III-1/3-19/94 · Riigikohus

III-1/3-19

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus Jüri ILVEST, Herbert LINDMÄE ja Jüri RÄTSEP

vaatas Tartus, 15. märtsil 1994.a. avalikul kohtuistungil läbi

kriminaalasja E. M. ja K.

N. süüdistuses VNFSV KrK § 581 a ja

NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 4. juuni 1947.a.

seadluse "Kriminaalvastutuse kohta riigi- ja

ühiskonnavara riisumise eest" § 4 järgi süüdi-

mõistetu E. M. avalduse alusel kohtu-

vea parandamiseks Leningradi Ringkonna RJM

Vägede Sõjatribunali 3. oktoobri 1951.a. otsuses.

Kohtuistungist võttis osa protsessiosalisena Riigiprokuratuuri prokurör Marge PÜSS.

Leningradi Ringkonna RJM Vägede Sõjatribunali 3. oktoobri 1951.a. otsusega mõisteti E. M. süüdi ning

karistati VNFSV KrK § 581 a ja NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 4. juuni 1947.a. seadluse

"Kriminaalvastutuse kohta riigi- ja ühiskonnavara riisumise eest" § 4 järgi karistuste liitmisel kuritegude

kogumi eest vabadusekaotusega 25 aastat paranduslike tööde laagris ühes õiguste kaotusega 5 aastaks ja vara

konfiskeerimisega.

Kohtuotsuse järgi tunnistati E. M. süüdi selles, et ta teenis 1944.a. Saksa sõjaväes ja varjas ennast nõukogude

võimu eest 1945.a. sügiseni, misjärel legaliseerus. 1948.a. kevadest varjas E. M. ennast taas metsavennana

kuni areteerimiseni. Varjamise ajal pani ta koos K. N.-ga toime riisumise P., K., P., V. ja M.

kooperatiivkauplustes. Kauplustest riisuti mitmesuguseid kaupu, mille väärtus oli üle 100.000 rubla.

Sama kohtuotsusega mõisteti süüdi ning karistati K. N. VNFSV KrK § 581 a ja NSVL Ülemnõukogu

Presiidiumi 4. juuni 1947.a. seadluse "Kriminaalvastutuse kohta riigi- ja ühiskonnavara riisumise eest" § 4

järgi karistuste liitmisel kuritegude kogumi eest vabadusekaotusega 25 aastat paranduslike tööde laagris ühes

õiguste kaotusega 5 aastaks ja vara konfiskeerimisega.

E. M. taotleb avalduses kohtuvea parandamiseks rehabiliteerimist talle NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 4.

juuni 1947.a. seadluse "Kriminaalvastutuse kohta riigi- ja ühiskonnavara riisumise eest" § 4 järgi

süüksarvatud tegudes. Ta väidab, et oma vanemate julgeoleku tagamiseks tuli tal ennast varjata metsas,

kusjuures kaupluste riisumist lugesid metsavennad nõukogude võimu vastu peetava võitluse meetodiks.

Kauplustest saadud raha ja kaupu vajati äraelamiseks. Samuti kasutati sel teel saadud vahendeid nõukogude

vangilaagrites kinnipeetavate vabadusvõitlejate ja nende lähedaste materiaalseks toetamiseks.Riigile

tekitatud kahju on üle paisutatud. Protsessitoimingute protokollid koostati vene keeles, kusjuures tõlk valdas

eesti keelt puudulikult.

K. N. ei ole rehabiliteerimistaotlust talle NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 4. juuni 1947.a. seadluse

"Kriminaalvastutuse kohta riigi- ja ühiskonnavara riisumise eest" § 4 järgi süüksarvatud tegudes esitanud.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri M. PÜSSI

arvamuse, milles toetati avaldust kohtuvea parandamiseks,

t u v a s t a s :

E. M.-le ja K. N.-le NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 4. juuni 1947.a. seadluse "Kriminaalvastutuse kohta

riigi- ja ühiskonnavara riisumise eest" § 4 järgi süüksarvatud teod seondusid enda varjamisega nõukogude

võimu eest metsas. Need pandi toime elu alalhoiuks vajalike elatusvahendite hankimiseks. Kauplustesse jäeti

maha kiri Tasujate nimelt, milles süüdistati KGB-d ja miilitsat Eesti rahva tagakiusamises ja hävitamises

ning kinnitati, et kauplustest võetut kasutatakse nõukogude võimu ohvrite heaks. Kaupluste riisumisel

kauplusetöötajaid ega teisi isikuid ei ohustatud. Kauplustest võeti kaupu niipalju, kui jõuti käes ja vahel

jalgratastel ära viia. Kooperatiivile tekitatud kahju selgitamisel on toetutud üksnes õienditele, mis ei ole

kahju suuruse usaldusväärseks kindlakstegemiseks küllaldane. Raha ja kaubad jagati metsavendade grupi

arvukate liikmete vahel.

Enda varjamine metsas oli võitluseks Eesti Vabariigi iseseisvuse eest ja Eesti rahvale tehtud ülekohtu vastu,

kusjuures riisumisi panid riikliku omavoli ohvrid varjamise ajal toime hädaseisundis.

Eesti Vabariigi 19. veebruari 1992.a. seaduse "Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute

rehabiliteerimise kohta" § 2 p.1 alusel on E. M.-le ja K. N.-le VNFSV KrK § 581 a järgi süüksarvatud teod

loetud rehabiliteerituks. K. N.-le on selle kohta väljastatud rehabiliteerimistunnistus.

Juhindudes AKKS §-dest 63 p.3, 65 lg.3, ja 779, KrPK §-st 5 lg.1 p.2, samuti Eesti Vabariigi 19. veebruari

1992.a. seaduse "Kohtuväliselt represseeritud ja alsetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta" §-st

5 lg.1, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

1. Tühistada Leningradi Ringkonna RJM Vägede Sõjatribunali 3. oktoobri 1951.a. otsus E. M. ja K. N.

süüdistuses NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 4. juuni 1947.a. seadluse "Kriminaalvastutuse kohta riigi- ja

ühiskonnavara riisumise eest" § 4 järgi ning lõpetada kriminaalmenetlus kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

Rehabiliteerida E. M. ja K. N. neile NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 4. juuni 1947.a. seadluse

"Kriminaalvastutuse kohta riigi- ja ühiskonnavara riisumise eest" § 4 järgi süüksarvatud tegudes ühes sellest

tulenevate õiguslike tagajärgedega.

2. Süüdimõistetu E. M. avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada.

Riigikohtu otsus jõustub 15. märtsil 1994.a. ja edasikaebamisele ei kuulu.

Riigikohtunikud Jüri Ilvest

Herbert Lindmäe

Jüri Rätsep