III-1/3-20/94 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedValgevene NSV KrK § 201 lg.2 järgi kvalifitseeritud kuriteo pani A. M. toime ajal, mil ta kandis Eesti olnud võimalik kohaldada türmireziimi, kuigi sellise reziimi kohaldamine A. M.-le Harju Rajooni
Legislator headnote
AI generatedIII-1/3-20/94 · Riigikohus: M. toime ajal, mil ta kandis Eesti olnud võimalik kohaldada türmireziimi, kuigi sellise reziimi kohaldamine A. M.-le Harju Rajooni
Full text
III-1/3-20/94
K O H T U O T S U S
Eesti Vabariigi nimel
Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus Peeter Vaher, Lea Kalm ja Eerik Kergandberg vaatas Tartus,
15.märtsil 1994.aastal avalikul kohtuistungil läbi
kriminaalasja A. M. süüdistuses ENSV KrK §-de 100 ja 139 lg.2 p.3 ning Valgevene NSV KrK § 201
lg.2 järgi süüdimõistetu avalduse alusel kohtuvea parandamiseks Tartu Linna Rahvakohtu otsuses
16.04.1979.a., Harju Rajooni Rahvakohtu otsuses 20.04.1981.a. ja Valgevene NSV Grodno Linna
Lenini Rajooni Rahvakohtu otsuses 08.06.1982.a.
Protsessiosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.
A. M. oli Tartu Linna Rahvakohtu otsusega 16.04.1979.a. süüdi mõistetud ENSV KrK § 139 lg.2 p.3 järgi
salajase varguse eest ja karistatud nelja (4) aastase vabadusekaotusega range reziimiga parandusliku töö
koloonias.
Kandes karistust pani A. M. toime tahtliku tapmise, mille eest ta mõisteti Harju Rajooni Rahvakohtu
otsusega 20.04.1981.a. süüdi ENSV KrK § 100 järgi ja karistati üheteist (11) aastase vabadusekaotusega.
Vastavalt ENSV KrK §-le 41 liideti viimatimõistetud karistusele ärakandmata karistus üks (1) aasta 11 kuud
ja 19 päeva osaliselt ning mõisteti lõplikuks karistuseks kaksteist aastat vabadusekaotust kolme esimese aasta
jooksul kinnipidamisega türmis ning ülejäänud aja jooksul kinnpidamisega range reziimiga parandusliku töö
koloonias. Karistuse kandmise aeg oleks pidanud lõppema 31.jaanuaril 1993.aastal.
Kandes karistust türmis Valgevenes, G. linnas pani A. M. toime kuritahtliku huligaansuse, mille eest ta
mõisteti süüdi Valgevene NSV Grodno Linna Lenini Rajooni Rahvakohtu otsusega 08.06.1982.a. Valgevene
NSV KrK § 201 lg.2 järgi ja karistati kahe (2) aastase vabadusekaotusega. Vastavalt Valgevene NSV KrK §-
le 40 liideti viimatimõistetud karistusele täies ulatuses ärakandmata karistus kümme (10) aastat, 8 kuud ja 5
päeva ning mõisteti lõplikuks karistuseks kaksteist (12) aastat, 8 kuud ja 5 päeva ühe (1) aasta 8 kuu ja 5
päeva jooksul kinnipidamisega türmis ning ülejäänud aja jooksul kinnipidamisega range reziimiga
parandusliku töö koloonias.
Avaldustes kohtuvea parandamiseks 25.05.1993.a. ja 17.06.1993.a. märgib süüdimõistetu A. M., et ta on
Eesti kohtuotsustega mõistetud karistuse ära kandnud 31.jaanuariks 1993.aastaks ja vaidlustab karistuse
edasise kandmise seaduslikkust teise riigi - see on Valgevene NSV kohtuotsuse alusel.
Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja ära kuulanud prokuröri
arvamuse,
l e i d i s :
1) Valgevene NSV KrK § 201 lg.2 järgi kvalifitseeritud kuriteo pani A. M. toime ajal, mil ta kandis Eesti
kohtu poolt mõistetud karistust kinnipidamisega Valgevenes asuvas türmis põhjusel, et Eesti territooriumil ei
olnud võimalik kohaldada türmireziimi, kuigi sellise reziimi kohaldamine A. M.-le Harju Rajooni
Rahvakohtu otsusega 20.04.1981.a. oli seaduslik ja põhjendatud. Faktiliselt oli Valgevenes asuv türm, milles
kandis karistust A. M., käsitletav selleaegse ENSV karistuse kandmise süsteemi koostisosana.
2) Tegu, mille A. M. pani toime Valgevenes karistuse kandmisel türmis - kuritahtlik huligaansus - on
kuritegu nii varemkehtinud ENSV KrK kui ka praegukehtiva KrK järgi. Eesti Vabariigi seaduse "Eesti NSV
kriminaalkoodeksi" uue redaktsiooni - Kriminaalkoodeksi kehtestamise kohta § 8 mõtte kohaselt on
käsitletaval juhul Valgevene NSV KrK järgi kvalifitseeritud tegu ümberkvalifitseeritav Eesti KrK järgi.
3) Karistuse liitmine Valgevene NSV Grodno Linna Lenini Rajooni Rahvakohtu otsusega 08.06.1982.a.
vastavalt Valgevene NSV KrK §-le 40 oli kooskõlas 1982.aastal kehtinud ENSV KrK §-s 41 sätestatud
karistuste liitmise reegitega. Kriminaalseaduse mõtte kohaselt on nii kuritegude kogumi eest kui ka mitme
kohtuotsuse järgi seaduslikult mõistetud karistus käsitletav tervikuna, millest osade eraldamine vastavalt
karistusi mõistnud kohtutele ei ole võimalik.
Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS §-st 779, 63 p.2 ja 65 lg.3, Riigikohus
o t s u s t a s :
1. Tühistada osaliselt Valgevene NSV Grodno Linna Lenini Rajooni Rahvakohtu otsus 08.06.1982.a. ja
kvalifitseerida A. M.-le Valgevene NSV KrK § 201 lg.2 järgi inkrimineeritud tegu ümber vastavalt KrK §-le
195 lg.2, jättes talle mõistetud lõplik karistus muutmata;
2. Süüdimõistetu avaldus kohtuvea parandamiseks jätta rahuldamata.
Kohtuotsus jõustub 15.märtsist 1994.a. ja edasikaebamisele ei kuulu.
Riigikohtunikud Lea Kalm
Peeter Vaher
Eerik Kergandberg