis AS Moest vastu 235
312,70 krooni väljamõistmiseks.
Hageja taotles kostjalt 235 312,70 krooni väljamõistmist, leides, et selle summa ulatuses peab kostja
tagastama hageja poolt sõiduautode hankimiseks ettemaksuna antud raha. Poolte vahel sõlmiti 18.
detsembril 1991 leping lääne päritoluga sõiduautode hankimiseks ettemaksuna tasutava raha eest.
Kokkulepet uuendati 10. juunil 1992. 3. oktoobril 1992 leppisid pooled kokku, et "Agvest" loobub
lepingu järgi hangitud kaubast, "Moest" aga kohustub tagastama ostjale kauba eest ettemaksu korras
tasutud 3 274 333, 20 rubla suuruse summa "vastavalt Eesti Panga kursile" hiljemalt 31. oktoobriks
1992. Pärast hagi esitamist on "Moest" osa võlgnevusest tasunud ja tagastamata on ettemaksuna
saadud rahast 235 312,70 krooni. Rahareformiga seoses kuulusid rublad ümbervahetamisele
kroonideks 10:1, millest tuleb tagastatava summa määramisel lähtuda.
Tallinna Linnakohus otsustas 26. augustil 1993 jätta hagi rahuldamata ja väljamõista hagejalt kostjale
esindajatasu 4706,25 krooni.
Täiendava otsusega 27. augustist 1993 muutis kohus esindajatasu suurust, mõistes välja 11 764,60
krooni esindajatasu.
Otsuse motiividel leppisid pooled kokku lepinguliste suhete lõpetamiseks ja saadud ettemaksu
tagastamiseks lähtudes Eesti Panga kursist, mitte aga rahareformijärgsest kursist. Seetõttu tuleb
ettemaksu hinnata 8. oktoobri 1992 seisuga. Läbi Saksa marga arvestades (Vene keskpanga kurss 1
DEM = 240,29 rubla 8. oktoobri 1992 seisuga) pidi kostja tagastama 109 119,25 krooni millise
summa kostja ongi tagastanud ja võlgnevust ei ole.
23. novembril 1993 jättis Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium linnakohtu otsuse
apellatsioonkorras muutmata. Otsuses märgitakse, et hageja väide kostja kohustusest tagastada
ettemaks rahareformi vahetuskursiga on ekslik. See kurss kehtis väga lühikest aega: rahareformi ajal
ei olnud kostjal kohustust tagastada hagejale enne rahareformi tasutud ettemaks. Selline kohustus
tekkis kostjal 8. oktoobril 1992, millise päeva kursist tulebki lähtuda.
Hageja viide rahareformikomitee dekreedile nr. 021 6. maist 1992 on põhjendamata, sest vaidlusaluse
kohustise suurus ei tulene raamatupidamisarvestuse korraldusest rahareformi käigus.
Kassatsioonkaebuses palub AS Agvest Tallinna Ringkonnakohtu otsuse tühistada ja kostjalt 235
312,70 krooni välja mõista, märkides taotluse aluseks hagiavalduses toodud põhjendusi.
Kolleegiumi istungil palus hageja esindaja kaebuse rahuldada märkides, et kaebuses on juba makstud
summa tasaarvestamisel tehtud aritmeetiline viga ja taotletav summa peab olema üle 26 tuhande
krooni võrra väiksem kaebuses näidatust.
Kostja esindaja palus kaebuse jätta rahuldamata, viidates poolte 8. oktoobri 1992 kokkuleppele. Ta
kinnitas, et kokkuleppes peetakse silmas rubla 1992 oktoobrikuu väärtust.
Kolleegium leidis, et kaebus kulub rahuldamisele.
Kohtuotsustes on õigesti tuvastatud, et pooled leppisid 8. oktoobril 1992 kokku lepinguliste suhete
lõpetamiseks ning saadud ettemaksu tagastamiseks, s.o. restitutsioonis (TsK § 238 lg.1). See nähtub
otseselt kokkuleppe tekstist.
Kohtud on aga ebaõigesti määranud kindlaks tagastatava summa ulatuse, s.o. kostja käsutusse antud
hageja vara väärtuse.
Rahareformikomitee dekreedi nr.030 kohaselt pidid kõik rahareformi aja l kehtivad rahalised
kohustused jääma jõusse ja kuulusid ümberhindamisele Eesti kroonidesse.
Dekreedi nr.021 p.2 järgi kuulusid raamatupidamisbilansi ja kasumiaruande näitajad rublades
ümberhindamisele Eesti kroonidesse rahareformikomitee kehtestatava, rahafeformi väljakuulutamise
päeval avaldatava kursiga.
Nimetatud kurss kehtestati vahekorras 1 kroon 10 rubla vastu.
Nii oli kostja kohustatud debitoorse võlgnevuse hagejale ümber hindama kroonidesse vahekorras 10
rubla võrdub 1 kroon. Vastasel juhul oleks ta rahareformikomitee dekreetide täitmata jätmisega
tekitanud hagejale kahju. Kui aga kostja oma arvel olnud rublad hindas ümber kroonidesse
rahareformikomitee kehtestatud kursiga, tuleb ettemaksu tagastamisel arvestust pidada sama kursiga,
s.t. tagastada saadu kogu selle väärtuses.
Eesti Pank ei määranud ega määra kindlaks krooni kurssi rubla suhtes, s.o. ei noteeri seda.
Lepingu tekstiga ei ole kooskõlas kohtute seisukoht, mille järgi pooled leppisid kokku tagastada
ettemaks rublades 8. okt. 1992 ajal kehtinud väärtuse alusel, leituna Saksa marga kaudu.
8. oktoobri 1992 kokkuleppe tekst ei jäta kahtlust sellest, et pooled leppisid kokku ettemaksuna
tasutud summa hagejale tagastamiseks. Kohtud on ekslikult järeldanud, et Eesti Rahareformikomitee
dekreedid ei oma tähtsust poolte lepingulistele suhetele. EV rahareformikomitee moodustamise kohta
antud seaduse § 5 järgi olid rahareformikomitee otsused täitmiseks kohustuslikud kogu EV
territooriumil.
Kuna asjaolud on kohtute poolt tuvastatud õigesti, asjas puudub vajadus täiendavate tõendite
kogumiseks, on eksitud materiaalõiguse normi kohaldamisel, tuleb esimese ja apellatsioonastme
kohtuotsused muuta ning hagi rahuldada ülaltoodud õigusaktide ja poolte kokkuleppe alusel.
Seega tuleb kostjalt hagejale välja mõista põhivõlga 327 433,30 - 109 119,30 = 218 314 kr., 12840 kr.
riigilõivu tagastamiseks ja 2360 kr. advokaaditasu.
Juhindudes TKS §-dest 53, 57, 58, 346 p.4, 347 p.1 ja 348 lg.4 kolleegium
o t s u s t a s:
Tallinna Linnakohtu otsus 26. augustist 1993, sama kohtu täiendav otsus 27. augustist 1993 ja
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi otsus 23. novembrist 1993 tühistada.
Välja mõista AS-lt Moest 233 514 krooni (millest 218 314 kr. on põhivõlg, 12 840 kr. riigilõivu
tagastamiseks ja 2 360 kr. advokaaditasu) AS Agvest kasuks.
Riigikohtu raamatupidamisel tagastada AS-le Agvest kassatsioonkautsjon 2 353 krooni.
Kohtuotsus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.
Eesistuja T. Kollom
Liikmed H. Salmann, J. Luik